Obsah (4)

§ 63§ 4§ 67§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 76 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumised selles, et I. Geraskin ei allunud 18.10.2017 ja 31.10.2017 korraldusele asuda tööle, kuigi töötamist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Vangla hinnangul on tegemist raske rikkumisega, mistõttu ei oleks proportsionaalne ja eesmärgipärane määrata karistuseks noomitust, elektriseadme, lühi- ega pikaajalise kokkusaamise keelamist või töölt eemaldamist. Arvestades, et I. Geraskinile on eelnevalt määratud samaliigiliste rikkumiste eest korduvalt kartserikaristusi (viimati 40 ööpäeva kartserit), siis on süstemaatilise allumatuse tõttu põhjendatud karistada I. Geraskinit kahe 45-päevase kartserikaristusega. 2. Viru Vangla jättis 20.12.2017. a vaideotsusega nr 6-12/544-2 rahuldamata I. Geraskini vaide vangla käskkirja nr 6-3/1130-1 kehtetuks tunnistamiseks. 3. I. Geraskin esitas 17.01.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 20.11.2017. a käskkiri nr 6-3/1130-1. Kaebuse põhjendused:

§ 63

lg 1 p 4 ei võimalda määrata ühes distsiplinaarkäskkirjas üle 45 ööpäeva pikkust kartserikaristust ja seda ka siis, kui tegemist on mitme eraldiseisva rikkumisega. Vangla oleks pidanud menetlema distsiplinaarsüütegusid eraldi ja mõistma karistuse kahes erinevas käskkirjas. Kaebaja karistamine on vastuolus

§ 4

¹ lg-ga 2, § 63 lg 1 p-ga 4, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-tega 3 ja 8 ning põhiseaduse (PS) §-dega 10, 11, 18 ja

1. Ka ei ole karistus kooskõlas Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) soovitustega ning õiguskantsleri seisukohtadega, mille järgi ei tohi mõistetav kartserikaristus ületada 14 ööpäeva. Käskkiri on õigusvastane ka seetõttu, et 90-ööpäevane kartserikaristus on rikkumise raskust arvestades ebaproportsionaalne. Asjaolu, et kaebaja on ka varem keeldunud tööle asumise korralduste täitmisest, ei muuda toimepandud distsiplinaarsüütegusid rasketeks.
2. Tartu Halduskohus jättis 15.06.
3. a otsusega I. Geraskini kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja puhul ei ilmnenud töötamist välistavaid asjaolusid, vaid teadlik töökohustuse eiramine.

§ 63

lg 1 p-s 4 ja lg-s 3 märgitud karistuse maksimaalne määr on kohaldatav ühe distsiplinaarkaristuse määramisel ega piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme samasisulise rikkumise eest.

§ 63

lg-ga 3 on keelatud üksnes mitme distsiplinaarkaristuse määramine ühe ja sama rikkumise eest (RKHK otsus nr 3-15-3133, p 15). Kuna kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteod 18. ja 31.10.2017, siis on tegemist kahe erineva distsiplinaarsüüteoga, mis on toime pandud erinevatel aegadel, kuigi tegemist on samasisuliste rikkumistega. Arvestades tegude toimepanemise aega, ei saa neid tegusid käsitleda sellistena, mis ajalis-ruumilise läheduse tõttu oleks üksteisega sellisel määral seotud, et käitumist saaks pidada üheks teoks, mille eest saaks määrata ühe karistuse seaduses sätestatud ulatuses.

ei keela määrata erinevatel päevadel toime pandud rikkumiste eest karistusi ühes käskkirjas. Vangla ei rikkunud

§ 63lg 1 p-i 4 koostoimes § 63 lg-ga 3.

2) Vastustaja on karistuse määramisel järginud kaalumisreegleid ja mõistetud karistused on proportsionaalsed. Kaebajale varasemalt samalaadsete rikkumise eest määratud karistustest ja vaidlustatud käskkirjas ette heidetud kahest distsiplinaarüleastumisest koosmõjus nähtub selgelt, et kaebaja teadlikult eirab seadusest tulenevat töökohustust ja jätab tööle asumise korraldused süstemaatiliselt täitmata. Viimase samalaadse rikkumise toimepanemise eest määrati kaebajale 40-päevane kartserikaristus. Arvestades, et varasemalt määratud karistused ei ole kaebajale mõju avaldanud ja ta on uuesti toime pannud samalaadsed rikkumised, siis oli käesoleval juhul proportsionaalne ja eesmärgipärane karistada kaebajat kartserisse paigutamisega maksimummääras ehk 45 ööpäevaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 5. I. Geraskin esitas 15.07.2018 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.06.2018. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus tõlgendas vääralt

§ 63

lg 1 p-i 4 ja tegi ebaõige järelduse, et ühes käskkirjas võib erinevate rikkumiste eest määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise üle 2 45 ööpäeva, antud juhul kokku 90 ööpäeva. Kui vangla soovib kaebajat iga tööst keeldumise eest karistada 45 ööpäeva kartseriga, siis pidanuks ta karistused määrama erinevate distsiplinaarkäskkirjadega. Käskkiri on vastuolus PS §-dega 3, 10, 11, 18 ja 28, EÕIK art-ga 3,

