Rimerilt riigituludesse menetluskuludena narkootilise aine ekspertiisi kulu 140 eurot, määratud kaitsja tasu 1170 eurot ja sundraha 1250 eurot, kokku 2560 eurot. E. Rimer mõisteti süüdi isikute grupi poolt toime pandud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikule omandamisele, valdamisele ja edasiandmisele kaasaaitamises, milline tegevus seisnes selles, et tema 28.02.2018, olles sõlminud TK-ga kokkuleppe narkootilise aine transportimiseks Tallinnast Kohilasse, mille eest pidi saama tasuks 2 grammi kanepit ja 10 eurot sularaha, sõidutas oma sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX Rapla maakonnast Kohila alevist TK ja RS Tallinna linna Räägu tn 41 maja juurde, kus TK ja RS ostsid eeluurimisel tuvastamata meesterahvalt edasiandmise eesmärgil 600 euro eest ca 50 grammi narkootilist ainet kanep hinnaga 1 gramm 12 eurot. 2 Seejärel sõitsid TK ja RS E. Rimeri juhtimisel viimase sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX Tallinnast RS elukohta Saku valda XXX külla XXX maja juurde, kus RS oma elukohas, XXX korteris, kaalus omandatud narkootilisest ainest endale 30 grammi klaaspurki ning TK-le kokku 20 grammi, kolme erinevasse kilekotti. Seejärel jätkasid RS ja TK E. Rimeri juhtimisel viimase sõiduautoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX sõitu XXX külast Kohila valda. Teel Kohilasse andsid RS ja TK kumbki teostatud sõidu tasuks E. Rimerile üle ühe grammi narkootilist ainet kanep (marihuaana), s.o kokku kaks fooliumkuuli narkootilise ainega kanep (marihuaana) ja 10 eurot. 28.02.2018 kell 21.30 peeti Rapla maakonnas Kohila vallas YYY külas kinni E. Rimerile kuuluvast sõiduautost Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX tagumiselt istmelt TK ja RS ning juhiistmelt E. Rimer. TK kinnipidamisel leiti ja võeti tema valdusest ära üks minigripp kilekott numbriga 15, milles kanepiõisikud (marihuaana) massiga 6,36 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 19% ja kaal taimse puru jääkidega. Sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX läbiotsimisel leiti ja võeti ära tuhatoosist 10 eurot sularaha, kõrvalistme tagant tagumiselt istmelt TK rahakott, milles sularaha 39,12 eurot, pagasiruumist minigripp kilekott numbriga 37, milles omakorda kolm minigripp kilekotti, milledes kanepiõisikud (marihuaana) massiga 12,43 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 16%, metallist tops kirjega Hot and Spicy, mille sees taimse puru jäägid ja fooliumkuul kanepiõisikuga (marihuaana) massiga 0,89 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 20%, seljakott kirjega Hela, mille esikülje sahtlis 2-liitrine plastkaanega klaaspurk, milles kanepiõisikud (marihuaana) massiga 32,68 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 18% ning sisemises väikses sahtlis taimse puru jääkidega kaal. RS kinnipidamisel leiti ja võeti tema valdusest ära sularaha 29,36 eurot ning sõiduautos kõrvalistmel kaasreisijana viibinud HK läbiotsimisel leiti ja võeti ära retuuspükste seest kaks fooliumkuuli kanepiõisikutega (marihuaana) massiga 1,81 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 18%. Kokku võeti sõiduauto läbiotsimisel ära 54,17 grammi narkootilist ainet marihuaana (kanep) THC sisaldusega 16-20 %. APELLATSIOONI SISU: Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja adv. Eve Jundas, kes taotleb otsuse tühistamist materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning
