KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-5725 Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu avaldus XX ja YY hooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse CC suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks Harju Maakohtu 29.06.2018 määrus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu määruskaebus Avaldaja: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75014882), lepinguline esindaja Reve Rohtmaa Puudutatud isik 1: XX (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik 2: YY (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik 3: CC (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 29.06.2018 määrus muutmata. 2. Jätta Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4. CC riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. 5. Määrata vandeadvokaat Marika Jaansoni riigi õigusabi tasuks määruskaebusemenetluses 180 euro (150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot). 6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile (Rahandusministeeriumi kaudu). 1
(6)Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates, välja arvatud p-d 5 ja 6, mille peale ei saa määruskaebust esitada. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
- Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (avaldaja) esitas maakohtule avalduse XX-lt (puudutatud isik 1, ema) ja YY-lt (puudutatud isik 2, isa) CC (puudutatud isik 3, laps) suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks ja Nõmme Linnaosa Valitsuse eestkostjaks määramiseks.
- Avalduse kohaselt on puudutatud isik 3 puudutatud isikute 1 ja 2 ühine laps, kes elab koos puudutatud isikuga
- Puudutatud isikul 1 on ka 2 vanemat last. Puudutatud isikuga 2 avaldaja töötajatel kontakt puudub ja lapse kasvatamises isa ei osale. Puudutatud isik 1 ei ole suuteline oma vanema kohustusi täitma ega tagama lapsele vajalikke elu- ja arengutingimusi ega heaolu. Oma tegevusega seab ema lapse arengu ja heaolu ohtu. Ema ei vii last lasteaeda, tuues põhjuseks lapse haiguse, kuid arsti juurde ei ole pöördunud. Ema ei tee koostööd lasteaia, perearsti, rehabilitatsioonimeeskonnaga ega teiste spetsialistidega. Koostöö puudumise tõttu lõpetas Tallinna Perekeskus peretöö teenuse osutamise.
- Vanemate laste arenguvestlused koolis on pidamata. Puudutatud isikule 1 on tehtud vanemate laste suhtes kohtu poolt ettekirjutused ja kohustatud teda järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid (Harju Maakohtu 14.11.2016 määrus tsiviilasjas 216-10615). Kohaldatud abinõud ei andnud soovitud tulemusi.
- Emal ei ole püsivat töökohta, ta teeb aeg-ajalt juhutöid. Perel on olnud korduvalt võlgnevusi. Eestkosteasutus on emale selgitanud toetuste taotlemisega seonduvat ja pakkunud tööd. Ema enda hinnangul on peres kõik korras ja abi ei ole vaja. Puudutatud isikul 1 on alkoholiprobleem, mida ta ise ei tunnista.
- Avaldaja hinnangul on emalt ja isalt lapse hooldusõiguse äravõtmine proportsionaalne meede lapse abistamiseks, kuna teised abinõud ei ole tulemusi andnud. Avaldaja arvates on põhjust eeldada, et järgnevatest võimalikest abinõudest ei piisa, kuna puudutatud isik 1 ei taju ega tunnista ohtu lapse arengule ja heaolule, ei otsi abi ega tee koostööd. Lapse isa on lapse hüljanud, ei osale lapse kasvatamises ega suhtle lapsega. Avaldaja oli seisukohal, et kui puudutatud isik 1 jätkab lapse kasvatamist, siis võivad 2
(6)lapsel tekkida samad probleemid, mis on puudutatud isiku 1 vanematel lastel (koolikohustuse mittetäitmine, raskused õppetöös, huvitegevuse puudumine, isoleeritus, oskamatus teha koostööd ja abi vastu võtta jne). Puudutatud isiku 3 seisukoht
- Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul on lapse vanematel probleeme hooldusõiguse teostamisel, kuid esindaja ei saanud kindlalt väita, et see oleks piisav alus vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks. Lõpliku seisukoha andmiseks pidas esindaja vajalikuks ka lapse isa ära kuulamist.
- Pere kodu oli normaalses seisukorras ja lapsele hädavajalik oli olemas. Ema kinnitusel on tal olnud probleeme vanemate lastega, kuid noorema lapsega mitte. Lasteaed ei kinnitanud, et laps oleks hooldamata või oleks märgata lapse arengu probleeme või väärkohtlemist. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapse esindamisega seotud menetluskulud, mille jättis riigi kanda.
- Kogutud tõenditest ja esitatud seisukohtadest nähtuvalt oli olukord menetluse jooksul paremaks läinud, millega ärakuulamisel nõustus ka avaldaja. Rühmaõpetaja sõnul käis laps lasteaias peaaegu iga päev ning paistis silma lahke olemise ja hoolitsetud välimusega. Käelistes tegevustes oli laps iseseisev ja tegi kõiki ülesandeid hoolega. Laps oli eakohaselt arenenud, kuid vajas mõnes valdkonnas enam suunamist.
