← Eesti

2-17-19433/29

Obsah (5)§ 218§ 187§ 657§ 459§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-19433

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

  1. XX (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus muuta Harju Maakohtu 18.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 214-53399 hagejalt väljamõistetud elatise suurust ja vähendada hagejalt väljamõistetud elatist kostja kasuks summani 200 eurot kuus alates 29.12.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja ja CC (kostja ema) laps, kes sündis XX.XX.XXXX. Kostja elab koos oma emaga. Harju Maakohus kinnitas 18.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 214-53399 hageja ja kostja vahelise kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostjale igakuist elatist 388 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kuivõrd hagejal ei ole asjaolude muutumise tõttu võimalik sõlmitud kompromissilepingut täies ulatuses täita, palus ta elatist vähendada igakuise summani 200 eurot kuus. Hageja on oma ülalpidamiskohustust täitnud ning kavatseb seda teha ka tulevikus, kuid senise elatise tasumine ei ole talle enam jõukohane. Hagejat on aastaid vaevanud seljavalud ja pärast
  2. a-l tehtud operatsiooni on ta töövõimetu. Hageja oli töövõimetu ka kompromissi sõlmimise hetkel, kuid lootis, et tema töövõime taastub ja tal olid kogutud säästud, mille arvelt sai elatist tasuda. Arstliku hinnangu kohaselt on tõenäoline, et hageja töövõime enam ei taastu. Hageja ainsaks sissetulekuks on kindlustuselt saadav hüvitis 1876,77 eurot kuus. Alates 01.02.2018 on hageja sissetulekuks taastusravitoetus 1665 eurot (neto). Hageja üüri- ja kommunaalkulud kokku on ca 500 eurot kuus, lisaks kulub tal kuus ravimitele 50 eurot, toidule 250 eurot, transpordile ja muudele teenustele 200 eurot ning kahele ülalpeetavale elatise maksmiseks 588 eurot. Hageja kasutuses on auto BMW X5, kuid hageja ei ole sõiduki omanik ja liisingumakseid tasub hageja abikaasa. Auto turuväärtus on maksimaalselt 9000 eurot. Hageja käib kostjaga igal teisel nädalavahetusel kohtumas ja kostja ema nõusolekul viib ta nädalavahetuseks enda juurde Helsingisse, kus kannab lapsega seonduvaid kulusid ning ostab talle riideid ja mänguasju. Hageja ei ole veendunud, et kostja ema kasutab elatist vaid kostja vajaduste rahuldamiseks. Kostja väidab, et tema ülalpidamiskulud on 948 eurot kuus, sh üürija kommunaalkulud 246 eurot kuus, mis moodustab poole kogu üüri- ja kommunaalkuludest. Kostja ei ole tema ema kaasüürnik, kes peab viidatud kuludest täpselt poole tasuma. Samas korteris elab ka kostja ema teine laps ja kostja ema elukaaslane. Kuna kostja ema on sõlminud üürilepingu oma isaga, ei ole tõendatud, et kostja ema reaalselt lepingus sätestatud üüri tasub. Kostja igakuised ülalpidamiskulud ei ole tõendatud ega saa olla nii suured. Kostja on hagejale väitnud, et ta ei osale huvialaringides, mille maksumuse kostja ülalpidamiskuludes välja toob. Samas on lapse ülalpidamiskulud 55 euro ulatuses kaetud riikliku lapsetoetusega. Lisaks, 2

(10)arvestades, et hagejal on ka teine ülalpeetav, QQ, kes elab Soomes ja kellele ta tasub Soome Vabariigi seaduste kohaselt igakuist elatist 200 eurot, leiab hageja, et kõiki ülalpeetavaid tuleb võrdselt kohelda ning ka kostja igakuine elatis peaks olema 200 eurot. Hageja märgib, et ta on nõus tasuma kostja huvialaringide eest. Kostja vastuväited
