← Eesti

1-18-7816/37

Obsah (7)§ 424§ 200§ 64§ 68§ 65§ 121§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 16. jaanuar 2019 1-18-7816 Juhan Sarv, Mati Kart

§ 424ja § 200 lg 1 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11.

detsembri

  1. a otsus Kaido Kase kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, apellatsioon RESOLUTSIOON
  2. Jätta Kaido Kase kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.
  3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Kaido Kasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot.
  4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kaido Kaselt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  5. Kaido Kask anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 424 ja § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. 2.

§ 424järgi süüdistatakse K.

Kaske selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis

  1. jaanuaril 2018 kella 09.12 paiku Tartu linnas Narva mnt 112 Maxima parklas mootorsõidukit Volvo
  2. 3.

§ 200lg 1 järgi süüdistatakse K.

Kaske selles, et tema

  1. juulil 2018 kella 01.00 paiku Tartus Rebase 5 maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis kallale A.G. Ta lõi kannatanut rusikaga näkku, mille tõttu kannatanu kukkus asfaldile maha. Siis peksis K. Kask A.G. jalgadega keha ja pea piirkonda. Seejärel võttis K. Kask kannatanu pükste taskust mobiiltelefoni Nokia väärtusega 140 eurot, sularaha 170 eurot ja Swedbanki deebetkaardi. Taolise tegevusega põhjustas K. Kask A. G füüsilist valu ja tekitas talle tervisekahjustuse: vasakul peas marrastused, vasakul käel marrastused, parema käe küünarnuki juures hematoom, rindkere vasakul pool marrastus. Röövimisega põhjustas K. Kask kannatanule ka 310 eurot varalist kahju. Maakohtu otsus
  2. Tartu Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsusega tunnistati K. Kask nii

§ 424

kui ka § 200 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega vastavalt 6 kuuks ja 2 aastaks ning 4 kuuks.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus K.

Kasele liitkaristuse 2 aastat ja 6 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati maha 2 päeva eelvangistust.

§ 65lg 2 alusel mõistis maakohus K.

Kasele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust algusega

  1. juulist
  2. Maakohus rahuldas ka kannatanu tsiviilhagi ja tegi menetluskulude hüvitamise otsustuse.
  3. Maakohus asus tõendeid käsitledes seisukohale, et K. Kask on toime pannud mõlemad talle süüdistuses etteheidetavad kuriteod. Karistust mõistes osutas kohus muu hulgas sellele, et K. Kaske on varem karistatud nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Uued kuriteod pani K. Kask toime ajal kui ta oli tingimisi vabastatud Tartu Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsusega

§ 121

lg 2 p 2, § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi mõistetud vangistusest. Kuna röövimise käigus kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud väga intensiivne, tuleb K. Kaske

§ 200

lg 1 järgi karistada sanktsiooni alammäärale lähedase karistusega.

§ 424lg 1 järgi karistust mõistes pidas kohus piisavaks 6-kuulist vangistust, kuna K.

Kaske ei ole varem selliste süütegude eest karistatud. APELLATSIOON 6. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Kase kaitsja vandeadvokaadi abi A. Kello, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega K. Kask tunnistati süüdi

§ 200lg 1 järgi, ja palub süüdistatava selles kuriteos õigeks mõista.

Võimaluse korral palub kaitsja kergendada K. Kase karistust. 7. Apellant märgib, et K. Kask ei ole kohtuotsusega nõus ja soovib selle ringkonnakohtusse edasikaebamist. Kaitsja on seotud oma kaitsealuse kaitsepositsiooniga. K. Kask tunnistas ennast nii eeluurimisel kui ka kohtus süüdi

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises.

Samas on ta kogu aeg eitanud röövimise toimepanemist. K. Kase ütluste kohaselt hoidis ta üksnes taksoarve maksmisest keeldunud kannatanut kinni, et taksojuht saaks politsei kutsuda. Kannatanu hakkas vastu, K. Kask lükkas kannatanu pikali ja hoidis teda maas kinni, kuid ei löönud teda. Kannatanu üritas püsti tõusta, siples käte ja jalgadega, tema tõrjus lööke eemale. Ta võttis kannatanu lähedusest üles mingi musta kandilise asja ja läks vene poiste juurde, kes olid eemal. Ta viskas neljakandilise nahkkaantega asja minema. Kannatanu taskutes ta ei sobranud ja raha ei võtnud. Kahjuks leidis kohus, et K. Kase ütlused ei ole kooskõlas teiste kohtus uuritud isikuliste tõenditega. Kohus on analüüsinud kohtuotsuses kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning asunud kahjuks seisukohale, et K. Kase süü röövimises on tõendatud ja ta tuleb süüdi mõista

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises.

