← Eesti

2-18-7384/8

Obsah (6)§ 371§ 477§ 168§ 657§ 238§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-7384 Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi XX avaldus T

§ 371

järgi menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (lg 1 p 3) või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (lg 2 p 2).

§ 477lg 1 järgi kohalduvad samad sätted ka hagita menetluse avaldusele menetlusse võtmisele. 5. Tulenevalt Not

S § 41 lg-st 5 võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Sellest järeldub, et esmalt tuleb isikul pöörduda Eesti notari poole, kes omakorda peab olema keeldunud taotletava ametitoimingu tegemisest. Avaldusest ei nähtu selliste asjaolude ja eelduste esinemist. 6. Avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist ei ole NotS § 41 lg-s 5 nimetatud olukorraga, kuivõrd notar ei ole keeldunud ametitoimingut tegemast. Pärimisseaduse (PärS) § 175 lg 1 annab notarile õiguse tunnistada pärimistunnistus kehtetuks. PärS § 175 lg 4 kohaselt saab õigustatud isik nõuda kohtus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, kui notar sellest keeldub. Kohus märgib täiendavalt, et NotS § 41 lg 5 alusel toimuvas kohtumenetluses ei saa kohus notari asemel otsustada (s.o kohustada notarit vastavat toimingut tegema) tühistada otsus algse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta ja tunnistada kehtetuks 2

(4)20.03.2014 pärimistunnistus. Kohus saab kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust, millest notar on toimingust keeldunud, uuesti läbi vaatama (vt Riigikohtu 06.04.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-16, p 15). 7. Tulenevalt

§ 168lg-st 1 jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus ja selle põhjendused

  1. Avaldajad esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja jätkata menetlust maakohtus.
  2. Avaldaja pöördus notari poole ja taotles 04.03.2011 väljaantud tõestatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise tühistamist ja Tallinna linnale väljaantud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, kuna selle pärimistunnistuse väljaandmine oli ebaõige. Avaldaja soovis saada kehtivat pärimistunnistust YY vara pärimiseks. Notar vastas avaldajale, et pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist reguleerib PärS § 175 ja pärimistoimikust nähtuvalt on PärS § 175 lg-s 3 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg pärimistunnistuse vaidlustamiseks möödas. Seega keeldus notar avaldaja poolt soovitud toimingu tegemisest.
  3. Avaldaja arvates ei reguleeri PärS § 175 praegust olukorda. Notar tunnistas avaldajale väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks. PärS § 175 lg 3 kehtiks avaldaja asemel pärijaks saanud Tallinna linnale, kui temal oleks pretensioone notari tegevusele. Avaldaja tahab esialgse olukorra taastamist. Avaldaja ei ole notarilt saanud YY pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja.
  4. Avaldaja esitas koos määruskaebusega uued dokumentaalsed tõendid: 1) avaldaja 07.09.2018 taotlus notarile toimingu tegemiseks; 2) notar Kätlik Aun-Janiski 18.09.2018 vastus taotlusele. 09.10.2018 esitas avaldaja Kätlin Aun-Janiski 02.10.2018 vastuse ja korteriühistu XXX juhatuse liikme RR tõendi. Menetluse edasine käik
  5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  6. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb

§ 657

lg 1 p 21 ja § 659 järgi muuta, kuid maakohtu määruse resolutsioon avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta on õige. 14.

§ 371

lg 1 p 3 järgi kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Maakohus leidis ekslikult, et NotS § 41 lg-st 5, mille kohaselt isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses, tuleneb eelnev kohtuväline vaidluse lahendamise kohustuslik kord. Vaidluse lahendamise eelnev kohustuslik kohtuväline kord peab tulenema seadusest ja sõnaselgelt peab olema sätestatud, et tegemist on kohtule eelneva kohustusliku 3

(4)korraga. NotS § 41 lg-st 5 ei tulene, et enne hagita menetluses avaldusega notari ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohtu poole pöördumist peab olema kirjalikus vormis pöördutud notari poole ja notar peab olema taotluse rahuldamisest keeldunud. Eeltoodud osas on maakohtu määruse põhjendused ebaõiged. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi, jättes määrusest välja põhjendused kohustusliku kohtuvälise vaidluse lahendamise korra läbimata jätmise kohta. 15.

§ 371

lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 477

lg 1 järgi kohaldatakse eelviidatud sätet ka hagita asjades esitatud avalduste menetlusse võtmisel. Ringkonnakohus leiab, et esitatud avaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. 16. PärS § 175 lg 1 sätestab, et kui pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks ja lg 2 kohaselt tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Avaldaja poolt esiletoodud asjaolude kohaselt on praegusel juhul notar nii toiminud. PärS § 175 lg 4 järgi, kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt. Kuna avaldaja soovib Tallinna linnale antud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, siis on avaldaja kohane kaitsevahend hagi esitamine Tallinna linna vastu 20.03.2014 tõestatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohtu sellekohased põhjendused on õiged ja maakohus on õiguspäraselt keeldunud avaldust

§ 371lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel menetlusse võtmast.

17. Avaldaja esitas koos määruskaebusega uued tõendid: avaldaja 07.09.2018 taotlus notar Kätlin Aun-Janiskile toimingu tegemiseks ja notar Kätlin Aun-Janiski 18.09.2018 vastuse. 09.10.2018 esitas avaldaja ringkonnakohtule notar Kätlin Aun-Janiski 02.10.2018 vastuse avaldajale ja KÜ XXX juhatuse liikme RR tõendi. Kolleegium leiab, et esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna tegemist on asjakohatute tõenditega

§ 238

lg 1 mõttes, sest need ei tõenda avalduse menetlusse võtmise seisukohalt olulisi asjaolusid. 18.

§ 171

lg 1 järgi tuleb määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud jätta avaldaja kanda. Kuna teistele menetlusosalistele ei ole määruskaebuse esitamisest teatatud ja neilt vastust nõutud, siis kindlaksmääramisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.