  1. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei tõendanud, et tema majanduslik olukord on võrreldes 18.09.2014 kompromissilepinguga oluliselt muutunud, mistõttu puudub alus kompromissi tingimuste muutmiseks. Hageja esitas taastusravi pikendamise otsuse, mis tõendab, et hageja oli ka varem töövõimetu ja sai taastusravitoetust. Hageja konto väljavõtetest nähtub, et tema sissetulekuks oli
  2. a-l taastusravitoetus 1131,63 eurot kuus. Hageja ei tõendanud, et kuni 01.02.2018 oli tema sissetulekuks 2107,19 eurot kuus ning seejärel see oluliselt vähenes. Hageja ei tõendanud ka asjaolu, et tema eluaseme kulud on 500 eurot kuus. Hageja kasutuses on liisinguauto BMW X5, mille väärtuseks on 50 000 eurot ja mis tõendab, et hagejal puuduvad rahalised raskused. Asjaolu, et hageja tasub QQ-le elatist 200-300 eurot kuus sularahas, ei ole mõjuvaks põhjuseks kostja elatise vähendamiseks, kuna QQ on 21-aastane. Kostja ema kulud kostja ülalpidamiseks on kokku 948 eurot kuus. Seega tuleb hagejal tasuda kostja elatiseks 474 eurot kuus, kuid kuna hageja võtab kostja enda juurde neljaks päevaks kuus, ei nõua kostja hagejalt elatist 474 euront kuus. Maakohtu otsus
  3. Maakohus rahuldas 03.10.2018 otsusega hagi osaliselt, muutes Harju Maakohtu 18.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-53399 hagejalt väljamõistetud elatise suurust. Kohus vähendas hagejalt väljamõistetud elatist kostja kasuks (388 eurot) 250 euroni kuus alates 29.12.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni 08.07.
  4. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hageja on tõendanud sissetuleku muutumist, võrreldes varasema elatise määramise ajaga. Tema taastusravitoetuse saamist kinnitavad dokumentaalsed tõendid ja pensionikaart. Hageja on tõendanud, et muutunud on asjas nr 2-14-53399 tehtud kohtulahendi tegemise ajal esinenud asjaolud ja johtuvalt

§-st 459 kuulub hagejalt väljamõistetud elatis muutmisele. Hageja on tõendanud, et ta ei suuda tasuda elatist 388 eurot kuus, arvestades tema tervislikust olukorrast tulenevat sissetulekut ning esile toodud kulutusi. Kohus ei pea vajalikuks märgitud kulutuseks elatise tasumist täiskasvanud lapsele. Kohus nõustus hagejaga selles, et eluliselt ei ole usutav, et vajalikud ülalpidamiskulud lapsele on 948 eurot kuus. Lapse ema selgitas kulutusi ja väitis, et laps vajab suusareisi talvel, merereisi suvel ja laps peab saama osa hüvedest, mis lapse isa endale võimaldab. Lapse ülalpidamiseks kulub tantsutrennile 45 eurot, eelkoolile 32 eurot, eluasemele 296 eurot + kommunaalkulud, toidule 210 eurot, transpordile 50 eurot, tervisele ja hügieenile 25 eurot, lasteaiale 100 eurot, (19.04.2018 menetlusdokumendis 68,23 eurot) vaba aja sisustamisele 50 eurot, puhkusele 50 eurot, huviringidele 67 eurot, inglise keele kursusele 22 eurot, s.o kokku ca 948 eurot. Eluruumi üüri tasumine toimub sularahas ja hageja on põhjendatult kahtluse alla seadnud selle tegeliku tasumise, kuna üürileandjaks on lapse ema isa. Samuti ei ole näha, milles seisnevad veel kulud huviringile 67 eurot, kui tantsutrenn ja inglise keele kursus on eraldi kuluna märgitud. Hageja on põhjendatult vaidlustanud ka transpordikulu, kuna Tallinnas on tasuta transport. Kostja ema saab peretoetust ja seda tuleb arvestada elatise kindlaksmääramisel. 3

