← Eesti

3-18-1737/9

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

  1. detsember 2018, Tartu 3-18-1737 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla direktori tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglalt kaebajale maksikirjaga saadetud plastikust noa kättesaamiseks Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  4. Võtta Juri Kolesnikovi määruskaebus menetlusse.
  5. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
  6. oktoobri
  7. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkt 1 alusel.
  8. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
  9. oktoobri
  10. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  11. oktoobri
  12. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkt 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. aprillil
  15. a saabus Tartu Vanglasse kinnipeetava Juri Kolesnikovi nimele maksikiri, millest võeti ära 20 cm pikkune tugevast plastist hall nuga.
  16. J. Kolesnikov esitas
  17. aprillil
  18. a taotluse, milles palus saada kätte temale maksikirjaga saabunud plastnuga.
  19. Tartu Vangla jättis
  20. mai
  21. a otsusega nr 6-24/2926-2 J. Kolesnikovi taotluse rahuldamata, sest Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 kohaselt on ühekordsed plastnoad, mis ei ole ostetud vangla kauplusest, kinnipeetavale vanglas keelatud.
  22. J. Kolesnikov esitas
  23. mail
  24. a Tartu Vanglale vaide
  25. mai
  26. a otsuse nr 6-24/2926-2 kehtetuks tunnistamiseks, kodukorra punkti 7.1.49 muutmiseks ja temale plastist noa lubamiseks.
  27. Tartu Vangla jättis
  28. juuni
  29. a otsusega nr 1-11/142-2 vaide rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt jäeti nuga kehtivale kodukorra punktile 7.1.49 tuginedes õiguspäraselt andmata. Taotlus kodukorra p 7.1.49 muutmiseks jäeti tähelepanuta, sest vaidemenetluses ei ole võimalik algatada uue taotluse menetlust.
  30. J. Kolesnikov esitas
  31. juunil
  32. a taotluse, milles taotles kodukorra punkti 7.1.49 muutmist või enda osas erisuse tegemist, et talle saaks kätte anda maksikirjaga tulnud plastist noa.
  33. Tartu Vangla jättis
  34. juulil
  35. a otsusega nr 6-24/4734-2 taotluse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kinnipeetavatele vanglas keelatud isiklikud plastist noad, välja arvatud need, mis on soetatud vangla kauplusest. Kodukorra punkti 7.1.49 ei muudetud, sest J. Kolesnikovi taotlusest ei nähtunud selleks mõjuvaid põhjuseid ja ainuüksi kinnipeetava soov kodukorra muutmiseks ei anna põhjust selle muutmiseks.
  36. J. Kolesnikov esitas
  37. juulil
  38. a vaide, millega vaidlustas
  39. juuli
  40. a otsust nr 6-24/4734-2 ja soovis jätkuvalt temale saadetud nuga kätte saada.
  41. Tartu Vangla jättis
  42. augusti
  43. a otsusega nr 1-11/327-2 vaide rahuldamata, keeldudes noa väljastamisest. Tartu Vangla selgitas, et keeldumine tugineb vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 punktile
  44. Selle sätte järgi on kinnipeetavatele keelatud ohtlikud esemed, millega saab tekitada vigastusi. VSkE on kinnitatud justiitsministri määrusega, seetõttu puudub kinnipeetaval vaideõigus selle kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla ei pidanud vaiet lahendades kodukorra punkti 7.1.49 asjakohaseks normiks.
  45. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule
  46. septembril
  47. a kaebuse, millega taotles Tartu Vangla direktori kaebaja kaebeõigust piirava tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja soovis kätte saada maksikirjaga tulnud plastist nuga. Samuti soovis kaebaja riigi õigusabi korras kaitsjat ning vabastust riigilõivu tasumisest.
  48. Tartu Halduskohus jättis
  49. oktoobril
  50. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 1) ja tagastas kaebuse (resolutsiooni punkt 2) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et kaebajale noa väljastamiseks puudub ilmselgelt võimalus, sest seda keelab Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.
  51. Kaebaja Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks kaebust kohtule esitanud ei ole. Tartu Vangla direktori tegevuse õigusvastaseks tunnistamine ei aitaks kaitsta kaebaja huvi saada kätte maksikirjaga tulnud nuga. Halduskohus hindas tõhusamaks vahendiks kaebaja õiguste kaitseks kohustamiskaebust noa väljastamiseks koos tühistamiskaebusega Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks. Tõhusama vahendi olemasolust tulenevalt ei saa esitada tuvastamiskaebust. Kohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja esitatud menetlusdokumentide selgust ning arusaadavust hinnates järeldas kohus, et kaebaja on võimeline ise esitama kaebusi oma õiguste kaitseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  52. J. Kolesnikov esitas
  53. oktoobril
  54. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  55. oktoobri
  56. a määrus ja teha uus määrus. Kaebaja taotleb maksikirjaga saadetud noa väljanõudmist Tartu Vanglalt ning selle ohtlikkuse hindamist. Ta soovib, et tuvastataks noa ohutus, et seda saaks talle väljastada. Samuti soovib kaebaja riigi õigusabi korras kaitsja määramist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  57. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete 2 kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
  58. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Määruskaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on vaidlustada Tartu Halduskohtu