§-ga 4¹ ja § 63 lg 1 p-ga 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga

1. Määratud karistus on ka ebaproportsionaalne ning vastuolus õiguskantsleri ja CPT soovitustega.
2. Viru Vangla esitas 27.08.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta I. Geraskini apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kohus on otsuses põhjalikult käsitlenud, miks on ühe käskkirjaga mitme karistuse määramine lubatav ja on hinnanud ka toimepandud rikkumiste eest määratud karistuste proportsionaalsust. Kohtu põhjendused on arusaadavad, jälgitavad ja õiguspärased. Ainuüksi kaebaja teistsugune arusaam õigusest ei muuda kohtuotsust õigusvastaseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et I. Geraskini apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu Tartu Halduskohtu 15.06.
5. a otsusest ega asja materjalidest, et halduskohus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Kaebaja väitel on halduskohus vääralt tõlgendanud

§ 63

lg 1 p-i 4 ning ta leiab, et ühes käskkirjas võib erinevate rikkumiste eest määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise mitte üle 45 ööpäeva. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

§ 63

lg 1 p 4 järgi kuulub kinnipeetavatele kohaldatavate distsiplinaarkaristuste hulka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

§ 63

lg 1 p-s 4 sätestatud 45 ööpäeva on ühekordselt määratava kartserikaristuse maksimaalne kestus. Ühe ja sama distsiplinaarrikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust (Riigikohtu 10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 15). Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt käsitles vangla kahe eraldi rikkumisena kaebaja keeldumist täita vanglaametniku poolt 18.10.2017 ja 31.10.2017 antud korraldusi asuda tööle. Halduskohus on õigesti vanglaga nõustunud, et tegemist on kahe erineva distsiplinaarsüüteoga, mis on toime pandud erinevatel aegadel, kuigi tegemist on samasisuliste rikkumistega. Ka kaebaja iseenesest ei vaidlusta, et tegemist on kahe erineva distsiplinaarsüüteoga.

§ 63

ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme samasisulise rikkumise eest.

§ 63

lg-ga 3 on keelatud üksnes mitme distsiplinaarkaristuse määramine ühe ja sama rikkumise eest (Riigikohtu 10.10.

1. a otsus nr 3-15-3133, p 16). Vangla 20.11.
2. a käskkirjast nr 6-3/1130-1 nähtuvalt on kaebajale määratud distsiplinaarkaristusena kummagi rikkumise eest 45 ööpäeva kartseris. Seega on vangla määranud ühe rikkumise eest ühe distsiplinaarkaristuse seaduses sätestatud määra ulatuses. Seadusega ei ole keelatud määrata erinevatel päevadel toimepandud samalaadsete rikkumiste eest distsiplinaarkaristusi ühes käskkirjas. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et ühes käskkirjas kaebaja karistamine kartserisse paigutamisega kahe rikkumise eest kokku 90 ööpäevaks ei olnud vastuolus

§ 63lg 1 p-ga 4.

10. Kaebaja väitele karistuse ebaproportsionaalsuse ning vastuolu kohta õiguskantsleri ja CPT soovitustega on halduskohus põhjalikult vastanud kohtuotsuse p-des 13 ja 14 ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega. Kaebajal puudus alus jätta 3 vanglaametniku korraldused tööle asumiseks täitmata. Keeldumisega rikkus kaebaja

§ 67p-st 1 ja § 37 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, pannes toime distsiplinaarsüüteod.

Karistuse proportsionaalsuse hindamise juures tuleb muuhulgas arvestada kaebaja poolt toime pandud samaliigilisi rikkumisi, nagu ka halduskohus otsuses asjakohaselt märgib. Distsiplinaarkaristuse valikul tuleb arvesse võtta ka

§ 63lg 3 1.

lause kohaselt vangistuse täideviimise eesmärki.

§ 6

lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat varasemalt karistatud 12-nel korral mitteallumise eest ametniku korraldustele asuda tööle (tl 20-21). Taoline käitumine viitab selgelt kaebaja süstemaatilisele allumatusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlusaluses käskkirjas kaalutlusvigu teinud ning töökohustuse täitmisest põhjendamatu keeldumise eest kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja selle tühistamiseks puudub alus. Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et esineb vastuolu PS §-dega 3, 10, 11, 18 ja 28, EÕIK art-ga 3,

§-ga 4¹ ja § 63 lg 1 p-ga 4 ning HMS §-ga

1. Ringkonnakohtule ei nähtu, et käskkiri oleks ühegi eelviidatud sättega vastuolus.
2. Kuna käesolevas asjas ei vaielda kaebajale määratud kartserikaristuste täitmisele pööramise üle, siis ringkonnakohus sellel teemal ei peatu. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et PS § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muuhulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes (Riigikohtu 10.10.
3. a otsus nr 3-15-3133, p 18).
4. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus I. Geraskini apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.06.
5. a otsuse muutmata.
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4