(10)Põhjendatud on elatise määramisel arvestada hädavajalike kulutustega, mis on 500 eurot kuus. Arvestades, et hagejal ja kostja emal ei ole teisi alaealisi ülalpeetavaid lapsi ja põhjendatud on võtta arvesse, et kostja ema saab peretoetust ning sissetulekud on enam-vähem võrdsed (lapse isal 1500 eurot ja emal 1600 eurot netotuluna), mõistis kohus hagejalt elatise välja miinimumelatise suuruses. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha apellatsioonimenetluses uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid. Hageja ei tõendanud, et varasemalt oli tema sissetulek stabiilselt suur ja siis oluliselt vähenes. Hageja on tähtajaliselt töövõimetu. Hageja tervislik seisund võib ajapikku paraneda. Ajutise töövõime kaotuse puhul eeldatakse, et isik on siiski võimeline ka tööga elatist teenima. Hageja ei ole ehitaja, tema tegelik tegevus on seotud ettevõtlusega. Oma 21-aastasele pojale elatise maksmine ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis annaks hagejale aluse nõuda elatise vähendamist kostja suhtes. Hageja väide, et ta tasub enda osa kommunaalkuludest ja üürist oma abikaasale sularahas, on tõendamata. Maakohus oleks pidanud arvestama mõlema poole muutunud asjaolusid. Kostja on saanud vanemaks, kasvanud on tema vajadused, tõusnud on seadusega kindlaksmääratud elatise minimaalsuurus ja elukallidus. Kostja tõendas kõiki ülalpidamiskulusid. Seega peab hageja andma keskmiselt 450-470 eurot kuus kostja ülalpidamiseks. Hageja ainuomandis on Tallinnas XXX asuv korter ja ühisomandis MM-ga Tallinnas UUU asuv korter. Kuna hageja ja MM elavad pidevalt Soomes, ei saa välistada, et abikaasad saavad tulu kinnisvara üürile andmisest. Hagejal puuduvad takistused, et täita 19.09.2014 maakohtus kinnitatud kompromissi. Maakohus vähendas oluliselt elatisraha suurust, võrreldes seni kehtinud kokkuleppega ja jättis kostja ilma ka võimalusest automaatselt saada elatist miinimummääras selle suurenemisel tulevikus vastavalt PKS § 101 lg-le
  2. Kuna kohtuotsus ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka menetluskulude jaotus. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus vähendas varem väljamõistetud elatist alla 305,55 euro. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse (

§ 657lg 1 p 2). I 7. Hageja tugines hagis elatise vähendamiseks eelkõige järgmistele asjaoludele: 4

(10)- elatise maksmine kostjale varem kohtulikult kinnitatud kompromissi alusel käib talle üle jõu; - alates
  1. aastast on hageja sissetulek oluliselt vähenenud, sest tal ei ole võimalik tervislikel põhjustel tööl käia; - hageja ainsaks sissetulekuks on pärast
  2. aastat töövõimekaotuse hüvitis 1876,77 eurot, alates 01.02.2018 2107,19 eurot (summadelt tuleb tasuda tulumaks 21%); - kostja veedab iga teise nädalavahetuse hagejaga, mil hageja tehtavad kulutused on hinnanguliselt 150 eurot; - hagejal on teine ülalpeetav, täisealine laps, kes õpib XXX ja kes jääks kostjale kompromissilepinguga kokkulepitud elatise maksmisel halvemasse olukorda; - kostja ülalpidamiskulud on ülepaisutatud ja need ei ole tõendatud.