  59. oktoobri
  60. a määruse resolutsiooni punkte 1 ja
  61. Muus osas ei ole halduskohtu määrus vaidlustatav. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse. Kuna käesolevas asjas on vaidluse all kaebuse tagastamise ning menetlusabi küsimus, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.
  62. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub võimalus kohustamiskaebuse esitamisega maksikirjaga saadetud plastist noa Tartu Vanglalt väljanõudmiseks, sest Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.49 keelab kinnipeetavatele isiklikud noad. Lubatud on vangla kaupluse vahendusel soetatud ühekordsed noad.
  63. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebust noa väljastamiseks ei ole asjakohane tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel lähtudes ilmselgest kaebeõiguse puudumisest kaebajal. Riigikohtu halduskolleegium on
  64. juuni
  65. a määruse nr 3-3-1-20-10 punktis 10 selgitanud ilmselget kaebeõiguse puudumist olukorras, kui esitatud kaebusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Samas on märgitud, et see ei välista kohtu kohustust kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ja teha vajaduse korral kaebajale ettepanek kaebust muuta.
  66. Kaebaja on Tartu Vanglale esitatud kahes taotluses ja kahes vaides soovinud kätte saada maksikirjaga tulnud plastist nuga. Tartu Vangla on mõlema taotluse ja esimese,
  67. mail 2018 esitatud vaide lahendamisel noa väljastamisest keeldumise alusena tuginenud kehtiva kodukorra punktile 7.1.
  68. Samuti on kaebajale selgitatud, et noa väljastamist saab nõuda tõhusalt ainult koos kodukorra punkti 7.1.49 vaidlustamisega. Kaebaja on teises,
  69. juunil 2018 esitatud taotluses ja
  70. juulil 2018 esitatud vaides taotlenud noa väljastamist koos taotlusega muuta noa väljastamist keelavat Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.
  71. Tartu Vangla on
  72. augusti
  73. a vaideotsusega nr 1-11/327-2 muutnud senist argumentatsiooni ja sedastanud, et noa väljastamisest keeldumine ei ole seotud kodukorra punktiga 7.1.49 vaid lähtub hoopis VSkE § 641 punktist
  74. Kaebaja ei nõudnud
  75. septembril 2018 halduskohtule esitatud kaebuses Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.49 muutmist, mida halduskohus tõlgendas kaebaja soovina kodukorda kohtus mitte vaidlustada. Samas pidas halduskohus just kodukorra punkti 7.1.49 noa väljastamisest keeldumise õigeks aluseks.
  76. Halduskohtul tulnuks HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 tulenevast uurimis- ja selgitamispõhimõttest kaebajat teavitada, et kohustamiskaebus noa väljastamiseks saab olla tõhus üksnes koos tühistamiskaebusega kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks ning anda kaebajale võimalus kaebust täpsustada. Kaebajale ei saanud kodukorra punkti 7.1.49 vaidlustamise vajadus olla ilmselge olukorras, kus Tartu Vangla
  77. augusti
  78. a vaideotsusega nr 1-11/327-2 lahendas vaide muutes oma senist argumentatsiooni ja sedastas, et noa väljastamisest keeldutakse VSkE § 641 punktist 1 lähtudes.
  79. Kaebaja soovib kätte saada postiga saadetud plastist nuga, et seda kasutada isiklikuks otstarbeks. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-s 1 tulenevast tuleb kinnipeetava inimväärikust austava kohtlemise nõudest lähtudes võimaldada kinnipeetavale isiklikuks otstarbeks mingisuguse noa kasutamist. See ei tähenda aga, et vangla ei saaks seda õigust vajadusel piirata. Kaebajal on kodukorra punkti 7.1.49 järgi võimalus kasutada soovitud noa asemel ühekordseid plastnuge, mida on võimalik soetada vangla kauplusest. Ringkonnakohus hindab kaitstava õiguse riive väheintensiivseks, sest vangla pakub vajalike isiklike toimingute tegemiseks alternatiivset lahendust ja sellest tulenevalt on rahuldatud kinnipeetava vajadus nuga isiklikuks otstarbeks kasutada. 3
  80. Ringkonnakohtu hinnangul puuduks kaebajal reaalne võimalus kohtumenetluse tagajärjel soovitud plastist nuga kätte saada ka olukorras, kus kohustamiskaebus oleks esitatud koos tühistamiskaebusega. Vangla kodukord on antud kehtivast õigusest tuleneva volituse alusel pädeva isiku poolt. Kodukorra seletuskirjast nähtub, et piirangud kodukorras on kehtestatud kaalutledes. Vangla kodukorra sätte tühistamine kohtumenetluses on võimalik, kuid see peab olema mõjuvalt põhjendatud. Kodukorda ei muudeta pelgalt lähtudes kinnipeetava soovist saada kambrisse temale sobivamaid ja mugavamaid asju. Seetõttu hindab ringkonnakohus kaebuse rahuldamise võimaluse ebatõenäoliseks.
  81. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  82. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega Tartu Vangla direktori tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse lubamatusest (halduskohtu otsuse p 4 ja 5) ja kaebajale riigi õigusabi andmise taotluse rahuldamata jätmisest (halduskohtu otsuse p 1). Neid seisukohti ei korrata tulenevalt HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg
  84. Eelnevat arvestades tagastab ringkonnakohus J. Kolesnikovi määruskaebuse riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ja jätab rahuldamata määruskaebuse kaebuse tagastamise osas, muutes kaebuse tagastamise alust ja kohtu põhjendusi vastavalt käesolevas määruses toodud põhjendustele. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.