Nimelt puudub kohtuotsuses kaalukas põhjendus, tõendeid on hinnatud vastuoluliselt ja ekslikult ning selliselt jõudis maakohus ekslikele järeldustele. E. Rimeri süü KarS § 184 lg 2 p 1- § 22 lg 3 järg ei ole tõendatud. Asjas esinenud kahtlused tõlgendati tema kahjuks. Maakohus jättis E. Rimeri ütlused tervikuna alusetult tõendikogumist välja. Selle otsustuse aluseks olid mh RS ja TK ütlused, kelle puhul tuleb arvestada nende tervislikku, vaimset seisundit ja arengutaset. E. Rimer uskus, et Tallinnasse sõidetakse üksnes toidu ostmise eesmärgil. Usutav on ka olukord, et autos andsid kanepi HK-le üle kas RS või TK, mitte E. Rimer. 3 Ebaõige on maakohtu järeldus, et HK ütlused on vastuolus E. Rimeri ütlustega. On eluliselt usutav, et E. Rimer politseiauto saabudes oli tegevuses auto juhtimisega, ei keskendunud autos toimuvale. Samal ajal HK tõendas, et autos tekkis paanika RS ja TK käitumises, kes ilmselt viskasid talle tagaistmelt ette kaks fooliumkuulikest karjudes “Peida ära”. Sellise käitumise usutavust ilmestab asjaolu, et RS ja TK poolt toimetati auto pagasnikusse ka kott narkoga. RS ja TK eesmärgiks oli kogu nende valduses olevat kanepit politseitöötajate eest varjata. Täiesti põhjendamatu on maakohtu seisukoht selles nagu olnuks E. Rimeri ütlused kohtuistungil ebajärjekindlad. E. Rimer on järjepidevalt väitnud, et võis eksikombel kanepit tarvitada Eesti Vabariigi aastapäeval, s.o. 24.02.2018.a. Seoses sellega on seletatav temal indikaatorivahendiga tuvastatud positiivne näit THC. Muidu ta narkootikume ei tarvita. Maakohus on ebaõigesti pidanud ebausutavaks olukorda, et E. Rimer kõiki toimunut üksikasjalikult ei mäletanud. On eluliselt usutav, et E. Rimer ebaolulisi asjaolusid võis mitte mäletada: millal osteti bensiini, palju selle eest maksti ja kui palju oli tal raha kaasas. E. Rimer palub tema ütlused lugeda usaldusväärseteks ja nendega otsuse langetamisel arvestada, hinnates neid kogumis teiste tõenditega E. Rimer oma süüd ei tunnista. Ta ei ole 28.02.2018.a. tegelenud narkootilise aine omamise, valdamise ja edasiandmisega, pole selleks ka kellelegi kaasabi osutanud. E. Rimer kinnitab, et oli nõustunud ainult TK Tallinna sõidutama, mille eest viimane lubas maksta 15 eurot. Ta ei teadnud, et kaasa tuleb RS, samuti polnud teadlik, et aitab transportida kanepit, rääkimata selle suurest kogusest ja soovist seda edasi toimetada. Kas ta selle rahasumma sai, ta ei mäletanud. E. Rimer on korduvalt kinnitanud et autost leitud marihuaana 1,81 grammi ei kuulunud talle. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et E. Rimer oli teadlik ülejäänud süüdistuses näidatud ja E. Rimeri autost äravõetud narkootilise aine olemasolust autos. E. Rimer palub mitte arvestada usaldusväärse tõendina kaassüüdistava RS ütlusi. RS keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldati tema eeluurimisel antud ütlused. RS ütlused olid vastuolus TK kohtuistungil antud ütlustega, puudus võimalus ütluste usaldusväärsuse ümberlükkamiseks. Seda olukorras, kus RS ja TK ütlustes esinesid olulised vastuolud. Kohtuistungil TK eeluurimisel antud ütlusi ei kinnitanud, paljusid asjaolusid üldse ei mäletanud. TK kinnitas, et eeluurimisel antud ütluste andmisel oli ta samuti tugevas depressiivseisundis. TK viibib depressiooniga haiglas. Ilmselt olid RS ütlused omakasulised. E. Rimer on kinnitanud järjepidevalt, et tal oli 28.02.2018.a. TK-ga kokkulepe transpordiks Tallinna ja tagasi, mille eest pidi tasuks saama 15 eurot. Ta polnud teadlik, et aitab transportida kanepit, rääkimata suurest kogusest ja soovist teha seda edasiandmise eesmärgil. Tunnistaja HK kinnitas kokkulepet TK transportimiseks Tallinna ja tagasi toidu ostmiseks. On tõendatud, et toiduaineid osteti. Läbiotsimisel leiti autost termokarp toiduainetega. TK ja RS oleks narkootilist ainet