  3. Kostja vaidles hagile vastu peamiselt järgmistel kaalutlustel: - hageja oli 2014 septembris vabatahtlikult nõus tasuma kostjale 388 eurot kuus elatist; - hageja tervislik ja majanduslik seisund ei ole võrreldes kompromissi sõlmimisega muutunud; - hageja pole tõendanud eluasemekulude kandmist 500 eurot kuus; - hageja poolt täisealise poja ülalpidamine ei anna alust vähendada kostjale makstava elatist; - hageja kasutuses on luksuslik liisinguauto BMW X5 (riikliku numbrimärgiga XXXXXX), mille väärtus on 50 000 – 60 000 eurot; - kostja ülalpidamiskulud on 948 eurot ja kumbki vanem peab neis võrdselt osalema.
  4. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja arutamisel: - tsiviilasjas 2-14-53399 kinnitas 19.09.2014 maakohus poolte vahel kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist 388 eurot kuus alates oktoobrist
  5. a 388 eurot kuus kuni kostja täisealiseni saamiseni; - alates 01.02.2018 on hageja sissetulekuks taastusravitoetus summas 1665 eurot (netosissetulek); - hageja üüri- ja kommunaalkulud kokku on umbes 500 eurot kuus, - hageja ravimikulud on 50 eurot kuus, - hagejal kulub toidule 250 eurot kuus, transpordile ja muudele teenustele 200 eurot kuus ning kahele ülalpeetavale (kostjale ja hageja täisealisele õppivale pojale) elatise maksmiseks 200+388=588 eurot.
  6. Maakohus on õigesti hagi lahendamisel viidanud

§ 459

lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, milleks on seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumine (RKTKo 28.10.2015, nr 3-2-1-124-15, p.15). II 11. Esmalt hindab kolleegium poolte väiteid, kas hageja varanduslik seisund on muutunud. Käesoleval juhul ei saa arvestada elatise miinimummäära muutumisega, kuivõrd see jääb alla poolte varasemas kokkuleppes sätestatud määra. 12. Tulenevalt hageja hagis esile toodud asjaolust, et kokkulepitud elatise maksmine ei ole talle jõukohane, saaks arvestada asjaoluga, et hageja varaline seisund on võrreldes varasemaga 5

(10)muutunud. Selleks pidi hageja esile tooma ja tõendama, milline oli tema varaline seisund varasema tsiviilasja lahendamise ajal ja kuidas on see muutunud käesoleva tsiviilasjas lahendamise ajaks. Hageja ei ole sisuliselt võrrelnud oma varalist olukorda varem ja käesoleval ajal. Paljasõnaline on väide, et hageja säästud on otsakorral, kui hageja neid esile ei too ega vähenemist ära ei näita.
  1. Maakohtu otsuse kohaselt põhjendab hageja elatise suuruse muutmist asjaoluga, et tema sissetulek on võrreldes
  2. aastaga tervislikel põhjustel oluliselt vähenenud, aga otsusest ei selgu, milline oli hageja varasem sissetulek ja ei nähtu, kuidas kohus sellise järelduseni jõudis. Seega on otsus nimetatud osas põhjendamata. Hageja on ka ise leidnud, et ta ei pea esitama tõendit, et tema sissetulek oli kuni 2018 suurem võrreldes praegusega. Nimetatuga möönab hageja, et tema sissetulek ei ole vähenenud.
  3. Hageja on omaks võtnud, et on olnud 7 aastat töövõimetu (tl 66 pöördel), seega ei ole tema tervislik seisund varasemaga võrreldes muutnud. II
  4. Järgnevalt hindab kolleegium kostja vajadusi. Hageja ei ole hagis tuginenud asjaolule, et elatise suurust tuleks muuta, kuna kostja ülalpidamisvajadus on muutunud. Samas ei tuvastatud tsiviilasjas 2-14-53399 tehtud kohtumääruses elatise lahendamise aluseks vajalikke asjaolusid. Seetõttu ei saa kolleegiumi hinnangul lähtuda kostja välja toodud eeldusest, et kui hageja oli septembris 2014 nõus tasuma kostjale elatist vabatahtlikult kompromissi alusel 388 eurot kuus, siis pidas kostja lapse vajadusi tulenevalt tema elulaadist põhjendatuks.
