KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2018, Tallinn Tallinna Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2

§ 2

lg 1 alusel on ühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete huvide ühine esindamine.

§ 15

`järgi on majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumi ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse hoolduseks, remondiks, tasu ühistu poolt majandamiseks osutatud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgiste tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on seega korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi üldpindalast.

§ 15mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid.

AÕS § 75 järgi kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi suurusele asjal lasuvaid koormatisi ja kulusid. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on majanduskavas sätestatud korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel. 8. Vaidlus puudus selles, et 1) kostjale kuulub korteriomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusregistriossa nr xxx (xxx, registriosa väljavõtte on nähtav kinnistusraamatu andmebaasist, andmed avalikud), 2) hageja on loodud xxx, asuva ehitise ja maatüki mõttelise osa majandamiseks ja ühistu liikmete huvide esindamiseks, 3) kostja kui ühistu liikme võlg 2 hagetaval perioodil, milleks on majandamiskulude arvetest nähtuvalt 2014 oktoober – jaanuar 2015.a (kaasa arvatud), on kokku 4310,24 €. Eeltoodu alusel on kostjal kohustus tasuda ühistule VÕS § 76 lg 1, 2,

§ 15ja § 15.1, AÕS § 75 ja 01.01.18 kehtiva Krt

S § 40 lg 1, lg 2 alusel vastavalt põhikirjale majandamiskulusid. Kuna kostja tunnistas hagi summas 4005,20 €, siis on kostja rikkunud ülalviidatud sätetest tulenevat majandamiskulude tasumise kohustust ja märgitud summa kuulub kostjalt ka hageja kasuks väljamõistmisele.

1. Kostja leidis, et majandamiskulude nõuded arve nr 155 järgi, mis tuli tasuda 30.11.2014 summas 152,40 € (hagi lisa 1) ja arve nr 169 järgi, mis tuli tasuda 21.12.14 summas 152,40 € (hagi lisa 2) on aegunud. Sellega kohus ei nõustu. Võla perioodi kohta hageja poolt esitatud majandamiskulude kohta esitatud arvetest nähtuvalt on 2014.a. oktoobrikuu majandamiskulude eest tasumiseks arve esitatud 20.11.2014 ehk järgmisel kuul ja tasuda tuli see vastavalt 30.11.2014 ehk järgmisel kuul. Sama moodi on esitatud ka kõikide järgnevate kuude majandamiskulude eest tasumiseks arved ehk need on esitatutud iga kuu kohta majandamiskulude kuule järgneval kuul ja tasuda tuli need samuti arve esitamise kuul ehk kuludele järgneval kuul. Viimane hagetava perioodi majandamiskulude kuu on näiteks 2015.a jaanuar ja mille eest tasumiseks arve on esitatud (hagi lisa 40) 07.02.2018 tasumise tähtajaga 28.02.
2. Viidatud arvetest nähtuvalt on tegemist majandamiskulude tasumise korduvate kohustustega, mida tuleb kostjal ühistu ees kanda, kuna kostjal tuleb neid kulude eest tasuda ühistule igakuiselt. Sellise korduva kohustuse aegumise 3-aastane tähtaeg hakkab kulgema TsÜS § 154 järgi kalendriaasta lõppemisest, mil vastavale kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Nõude aegumise tähtaja kulgemise seisukohalt peab aasta olema lõppenud. Kostja vaidlustatud arvete vaidlustatud arvete järgi tuli kohustus VÕS § 76 lg 1, 2 järgi täita vastavalt 30.11.2014 ja 21.12.2014 ehk nõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt 30.11.2014 ja 21.12.2014 VÕS § 82 lg1 järgi. Seega hakkas 3 - aastane aegumine kulgema kooskõlas TsÜS § 135 lg 1 lg 1 01.01.2015 kl 00:00 ja lõppes 31.12.2017 kl 24.00 TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 2 järgi. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 31.12.2017 ja see on läinud üle hagimenetluseks, mistõttu on viidatud majandamiskulude, mille kohta on esitatud arved nr 155 ja 169 arvetest tulenevate nõuete täitmiseks hagi esitatud kohtusse aegumistähtaja sees. Nimelt võrdsustatakse hagi esitamisega avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluses TsÜS § 160 lg 1 p järgi. Eeltoodu tõttu on alusetud kostja väited, et majandamiskulude nõuded arve nr 155 järgi, mis tuli tasuda 30.11.2014 summas 152,40 € (hagi lisa 1) ja arve nr 169 järgi, mis tuli tasuda 21.12.14 summas 152,40 € (hagi lisa 2) on aegunud. 24-sendilist erinevust hagi osalise tunnistamise (summa 4005,20 ja väidetava aegunud võla (2*152,40=304,8; 4310,24-4005,2-304,8= 0,24) osa vahel ei ole kostja kuidagi põhjendanud.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud täies ulatuses 4310,24 € ning kostja, olles hageja ees märgitud summa ulatuses võlgu, on rikkunud VÕS § 100 ja

§ 15ja 15.1, Krt

S § 40 lg 1, 2, AÕS § 75 tulenevat majandamiskulude tasumise kohustust. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, 101 lg 1 p 1, § 108 lg1,

§ 15ja § 15.1 Krt

S § 40 lg 1, 2, AÕS § 75 järgi kohustuse täitmist ja võlgnevuse 3 väljamõistmist. Kuna kostja pole seni võlga tasunud, on kostja kohustuse täitmisega viivituses ja rikub kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda edaspidist viivist arvates hagi esitamise päevale järgnevast päevast ehk alates 22.03.

2. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlga 4310,24 viivist 583,13 € € ja alates 22.03.18 viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi võlalt kuni võla tasumiseni. Menetluskulude jaotus, hind
3. Hagi hind 4655,06 €.
4. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, mingeid viiteid ei ole, et kostja oleks asunud võlga tasuma sõltumata hagi osalisest tunnistamisest, siis on hageja kohtusse pöördumine olnud õigustatud. Eeltoodu alusel jäävad hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 4