omandanud ka E. Rimerita. Süüdistuse kohaselt olid TK ja RS alates 2018.a. jaanuari lõpust kuni 28.veebruarini 2018.a. omandanud korduvalt kanepit. Transportijateks kasutati erinevaid autojuhte. Ainult 28.veebruaril 4 2018.a. oli autojuhina E. Rimer, kes polnud narkootikumidest teadlik. Seda sai ta teada kui politsei narkootikumid ära oli võtnud. Sõit Tallinna toimus TK ja RS juhendamisel. On eluliselt usutav, et TK ja RS tegid kõik selleks, et kanepit peita, sh kahte fooliumpakendit HK-le andes. TK kui RS elukoha läbiotsimistel tuvastati nende tihe seotus kanepiga. Kirjalikud tõendid E. Rimeri süüd ei tõenda. Usaldusväärsed tõendid puuduvad. Asjas puuduvad usaldusväärsete tõenditena andmed sideettevõtetelt telefonikõnede eristuse kohta. Puuduvad sõrmejälgede ja DNA ekspertiis tõendamaks, et 28.02.2018.a. HK-lt äravõetud kahel fooliumpakendil olnuks kokkupuude E. Rimeriga. Maakohus eelistas põhjendamatult RS ja TK ütlusi E. Rimeri ja HK ütlustele. Arvestamata on jäetud, et RS ütlused olid vastuolus ka TK ütlustega. RS keeldus istungil ütluste andmisest ja tema ütlusi polnud võimalik ristküsitluse käigus kontrollida. RS on kohtueelsel uurimisel üle kuulatud kolmel korral, igal ülekuulamisel on andnud erinevaid ütlusi. Maakohtu otsuse motiivides vastuolude esinemine ei kajastu. RS ülustega on arvestatud valikuliselt. Asjaosaliste ütlustes esinevad märkimisväärsed vastuolud: RS avaldas, et ei tea, mis kokkulepped TK-l E. Rimeriga olid (tl. 93). HK ja E. Rimer kinnitasid, et TK pidi E. Rimerile sõidu eest maksma 15 eurot. TK kohtuistungil olukorda tervisliku seisundi tõttu täpsemalt kirjeldada ei osanud, viidates enda psühhoosile. Eeluurimisel ütluste andmist ta ei mäletanud, samuti on tal diagnoositud vaimne häire ning enne istungit viibis ta ravil mitu kuud. Kanepi kaalumist autos pole süüdistuses ette heidetud. Olulised vastuolud on selles, kes väidetavalt E. Rimerile mõeldud kanepi kaalus, kus kaalumine toimus, kuidas ja kellele (kas HK-le või E. Rimerile) toimunud autos kanepi üleandmine. E. Rimer seda selgitada ei osanud, tähelepanu oli suunatud auto juhtimisele, mitte autos toimuvale. Tunnistaja HK kinnitas, et E. Rimer temale kanepit autos üle ei andnud, seda pidid tegema tagaistmel istujad, s.o. kas TK või RS. Autos E. Rimerile kanepi üleandmist keegi usaldusväärselt ja konkreetselt ei tõendanud. Tunnistaja TK ei mäletanud, kes HK-le autos kanepi üle andis. TK kohtuistungil ei kinnitanud kanepi autos kaalumist. Eeluurimisel on TK väitnud “ Autos kaalus S 1 grammi oma kogusest ja mina kaalusin 1 grammi oma kogusest”. Kohtuistungil ta seda ei kinnitanud. Samas on kohtualune RS 02.03.2018.a. ülekuulatuna eitanud, et tema autos kanepit kaalus. Ta väitis, et autos kaalus kanepi TK (tl.128). RS kinnitas, et ei näinud kanepi autos üleandmist HK-le, ainult arvas, et seda võis teha TK (tl.128129, 02.09.18.a. ülekuulamine). Kohtuistungil ei osanud TK kinnitada, kuidas sattus kanep HK kätte. RS ütlustega arvestas maakohus valikuliselt. Üldse ei arvestatud, et esimesel ülekuulamisel 01.03.2018.a. ei räägi RS sellest, et kaalusid kanepit tema elukohas XXX. XXX käimise, kus hiljem avastati hulgaliselt asitõendeid, varjamiseks rääkis ta kanepi kaalumisest autos ja järgnevatel ülekuulamistel ei soovinud loobuda algsetest ebaõigetest ütlustest. Ilmselt esimesel ülekuulamisel ja ka hiljem antud vastuoluliste ja 5 ebaõigete ütluste paljastamise vältimiseks keeldus RS kohtuistungil ütluste andmisest. Puudus võimalus kohtuistungil ristküsitluse käigus RS ebaõigeid ütlusi paljastada. