← Eesti

2-18-11700/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2018.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11700 Tsiviilasi I D hagi S D vastu lahutamise nõudes Hagihind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I D (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: Suido Västra (e-post xxx) Kostja: S D (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) 18.09.2018 abielu Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

  1. Hagi rahuldada.
  2. Lahutada I D ja S D abielu, mis on sõlmitud 08.06.1991 ENSV Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta abieluaktide registreerimise raamatusse on tehtud kanne nr xx.
  3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja ja kostja abiellusid hagi kohaselt 08.06.1991 Tallinna linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Poolte vahel on abielusuhted lõppenud umbes aasta tagasi, sest kostja kuritarvitab alkoholi. Normaalne pereelu kostjaga on võimatu. Kohtuistungil kinnitas hageja, et soovib jätkuvalt lahutust, kostjaga ära leppida ei ole võimalik. Hageja palub lahutada poolte abielu. Kostja seisukohad Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kostja märkis, et leppida pole enam võimalik. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused PKS (perekonnaseadus) § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 67 lg 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kostja on võtnud hagi õigeks. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks peaks jätma kostja õigeksvõtu vastu võtmata. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et abielusuhted on käesolevaks ajaks nende vahel lõppenud ning leppimise võimalust kumbki pool ei näe. Kuna pooled ei ole valmis leppima ning ka kostja on võtnud istungil hagi õigeks ning on lahutusega nõus, asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus rahuldab hageja nõude abielu lahutamiseks. Tsiviilasja hind ja menetluskulud Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3 500 eurot. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.