  5. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt nt RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11; RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 12, RKTKo 3-2-1-167-17, p 9). Seega leidis maakohus kooskõlas lahendi tegemise ajal kehtinud Riigikohtu seisukohaga, et elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostja igakuised kulud olid põhjendatud ja millises ulatuses oli hageja võimeline kostjale elatist tasuma. Seetõttu tuli maakohtul hageja väiteid kontrollida ja tuvastada, kas kostja ülalpidamisvajadus on väiksem kui kostja väidab.
  6. Kostja tõi esile, et tema ülalpidamiseks kuus kulub 948 eurot kuus, millest: - toidule 210 eurot - üürile 200 eurot; - lasteaiale 68,25 eurot, mis on asendunud menetluse kestel alates eelkooliealiseks saamisest eelkooliga 32 eurot + söök; - inglise keele õppele 22 eurot, mis on asendunud menetluse kestel tantsuringiga 45 eurot; - kommunaalmaksetele kulub perel keskmiselt 140 eurot kuus, millest lapse osa on 70 eurot; -TV-le ja Internetile 42 eurot; - elektrile 20 eurot; - transpordile 50 eurot; - tervisele ja hügieenile 25 eurot; - vaba aja veetmisele 50 eurot; - puhkusereisidele 50 eurot.
  7. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja oma ema ja tema isa vahel 20.12.2013 sõlmitud eluruumi üürilepingu, mille kohaselt on üüri suuruseks 400 eurot kuus, üüri tuleb maksta 6
(10)sularahas (tl 51-52), üürilepingu lisa koos allkirjadega raha kättesaamise kohta (tl 80),; kommunaalkulude arve 152,72 euro maksmise kohustusega (tl 53) ja konto väljavõttele (tl 82 pöördel), millest nähtub, et kostja ema arveldusarvelt on kantud kommunaalkuludeks perioodil 03.10.2017 – 05.03.2016 keskmiselt 140 eurot kuus; 01.09.2017 sõlmitud koolituslepingu inglise keele õppimise kohta maksumusega ja pangakonto väljavõte vastavate kulude kandmise kohta, mis on 12 kuu peale jagades 16 eurot kuus (tl 83); pangakonto väljavõtte, millelt nähtub TV kasutamise eest 16,50 eurot kuus, seega on lapse osa 8,25 eurot; Interneti teenuse eest Telia Eesti AS-le maksmine 22 eurot kuus, seega on lapse osa 11 eurot; elektri eest tasumine keskmiselt 15,21 eurot, seega on lapse osa7,60 eurot ja lasteaiatasu tasumine keskmiselt 68,25 eurot kuus (tl 81-83); kirjavahetuse tantsutreeningute maksumuse kohta 45 eurot kuus (tl 105 a); väljavõtte eelkooli kodulehelt, mille kohaselt on õppemaks 32 eurot kuus (tl 105 b).
  1. Hageja vaidles vastu kostja kuludele ja leidis, et nendest ei ole põhjendatud: - üürileping ei tõenda, et kostja ema reaalselt kokkulepitud üüri tasub; - korteris elab ka kostja ema teine laps ning seda kasutab tema uus elukaaslane; - laps ei käi muudes huviringides kui inglise keeles, mille maksumus on 16 eurot kuus; - 5-aastase lapse toidukulud ei saa olla 210 eurot kuus, millele lisandub veel lasteaia toidu tasu; - laps võib kasutada tasuta ühistransporti, sest lasteaed on alla km kaugusel; - tõendamata on tervisekulud, lasteaiakulud, vaba aja kulud ning puhkusega seonduvad kulud; - arvesse tuleb võtta asjaolu, et lapse vajadused on kaetud riiklike toetustega, mis 2018 aastal on 55 eurot kuus; - kostja viibib kahel nädalavahetusel kuus hageja juures ja kostja kannab sel ajal lapsega seonduvad transpordi-, toidu- ning meelelahutusega seonduvad kulud, ostab riideid ja mänguasju igas kuus umbes 150 eurot;
  2. Hageja ei ole vaidlustanud kostja kulutusi TV-le 8,25 eurot kuus, Internetile 11 eurot kuus, elektrile 7,60 eurot kuus, inglise keele kursuse kulusid 16 eurot kuus.