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et E. Rimer osutas transportteenuse osutamisega kaasabi kuriteole ning tuvastanud tema tahtluse ekslikult. Ei nähtu, mis tõenditega on E. Rimeri otsene ja kaudne tahtlus tõendatud. Ei nähtu asjaolud tõendamaks arusaamist põhiteo olulisest ebaõigussisust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Puudub kaasaaitamistahtlus KarS § 17 kohaselt. E. Rimer ei teadnud, kui suur on transporditava kanepi kogus ja kvaliteet, rääkimata selle edasitoimetamisest edasimüümise eesmärgil. Ühtlasi palub kaitsja jätta E. Rimeri menetluskulud riigi kanda. Prokurör esitas apellatsioonile 20.11.2018 kirjalikud vastuväited, milles taotles apellatsiooni rahuldamata jätmist. Apellatsioonikohtu 3. detsembri 2018 istungil toetas süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja kuulanud ära menetlusosalised, tuli alljärgnevatele järeldustele. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohtu otsus on põhjendamata ning tegemist on
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kohtuotsuse põhistamise kohustuse rikkumine on üldjuhul – sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral – käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 2 mõttes (3-1-1-14-14 p 699).
lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad
Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib põhjenduse kui terviku, mitte üksikute põhjenduste puudumisest. Kohtuotsuse põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (
Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et kohtu põhistuste ekslikkus ei ole samastatav nende puudumisega. Kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Maakohus on kooskõlas kriminaalmenetluse normide ning Riigikohtu asjakohase praktikaga e kooskõlas
lg-s 2 sätestatuga hinnanud tõendeid nende kogumis ning põhjendanud tõendite eelistust E. Rimeri süüküsimuse otsustamisel. Kõik maakohtu seisukohad on kohtuotsuse lugejale jälgitavad ja arusaadavad. 6 Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Vaidlustatud kohtuotsuses on kõiki tõendeid põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud, millistele tõenditele süüdimõistmise aluseks olevad järeldused rajati ning kuidas need tõendid ja järeldused kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatava poolt. Kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Ka ei ole vaidlustatud kohtuotsuses sedastatav
lg 1 p-s 8 sätestatud rikkumist, millele kaitsjad ja prokurör samuti apellatsioonides viitavad. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, mida endast kujutab sisuliselt
Vastuolust tõendamiseseme tuvastatud asjaolude ja otsuse resolutiivosa vahel saab rääkida siis, kui otsuse põhiosa ja resolutiivosa ei ole omavahel loogiliselt ühildatavad. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida
lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kassaator nende järeldustega nõustub või mitte ( 3-1-1-23-11;31-1-100-12; 3-1-1-15-13). Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses ei ole tuvastatav
Selline rikkumine seisneb selles, et kohus on kohtuotsuse põhiosas lugenud tuvastatuks ühed asjaolud ja resolutiivosas esitatud otsustus ei lange nende kohtuotsuse põhisosas toodud põhjendustega kokku. Nimetatud rikkumisega oleks tegemist juhul, kui maakohus oleks kohtuotsuse põhiosas põhjendanud süüdistatava E. Rimeri õigeksmõistmist KarS § 184 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi , resolutiivosas ta aga ekslikult süüdi mõistnud või vastupidi – põhjendanud E. Rimeri süüdimõistmist, kuid resolutiivosas ta õigeks mõistnud. Selliseid rikkumisi kohtukolleegium tuvastanud ei ole. Esitatud apellatsioonis taotleb apellant sisuliselt