← Eesti

3-17-2045/12

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2045 Haldusasi Aleksandr Kuzminski, Mati Selbergi, Sergei Golovini, Oleg Andrejevi, Andrei Andritsa, Eduard Kuldveri, Dmitri Kaluga, Viktor Vorobei, Pavel Nechaevi, Ritšard Makarovi, Andrey Koltsovi, Sergei Iljini, Aleksandr Leontjevi, Andres Võsu, Viktor Lapšini, Aleksei Vorobjovi, Vadim Latohhini, Ilja Koljakini, Vitali Ozimovi, Arkadi Mišini, Roman Rutskihhi, Daniil Vojevoda, Vyacheslav Plotnikovi, Erki Iire, Vladimir Ponomarenko, Maksim Romanovi, Sergei Smirnovi, Gevin Küti ja Aleksei Bobrovnitski kaebus justiitsministri 06.10.

  1. a määruse nr 21 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.09.
  2. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad Aleksandr Kuzminski, Andrey Koltsov, Roman Rutskihh, Mati Selberg, Sergei Iljin, Daniil Vojevoda, Sergei Golovin, Aleksandr Leontjev, Vyacheslav Plotnikov, Oleg Andrejev, Andres Võsu, Erki Iir, Andrei Andritsa, Viktor Lapšin, Vladimir Ponomarenko, Eduard Kuldver, Aleksei Vorobjov, Maksim Romanov, Dmitri Kaluga, Vadim Latohhin, Sergei Smirnov, Viktor Vorobei, Ilja Koljakin, Gevin Kütt, Pavel Nechaev, Vitali Ozimov, Aleksei Bobrovnitski, Ritšard Makarov, Arkadi Mišin Kaebajate esindaja/määruskaebuse Bobrovnitski esitaja Aleksei RESOLUTSIOON
  3. Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.09.
  4. a määrusele menetlusse.
  5. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.
  6. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Justiitsminister muutis 06.10.
  8. a määrusega nr 21 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 01.10.2017 kehtiva VSkE § 641 p 31 kohaselt on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.
  9. Viru Vangla muutis 24.04.
  10. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid, mis reguleerivad suitsetamist vanglas. Eelnevast tulenevalt on alates 01.10.2017 kehtiva kodukorra punkti 2.3 alusel vangla territooriumil suitsetamine keelatud.
  11. Kaebajad esitasid 08.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nad palusid tuvastada, et justiitsministri 06.10.
  12. a määrus nr 21 on õigusvastane ja põhiseaduse vastane. Kinnipeetavate jaoks, kes on pikaajalised suitsetajad, toob suitsetamise keeld kaasa negatiivsed tagajärjed nagu psüühilised ja füüsilised kannatused. Seda on võimalik võrrelda piinamisega ning julma ja väärikust alandava kohtemisega. Kaebajate hinnangul viib Justiitsministeerium nende suhtes läbi eksperimenti, mis võib kaasa tuua füüsilisi traumasid, psüühilisi kannatusi ning tekitada kahju kaebajate tervisele. Kaebajad märgivad, et tubakas ei ole keelatud aine ning on vabamüügis.
  13. Tartu Halduskohus tagastas 04.09.
  14. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse, kuna vaidluse lahendamine ei olnud halduskohtu pädevuses. Kaebajad on vaidlustanud justiitsministri määruse ehk õigustloova akti. Isik saab halduskohtule esitatavas kaebuses taotleda seda, et kohus kontrollib õigustloova akti vastavust põhiseadusele ja vastuolu korral jätab selle kohaldamata. Sellele järgneb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ette nähtud menetlus Riigikohtus. Seega oli vaidluse lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja halduskohtul tuli kaebus tagastada. Halduskohus selgitas, et kui kaebajad soovivad saavutada õigust vanglas suitsetada, siis tuleb neil esitada halduskohtule kaebus Viru Vangla kodukorra suitsetamist takistavate sätete tühistamise ja suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks kohustamise nõudes. Sellise kaebuse esitamiseks tuleb kaebajatel esmalt läbida ka vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas kui kaebajate hinnangul tekitas suitsetamise keeld neile kahju ja nad soovivad saavutada kahju hüvitamist, siis tuleb neil esitada halduskohtule kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. VangS § 11 lg 8 näeb ka sellele nõudele ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kui kaebajad otsustavad uuesti kohtusse pöörduda, siis tuleb neil halduskohtu hinnangul igaühel esitada eraldi kaebus. Sel juhul langeb ära ka ühe kaebaja õigus olla teiste esindajaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  15. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 04.09.
  16. a määruse peale määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 04.09.
  17. a määruse tühistada ja kaebajate kaebus menetlusse võtta. Määruskaebuse esitaja tugineb põhiseaduse §-le 15 ning leiab, et kuivõrd Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla tegevus ja nende antud aktid on vastuolus põhiseadusega, tuleb kaebajate kaebus menetlusse võtta. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.08.
  20. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuse esitaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
  21. Kohtupraktikas väljendatud seisukoha järgi on justiitsministri 06.10.
  22. a määrus nr 21 määrus õigustloov akt, mille peale esitatud vaidlusi ei ole halduskohus pädev lahendama (RKHKm 25.10.2017, 3-17-749, p 9). Kuivõrd kaebajate kaebuse lahendamine ei olnud halduskohtu pädevuses, oli halduskohus tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 1 kohustatud kaebuse tagastama. Seejuures aga selgitas halduskohus 04.09.
  23. a määruses, kuidas on kaebajatel võimalik oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu poolt 04.09.
  24. a määruses kirjeldatud kohtumenetluses on kaebajatel võimalik soovi korral ka esitata taotlus justiitsministri 06.10.
  25. a määruse nr 21 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.
  26. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.
  27. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.