  3. Maakohus ei ole pidanud põhjendatuks arvestada elatise väljamõistmisel täisealisele makstava elatisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, kui muudab selles osas otsuse põhjendusi. Hageja on esile toonud, et tema teine laps on küll täisealine, kuid õpib XXX ja Soome seaduste järgi tuleb maksta elatist ka täisealisele haridust omandavale lapsele.
  4. Elatise maksmise lapsele Soomes reguleerib vastav lapse elatisseadus (Laki lapsen elatuksesta nr 704/1975, kättesaadav https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1975/19750704), mille § 3 esimese ja teise lõike kohaselt lõpeb ülalpidamiskohustus lapse 18 aastaseks saamisega. Kui seda peetakse mõistlikuks, peavad vanemad tasuma oma laste haridusega seotud kulud ka pärast laste 18aastaseks saamist, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Sama kinnitatakse ka Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kodulehel (kättesaadav https://ejustice.europa.eu/content_maintenance_claims-47-fi-maximizeMS_EJNet.do?member=1#toc_2)
  5. Hageja ei ole tõendanud, et tema suhtes on tehtud täitedokument elatise väljamõistmiseks oma täisealisele lapsele. Nimetatu ei välista hageja moraalset kohustust toetada oma õppivat last, millega ei saa siiski arvestada käesoleva vaidluse lahendamisel. Samuti ei ole hageja asjas esile toonud asjaolusid, millest nähtuks täisealise lapse vajadused või nende suurus üle käesoleval ajal väidetavalt makstava 200 euro. Lisaks on Eesti seaduse kohaselt alaealine laps eelistatud teistele lastele (PKS § 98 lg 1). III 7
(10)
  1. Maakohtu otsus ei ole jälgitav osas, milliseid kostja ülalpidamiskulusid pidas maakohus põhjendatuks ja miks kohus leidis, et lapse ülalpidamiskulud on kuus 500 eurot. Nimetatuga on maakohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust.
  2. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et eluruumi üürilepingu alusel sularahas üüri tasumine seab kahtluse alla üüri tegeliku tasumise. Maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud ja ringkonnakohus ei näe alust tulenevalt üüri tasumisest sularahas seada üüri tasumist üldse kahtluse alla. Kahtlusi võib tekitada üürilepingu sõlmimine isaga, kuid kostja on selles osas toonud täiendavalt välja asjaolud, et kostja vanaisa on pensionär ning korterile on seatud hüpoteek, mistõttu ei ole kostja vanaisal majanduslikult võimalik anda korterit tasuta kostja ja tema ema käsutusse. Hageja ei ole nimetatud väiteid ümber lükanud. Seega on põhjendamatu jätta kostja ülalpidamiskulude suuruse määramisel arvestamata korteri üürikuluga. Hageja väited on ka vastuolulised, sest samavõrd võib sellisel juhul seada kahtluse alla hageja üüri maksmine oma abikaasale, mis toimub samuti sularahas. Hageja ei ole selgitanud, miks peab kohus nimetatud asjaolu hindamisel kohtlema pooli ebavõrdselt.
  3. Kostja seaduslik esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et üüritav korter on kolmetoaline ja seda kasutab ta lapsega kahekesi, kusjuures lapsel on omaette tuba, ta kasutab ka elutuba, kööki ja muid ruume. Lapse kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades, määramisel tuleb mh arvestada lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13). Kasutuseelise väärtuse asemel on käesoleval juhul põhjendatud arvestada kostja ema kohustusega tasuda üüri ja kommunaalkulusid korteri kasutamise eest. Arvestades eeltoodut, peab kolleegium põhjendatuks kostja seisukohta, et tema ülalpidamiskulude hulka kuulub pool üürist, s.o 200 eurot ja pool kommunaalkuludest, s.o 70 eurot.