maakohtu käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist - nii süüdistatava süü osas vastupidise otsuse tegemist, kui ka süüküsimusega kaasnevate teiste õigusjärelmite osas. Kohtuotsuses toodud põhjendustega ja järeldustega mittenõustumine ei ole samastatav põhjenduste puudumisega. Eelöeldu puudutab vaieldamatult ka seda, millisel määral peab apellatsioonikohus sellise kohtukolleegiumil kujunenud arusaama valguses enda kohtuotsust põhistama. Sellega seoses osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKo 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (RKKKo 3-1-1-92-11, p 15.1). Menetlusosaliste asjassepuutumatute seisukohtade käsitlemiseks puudub kohtul kohustus (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 20). Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise ja maakohus on seda teinud. 7 Selleks, et teha süüdistatavate osas maakohtu otsusega võrreldes vastupidine kohtuotsus, peab ringkonnakohus tuvastama maakohtu otsuses tõendite hindamisel tehtud vead ning esitama omapoolse, maakohtu lõppjäreldusega võrreldes vastupidise järelduseni viinud tõendite analüüsi. Kohtukolleegium asub küll käesolevas otsuses mõningatest maakohtu seisukohtadest erinevale seisukohtadele, kuid rõhutab, et need on seotud materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega maakohtu poolt. Ka ei ole olukord, kui maakohtu poolt süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang vastab tuvastatud tehioludele, hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, isegi, kui kaitsja arvates süüdistatavale süüdistuses etteheidetud kuritegu ei ole tõendatud. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kujutab endast kohtu eksimist KarS-i üldosa sätete kohaldamisel. Arutataval juhul seda tuvastatud ei ole, sest maakohtu poolt süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on vastavuses nende tehioludega, mis maakohtu otsusega tuvastatud on. Kohtukolleegium rõhutab, et ütluste usaldusväärsuse hindamisel on oluline muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (3-1-1-74-05). Seda nõuet on maakohus käesolevas kriminaalasjas ka järginud. Maakohtu otsuses on seda põhimõtet järgitud. Ei ole vaidlust selles, et E. Rimeri juhitavast sõiduautost leiti narkootilist ainet. Keskne vaidlus puudutab E. Rimeri kaasaaitamistegu ja tahtluse olemasolu. E. Rimer on ise väitnud ja seda väidetakse ka apellatsioonis, et temal polnud aimugi, et ta osutab kaasabi narkootiliste ainete käitlemisele e et ta ei teadnud midagi sellest, et ta TK ja RS Tallinasse narkootilise aine järele sõidutas ja seejärel koos narkootilise ainega nad tagasi Kohilasse sõidutas. Maakohus on oma otsuses neid kaitseväiteid põhjalikult käsitlenud ja esitanud omapoolsed seisukohad, mis kohtukolleegiumi hinnangul lükkavad ümber süüdistatava kaitseversiooni. Kohtukolleegiumi hinnangul on seega maakohtu otsuses vastatud kaitsja tõstatatud küsimustele ning arvestanud põhjendatult seejuures sündmuste käiku tervikuna. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et vaieldamatult saab isiku teoeelne ja - järgne käitumine anda teavet lisaks objektiivsetele tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta. Üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda samas veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Maakohus on oma otsuses õigesti selgitanud, et kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi
ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes
lg 1 p.1 , § 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 5.oktoobrist 2018.a. E. Rimeri suhtes muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.