KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 07.11.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi D Si (S) hagi Y Sa vastu abielu lahutamiseks 2-18-9895 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D S (isikukood xxxx, viibimiskoht Viru Vangla) Kostja Y Sa (isikukood xxxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 30.10.2018 Resolutsioon Lahutada D Si ja Y Sa abielu, mis sõlmiti 01.04.2016, abielu registreerinud asutus Jõhvi notar Kristel Jänese, tõendi nr x, x. Menetluskulude jaotus D Sile antud menetlusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Poolte kantud menetluskulud jätta poole endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 28.06.2018 esitas D S (edaspidi nimetatud hageja) Viru Maakohtule hagiavalduse Y Sa (perekonnanimi enne abiellumist T ) (edaspidi nimetatud kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 01.04.2016 Jõhvis, tõendi nr xx. Abielu lahutamise põhjuseks on poolte pöördumatult rikutud suhted. Pärast abielulahutust soovib hageja perekonnanime S. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse. Viru Maakohus 29.06.2018 määrusega keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja saatis tsiviilasja lahendamiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohus 10.08.2018 kohtumäärustega rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja võttis hagi menetlusse. Kostja sai kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte, kirjalikult hagiavaldusele ei vastanud. 24.09.2018 saabus kohtusse hageja taotlus peatada menetlus kaheks kuuks, sest poolte vahel toimuvad kompromissläbirääkimised. Nad on aeglased, kuna hageja viibib vanglas. Pooled esitavad seisukohad novembri alguseks. 28.09.2018 saabus kohtusse hageja taotlus, mille kohaselt kompromissi leidmine abikaasaga ei õnnestunud ning hageja palus teha abielu lahutamise kohtuistung kiiremas korras. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 30.10.2018 kell 15.00. Viru Vangla esitas 11.10.2018 kohtule kirja, et takistusi läbi videokonverentsi D Si istungil osalemiseks ei ole. Kuid kinnipeetav keeldub antud istungil osalemast ning on esitanud keeldumise kohtumise kirjaliku pöördumise. Pöördumine oli lisatud Viru Vangla vastusele. D Si 10.10.2018 taotluse kohaselt ei soovi ta kohtuistungile ilmuda ja palus kohtuistung läbi viia ilma tema osavõtuta. Kohus rahuldas taotluse. Kohtukutse on kätte toimetatud kostja emale, kes oli kohustatud selle kostjale üle andma. Kohus helistas kostja mobiiltelefonile, isik katkestas kõne. Lauatelefonil vastas kostja ema, kes lubas kohtuteate kostjale edasi anda. Seega oli kostja kohtuistungist teadlik, kuid ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohus määras lahendada tsiviilasi sisuliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus lahendab asja sisuliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada, kostja vastust hagile ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Arvestades, et poolte abielulist kooselu reaalselt ei eksisteeri ja hageja ei soovi abielu jätkata, tuleb abielu lahutada. Kuna abielu on oma olemuselt väga isiklik leping, ei saa sundida ühte lepingu poolt seda lepingut tahtevastaselt täitma. Menetluskulude jaotamine Kostjale antud menetlusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.