2-18-13535/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2018 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13535 Tsiviilasi I I hagi A I vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I I (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja A I (isikukood xxx, e-post xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2018 RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada I I ja A I abielu, mis on registreeritud 13.08.2009.a Tallinna Perekonnaseisuametis.
5. Anda I I’ule tagasi abielude eelne perekonnanimi „I “. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja palub lahutada poolte abielu. Rahvastikuregistri kohaselt on abielu registreeritud 13.08.2009.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielulised suhted lõppesid 3 aastat tagasi. Hageja palub jätta tema perekonnanimeks enne abielusid olnud neiupõlvenime „I “. Hageja märkis 12.11.2018 kohtuistungil, et tema leppida ei soovi mingil tingimusel. Kostja esitatud jutt ei vasta tõele. Hageja väidab, et kuigi nad elavad koos ühes majas, on neil erinevad majapidamised, söövad eraldi, neil on erinevad külmkapid, kus kumbki oma toitu hoiab, samuti on maja müüki pandud. Hageja märgib, et eelmisel aastal esitas samuti kohtule avalduse abielu lahutamiseks (2-17-9977) ning et siis juba anti neile leppeaega. Tol korral lepiti ja tehti kompromissi, millest kostja aga ei ole kinni pidanud. See kompromiss oli aprillis 2-18-13535 2017 ja hageja andis selle tingimusel, et kostja enam alkoholi ei tarbi, kuid see alkoholism jätkub. Kostja vastuväited Kostja kirjalikku seisukohta ei esitanud, kui osales 12.11.2018 kohtuistungil kus avaldas oma seisukoha. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Kostja põhjendab, et nemad on 16 aastat koos elanud ja neil on 12-aastane laps ning kostja hinnangul peab pere koos elama. Kostja leiab, et hageja mõtleb täna nii, homme naa ning palub anda 6 kuud leppeaega, siis selgub täpselt. Kostja märkis kohtuistungil, et intiimsuhteid neil ei ole juba viimased 7 aastat, kuid elavad siiski perekonnana koos ühes majas ja on käinud koos terve perega reisidel, viimati 8 kuud tagasi. Kostja selgitab seoses eelneva lahutusmenetlusega kohtus, et hageja palus, et maja pooleks tehtaks, siis võtab hageja lahutuse ja alimendid tagasi. Nüüd aga on hagejal pool maja ja jälle tahab lahutust ja elatist. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PkS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kuulanud ära poolte seletused 12.11.2018 kohtuistungil, leiab kohus, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Poolte abielulised suhted lõppesid hageja kinnitusel 3 aastat tagasi, seejuures kostja kinnitusel intiimsuhted juba 7 aastat tagasi. Kuigi pooled on jätkanud ühes majas elamist, nähtub kirjeldatud asjaolude pinnalt, et elatakse koos pigem kui nn „toakaaslased“ või naabrid. Vaatamata ühistele reisidele, ei jää kohtule muljet, et poolte vahel eksisteeriksid abielulised suhted/kooselu. Kuivõrd hageja ei soovi enam kostjaga abielus olla ja ei ole enda kinnitusel nõus enam mingil juhul leppima, ei ole abielulise kooselu taastamine võimalik. Seoses kostja poolt esitatud kompromissiga, millega eelmine lahutusasi lõpetati ja mille alusel kostja leiab, et „hageja mõtleb täna nii, homme naa“ ja leiab et põhjendatud oleks pooltele anda 6 kuud leppimisaega, leiab kohus, et vastav eelnev menetlus üksnes kinnitab asjaolu, et hageja juba pikemat aega soovib kostjast lahutada ja et pooltel on tegelikkuses juba leppimisaega olnud (st aeg eelmise kohtuasja lõpust kuni praeguseni), mis aga tulemust ei andnud, kuivõrd hageja pöördus uuesti lahutusega kohtusse käesolevas tsiviilasjas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul järjekordselt leppimisaja andmine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole õigustatud kellegi vastu tahtmist väevõimuga abielus hoidmine. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, mistõttu tuleb lahutada I I ja A I abielu, mis on registreeritud 13.08.2009.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejale tagasi anda abielude eelne perekonnanimi „I “. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 2