- Maakohus leidis, et puudutatud isiku 3 kehalist, vaimset või hingelist heaolu ega vara ei ohusta vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, tema hooletusse jätmine või ema suutmatus täita oma kohustusi. Vaidlust ei olnud selles, et emale etteheidetud asjaolud toimusid, kuid vaidlust ei olnud ka selles, et olukord on paranenud. Lapse huvides on vanemate hooldusõiguse säilimine. Maakohus lootis, et menetluse ajaks paranenud olukorra paranemine jätkub. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta puudutatud isikult 2 ära hooldusõigus puudutatud isiku 3 suhtes ja piirata puudutatud isiku 1 hooldusõigust puudutatud isiku 3 suhtes.
- Määruskaebuses jäi avaldaja oma varem esitatud seisukohtade juurde. Lisaks märkis avaldaja, et maakohtu hinnang nagu lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu ei ohustaks ema poolt hooletusse jätmine või ema suutmatus oma kohustusi täita, ei ole põhjendatud ega õige. Kui maakohus leidis, et vanematelt hooldusõiguse täielikult ära võtmine ei olnud lapse huvides, tulnuks kohtul kaaluda, kas esineb hooldusõiguse piiramist eeldavaid asjaolusid ja sellest lähtuvalt rakendada lapse huve toetavaid, kuid vanemate õigusi kõige vähem piiravaid meetmeid.
- Maakohus avaldas vaidlustatud määruses lootust, et olukorra paranemine jätkub, jättes seejuures tähelepanuta, et puudutatud isikule 1 on juba varem kohtu poolt tehtud vanemlike kohustuste ebapiisava täitmise või täitmata jätmise osas ettekirjutus. Olukorra paranemise jätkumist loota on põhjendamatu. Kohalik omavalitsus pöördub 3
(6)kohtusse viimase võimalusena, kui kõik olemasolevad abinõud on rakendatud või neid ei ole võimalik rakendada. Antud juhul ei ole neid võimalik rakendada, kuna ema ei mõista oma lapse tegelikku abivajadust ega oma vanemlikku rolli ja ei soovi koostööd teha. Hooldusõiguse piiramine võimaldab lapsel elada peres, kus tema vajadused on märgatud. Samal ajal on puudutatud isikul 1 võimalik tegeleda iseenda probleemide lahendamisega ja abi saamisega. Kui ta on jälle võimeline täitma oma vanemlikku rolli, on lapsel võimalik naasta koju ema juurde. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
- Puudutatud isik 1 vaidles määruskaebusele vastu ja selgitas, et ta vaatamata probleemidele on lapsele hoolitsev vanem. Puudutatud isik 2 määruskaebusele ei vastanud. Puudutatud isiku 3 esindaja ei toetanud määruskaebust puudutatud isiku 1 osas, kuid nõustus avaldajaga, et puudutatud isiku 2 hooldusõiguse piiramine võib olla lapse huvides.
- 15.11.2018 teatas avaldaja, et 08.11.2018 toimus Halu tn 8 põleng ja puudutatud isik 1 koos lastega viidi haiglasse. Maja küttekolded on halvas seisus ja neid ei tohi kasutada. Puudutatud isik 1 teatas 12.11.2018 avaldajale, et elektriühendus on taastatud ja pottsepaga on kokku lepitud. 15.11.2018 puudutatud isik 1 avaldaja juurde ei ilmud ja teatas, et ta viibib haiglas.
- 10.12.2018 vastas avaldaja ringkonnakohtule, et laps ei käi senini lasteaias, kuid puudutatud isik 1 on pöördunud avaldaja poole toetuste saamiseks. Korstnapühkija akti kohaselt on lubatud kasutada elamus XXX alumise korruse kütteseadmeid. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning neid ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- PKS § 134 lg 1 koosmõjus § 135 lg-tega 2 ja 3 alusel võib vanematelt hooldusõiguse täielikult ära võtta või oluliselt piirata üksnes juhul, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Vanema hooldusõigust võib piirata üksnes siis, kui lapse kahjustamist ei ole võimalik ära hoida muude abinõudega ja hooldusõiguse võib vanemalt täielikult ära võtta ainult juhul, kui teised abinõud ei ole andnud tulemusi või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine vanematelt hooldusõiguse äravõtmise ega piiramise aluseid. Tõendatud ei ole, et laps on jäetud hooletusse või oleks tema heaolu ohustatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt heidab avaldaja emale ette eelkõige seda, 4
(6)et laps ei käi regulaarselt lasteaias. Erinevalt alg- ja põhikoolist, ei ole lasteaias käimine kohustuslik. Lapse igapäevaselt lasteaeda viimata jätmine ei ole piisavaks põhjuseks, miks emalt hooldusõigus ära võtta. Rühmaõpetaja hinnangust nähtuvalt oli laps lasteaeda tulles alati korrektselt sätitud soenguga ning puhaste ja sobivate riietega. Kuna laps oli oma rühmas üks kahest lapsest, kes oskas oma nime kirjutada, võib järeldada, et lapsega tegeletakse kodus ja talle õpetatakse kirjutamist. Lapse jaoks ei ole elulise tähtsusega lasteaias kohal käimine, kui temaga kodus tegeletakse. Lapse esindaja tuvastas, et pere kodu oli normaalses seisukorras ja kõik hädavajalik lapsele oli olemas. Avaldaja väited puudutatud isiku 1 poolt liigse alkoholi tarvitamise kohta on tõendamata ja neist ei saa järeldada, et puudutatud isikul 1 on alkoholisõltuvus, mis takistab vanema kohustuste täimist. Asjaolu, et isa ei osale aktiivselt lapse kasvatamises, ei ole aluseks hooldusõiguse ära võtmiseks ega piiramiseks, sest isa ei ohusta lapse heaolu.