  4. Maakohus ei ole põhjendanud, millises ulatuses ei ole lapse söögikulud põhjendatud. Hageja ei ole selgitanud, milline võiks olla 7-aastase lapse toidukulu kuus. Arvestada tuleb sellega, et tegemist on hüpoteetilise ja eeldusliku toidukuluga, mille tõendamist kostjalt eeldada ei saa. Hageja peab arvestama, et kasvueas lapsele on vajalikud puuviljad ja marjad, samuti lapsele aeg-ajalt ostetavad maiustused. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et laps sai varem süüa lasteaias, nüüd saab süüa eelkoolis täiendava tasu eest, aga eelkooli tasu on väiksem kui lasteaiatasu. Milline täiendav tasu on, ei ole kostja esile toonud, mistõttu sellega täpselt arvestada ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium kostja põhjendatud toidukuluks 160 eurot kuus.
  5. Põhjendatud maakohtu seisukoht, et transpordikulud ei ole põhjendatud seoses tasuta ühistranspordiga Tallinna linnas.
  6. Muude kulude (tervishoid 25 eurot, vaba aeg 50 eurot ja puhkus 50 eurot) osas ei ole hageja esile toonud, millised oleks tema arvates vajalikud kulud, vaid on üldiselt vaielnud kulutuste tõendamata jätmise tõttu nende suurusele vastu. Kolleegiumi hinnangul hõlmavad 7-aastase lapse ülalpidamiskulud ka lapse kultuurivajaduste rahuldamist, lapsel sotsiaalse suhtlemise võimaluste loomist, samuti vitamiinide ja viirushaiguste perioodil ravimite ostmist. Tervisekulude hulka kuuluvad ka kulutused igapäevasele hügieenile, mida kostja ei ole eraldi esile toonud. Et laps saaks osaleda koos oma eakaaslastega sotsiaalses elus ja sõlmida eluks vajalikke sõprussidemeid, on tema jaoks oluline käia teiste laste sünnipäevadel, teatris ja kinos. Kindlasti saab laps raamatuid laenutada ka raamatukogust ja kõiki loetavaid raamatuid lastele ostma ei pea, kuid lapsel peaksid olema ka oma isiklikud raamatud. Sellised kulutused on sageli 8
(10)ettenähtamatud ja neid ei ole võimalik seetõttu hagis täpselt kirjeldada ega tõendada. Kolleegium ei pea seetõttu lapse vaba aja ja tervise kulutuste suurust ülepaisutatuks.
  1. Tervise ja hügieeni kulusid, samuti vaba aja kulusid ei pea kostja tõendama. Tegemist on eelduslike ja hüpoteetiliste kuludega, mille puhul tuleb lapse vajadusi nimetatud osas eeldada.
  2. Kokkuvõttes on kostja tõendanud, et tema vajalikud ülalpidamiskulud, millega on kaetud lapse esmavajadused kuus hagi esitamise seisuga olid kokku korteri üürile ja kommunaalkuludele 270 eurot, TV-le 8,25 eurot, Internetile 11 eurot, elektrile 7,60 eurot, lasteaiale 68,25, huvialaringidele 16 eurot, toidule 160 eurot, tervishoiule 25 eurot ja vaba aja veetmisele 50 eurot. Kolleegium ei arvesta seejuures menetluse kestel toimunud muudatustega, mille kohaselt ei käi laps enam inglise keeles, kuid käib tantsuringis; ei käi enam lasteaias, kuid käib eelkoolis. Seda põhjusel, et huvialaringile tehtav kulutus on kasvanud, kuid haridusele tehtav kulu vähenenud määral, mis üksteist tasakaalustavad.