Nagu juba eelpool kirja pandud, on kaitsja seotud K. Kase kaitsepositsiooniga. Selle kohaselt on kohus valesti hinnanud tõendeid ning kohaldanud seetõttu valesti seadust. K. Kask ei ole pannud toime

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu. 2

(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et K. Kase kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  2. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. novembri
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7) Ringkonnakohtu hinnangul saab KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jätta ka sellise apellatsiooni, kus pole üldse sisulisi argumente selle kohta, miks maakohtu otsus apellandi arvates seadusele ei vasta, kui teise astme kohus ei näe samas perspektiivi tühistada maakohtu otsus mõnel apellatsioonis märkimata põhjusel.
  5. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. aprilli
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11, p 18;
  8. juuni
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 718 ja
  10. novembri
  11. a otsus nr 1-16-6115/67, p 28). Riigikohus on leidnud sedagi, et olukorras, kus ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, puudub õigustus nõuda ringkonnakohtult täiemahulist põhjendamist, mis tähendaks esimese astme kohtu argumentatsiooni ülekordamist. Seda arvestades ongi KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, võib ta enda otsuses jätta maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolseid põhjendusi. Siiski ei õigusta esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmine loobumist apellatsioonis esitatud selliste argumentide analüüsist, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud argumente. (Riigikohtu otsus nr 1-16-6115/67, p-d 30–31)
  12. K. Kase kaitsja apellatsioonis järgneb varasema menetluse lühikokkuvõttele apellandi tõdemus, et K. Kask ei ole kohtuotsusega nõus ja soovib selle ringkonnakohtusse edasikaebamist. Kaitsja märgib, et ta on seotud oma kaitsealuse positsiooniga. Pärast seda taasesitatakse apellatsioonis süüdistuse tekst, sedastatakse, et K. Kask on eitanud röövimise toimepanemist ja korratakse maakohtu otsuse leheküljel 6 ära toodud kokkuvõtet K. Kase kohtus antud ütlustest. Kogu edasine kaitsja põhjendus selle kohta, miks ringkonnakohus peaks maakohtu otsuse osaliselt tühistama, piirdub sõna-sõnalt järgnevaga: Kohus leidis kahjuks, et Kaido Kase ütlused ei ole kooskõlas teiste kohtus uuritud isikuliste tõenditega. Isikulisteks tõenditeks antud kriminaalasjas olid kannatanu A.G. ja tunnistajate A.T., M.K., A.P., G.P., T.K., K.K., M.O., P.G. ütlused. Kohus on analüüsinud kohtuotsuses kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning asunud kahjuks seisukohale, et Kaido Kase süü röövimises on tõendatud ja ta tuleb süüdi mõista

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises.

Nagu juba eelpool on kirja pandud olen mina kaitsjana seotud Kaido Kase kaitsepositsiooniga. Selle kohaselt on kohus valesti hinnanud tõendeid ning kohaldanud seetõttu valesti seadust. 3

(4)Kaido Kask ei ole toimepannud

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

  1. Kolleegium märgib, et eeltoodust nähtuvalt ei ole apellant tuginenud mitte ühelegi võimalikule maakohtu veale kriminaalasja lahendamisel. Apellatsioonis isegi ei väideta, et maakohus oleks rikkunud kriminaalmenetlusõigust või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Muu hulgas jääb selgusetuks, milles seisnes maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu ebaõigsus. Üldsõnaline tõdemus, et süüdistatava arvates on maakohus tõendeid valesti hinnanud, ei ole subsumeeritav mitte ühegi KrMS §-s 338 ette nähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluse alla. Menetletavas asjas esitatud apellatsioonis ei ole ühtki argumenti, mida ringkonnakohus saaks analüüsida.
  2. Olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsusega, ei näe kolleegium ka võimalust, et apellatsioonimenetluse tulemuseks võiks olla kohtuotsuse tühistamine mõnel apellatsioonis märkimata põhjusel. Faktiliste asjaolude tuvastamisel tehtud maakohtu järeldused rajanevad kaalukal tõendikogumil ja on igati veenvad. Muu hulgas on kohus oma otsuse lehekülgedel 5–10 esitanud süüdistatava kaitseversiooni ülekaalukalt põrmustava käsitluse, mis kinnitab seda, et K. Kask kasutas
  3. juuli
  4. a öösel A. G suhtes füüsilist vägivalda ja võttis selle abil kannatanult ära mobiiltelefoni ja pangakaardi. Ringkonnakohtul jääks kohtuotsust tehes vaid maakohtu põhjendusi korrata, mis KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt on aga tarbetu. Ka süüdistatava käitumisele antud materiaalõiguslik hinnang on veatu. K. Kasele

§ 424

ja § 200 lg 1 järgi üksikkaristusi mõistes on maakohus järginud

§ 56nõudeid ja oma seisukohta asjakohaselt põhistanud.

Samuti ei ole kohus eksinud liitkaristuse moodustamise reeglite vastu.

  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus K. Kase kaitsja apellatsiooni Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel apellatsioonil vähimatki edulootust.
  4. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks K. Kasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks kaks pooltundi. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  5. juuli
  6. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10; §-st 3, § 6 lg-st 3 ning § 17 lg-test 1 ja 2, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Nagu märgitud, koosneb apellatsiooni põhiosa vaid menetluse lühikokkuvõttest, varsematest menetlusdokumentidest „kopeeri-kleebi“ meetodil üle kantud tekstist ja selgitusest, et süüdistatava arvates hindas maakohus tõendeid valesti ning kaitsja on seotud K. Kase kaitsepositsiooniga. Sellise apellatsiooni koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu RÕS § 22 lg 7 mõttes ei saa kolleegiumi hinnangul ületada üht pooltundi. Seetõttu määrab ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni koostamise ja esitamise eest riigi õigusabi tasu summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks 5 eurot.
  7. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise summa kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel K. Kaselt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.