- Määruskaebusest nähtuvalt on avaldaja pidanud vanema õiguste piiramisel silmas lapse vanematest eraldamist. PKS § 135 lg 1 järgi on lapse perest eraldamise eelduseks lapse kahjustamine vanema poolt ja see, et muud abinõud ei ole andnud tulemusi. Avaldaja ei ole lapse perest eemaldamise eeldusi esile toonud ega ka seda, millised muud abinõud on jäänud tulemuseta. Puudutatud isiku 3 suhtes ei ole kohus teinud vanematele kohustuslikke ettekirjutusi. Seega ei pidanud maakohus kaaluma, kas puudutatud isiku 1 hooldusõigust piirata. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ka praegu asjaolusid, mis annaksid võimaluse ema ja isa hooldusõigust lapse suhtes piirata. Selliseks järelduseks ei anna alust ka see, et pere kasutuses olevas elamus toimus tulekahju. Avaldaja poolt saadetud dokumendi järgi on puudutatud isik 1 lubanud küttekolded parandada ja on seda ka teinud ning praeguseks ajaks on elamu alumise korruse küttekolded kasutuskõlbulikud.
- Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohtu lootus olukorra paranemisele on põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul rajanes maakohtu arvamus olukorra paranemisele kohtu ette toodud asjaoludel. Seda, et menetluse jooksul oli olukord paranenud, on tunnistanud ka avaldaja.
- 07.11.2018 dokumendis selgitas avaldaja olukorda pärast maakohtu määruse tegemist (tl 82). Avaldaja tõi esile, et laps ei käi lasteaias, kuna emal tekkis võlgnevus lasteaia ees ja laps arvati lasteaia nimekirjast välja. Enne võlgnevuse tasumist ei saa last panna teise lasteaeda. Vaatamata lastekaitsetöötaja korduvatele meeldetuletustele, ei ole puudutatud isik 1 teinud avaldust lasteaia kohamaksu soodustuse saamiseks. Lisaks on tal võlgnevus AKTSIASELTSI TALLINNA VESI ees, viimane arve maksmine toimus 28.11.
- Ema plaanid lapse huvitegevuse osas ei ole realistlikud. Puudutatud isik 1 ei tee lapse huvides koostööd. Avaldaja hinnangul on lapse huvides, kui ta paigutatakse hooldusperre. Ringkonnakohtu arvates ei anna ka eeltoodu alust puudutatud isikute 1 ja 2 vanema õigusi lapse suhtes ära võtta või piirata. Eestkosteasutuse töö eesmärgiks peab olema ennekõike vanemat aidata ja vanemat toetavate meetmete rakendamisel tuleks leida viis, kuidas aidata tasuda puudust kannataval vanema lasteaiamaksu ja kommunaalmakseid. Vanema materiaalne kitsikus ei ole aluseks, et vanemalt last ära võtta või vanema õigusi piirata. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et lapse huvides on, kui ta paigutatakse 5
(6)hooldusperre ja paigutamise kestvus sõltub sellest, kas puudutatud isik 1 on võimeline olukorda muutma. Lapsele on vaja stabiilset elukohta ja oluline on toetada, et vanem suudaks ise last kasvatada.
- Ringkonnakohus selgitab, et kui puudutatud isikul 1 tekib probleeme puudutatud isikuga 2 ühise hooldusõiguse teostamisel, on kohtul võimalik ema avalduse alusel vanemate ühine hooldusõigus täielikult või osaliselt lõpetada ja jätta hooldusõigus ainult emale. Siinjuures võib põhjuseks olla see, et isa ei osale hooldusõiguse teostamises.
- Kuna tegemist on hagita menetlusega, siis TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isikule 3 määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi Eesti Vabariigi kanda.
- Puudutatud isikule 3 on antud Harju Maakohtu 17.04.2018 määrusega riigi õigusabi ilma õigusabi tasu ja õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta.
- Puudutatud isiku 3 riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaansoni taotluse kohaselt tegi ta määruskaebuse menetlemisel toiminguid kokku 3 tunni ulatuses – maakohtu määrusega tutvumine 0,5 tundi, määruskaebusega tutvumine 0,5 tundi ja määruskaebusele vastamine 2 tundi. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10 on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot.
- Ringkonnakohus leiab, et õigusabi korras määratud puudutatud isiku 3 esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. RÕS § 23 lg 1 alusel määrab kohus puudutatud isiku 3 esindaja tasu suuruseks 180 eurot (koos käibemaksuga). Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)