  3. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Maakohus tuvastas, et poolte sissetulekud on ligilähedaselt samas suurusjärgus ja mõlemal vanemal on üks ülalpeetav. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kolleegium leiab, et lapse esmavajaduste hulka ei kuulu puhkusereiside kulud ja nende võimaldamine sõltub vanemate jõukuse astmest. Puhkusereisid on lapsele kindlasti kasulikud ja avardavad tema silmaringi. Käesolevas asjas esile toodud asjaolud võimaldavad väita, et lapse vanemate elustandard võimaldab selliste puhkusereiside korraldamist kaks korda aastas nagu kostja on selle esile toonud. Seega on puhkusekulu 50 eurot kuus põhjendatud.
  4. Kokkuvõttes on kostja ülalpidamiskulud 666,10 eurot. Hageja subjektiivsed kahtlused, ei kostja esindaja võib kasutada kostjale makstavat elatist ka muuks kui kostja ülalpidamiseks, on oletuslikku laadi ja nendega ei ole võimalik asja lahendamisel arvestada.
  5. Väljamõistetavat elatist on võimalik vähendada tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega, kui üks pooltest seda taotleb (RKTKo 3-2-1-35-17 p 28.2). Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kostja emale makstakse alates 2018 aastast peretoetust 55 eurot kuus ja sellega tuleb asja lahendamisel arvestada. Seega tuleb elatise suurust muuta ja hagejalt mõista kostja kasuks välja elatis (666,10 – 55) : 2 = 305,55 eurot.
  6. Isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, et hageja sissetulek on 1665 eurot kuus, tema vajadused on söögile 250 eurot, üürile 500 eurot, elektrile 55 eurot, ravimitele 50 eurot, transpordile ja muudele teenustele 200 eurot eeldades, et ta peab tasuma oma täisealisele pojale 200 eurot ja hagejale 305,55 eurot, jääb hagejale peale elatise maksmise kostjale veel üle 1500250-500-55-50-200-200-305,55=104,45 eurot. Nimetatud summa lisamisel täiskasvanud pojale väidetavalt makstavale elatisele (200 + 104,45 = 304,45 eurot) nähtub, et hageja saab toetada ka soovi korral oma täiskasvanud last samas ulatuses, mis alaealist kostjat. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida poolte poolt esitatud väiteid, mis seonduvad hageja veelgi parema varalise olukorraga (korteriomandite võõrandamine oma abikaasale, kes on andnud korterid üürile; sõiduki BMW X5 kasutusõigus ja selle väärtus) ega vastavaid tõendeid (kinnistusraamatu väljavõte korterite UUU, Tallinnas ja XXX, Tallinnas võõrandamise kohta). 9
(10)
  1. Hageja on esitanud üldiseid väiteid kulutuse kandmise kohta kostjaga koosviibitud ajal ja hinnanud nende suuruseks 150 eurot kuus. Asjaoludest ei selgu, kui tihti viib hageja kostja enda juurde Helsingisse (hagiavalduse kohaselt sõltub see kostja ema nõusolekust) ja kui sageli toimuvad kohtumised Eestis, millised on lapse transpordikulud, millises ulatuses on hageja ostnud kostjale riideid ja mänguasju. Kui hageja viib lapse igal teisel nädalavahetusel sööma või nad on koos aega veetnud või hageja on ostnud lapsele riideid, siis nendest tegevustest ja nende tegevustega kaasnenud kulutuste kandmisest ei vähene lapse ema poolt kantavad kulutused. Lapse ema tõi tema poolt kantavad kulutused esile ja elatist arvestatakse nendest lähtuvalt. Hageja poolt kantavate transpordikulude suurus ei ole aga esile toodud ega tõendatud, mistõttu ei ole võimalik sellega ka arvestada.
  2. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele elatis alates hagi esitamisest elatise muutmiseks 305,55 eurot kuus.
  3. Maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude osas ei ole alust, sest hagi rahuldati osaliselt. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (

§ 171lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.