← Eesti

3-18-1834/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits 13.02.2019 3-18-1834 Dmitri Tsajuni (Tsajun) kaebus Viru Vangla vastu 21.06.2018 jalutuskäigust ilmajätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja/riigi õigusabi taotluse esitaja Dmitri Tsajun RESOLUTSIOON

  1. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
  2. Jätta taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Tartu Halduskohus tagastas 02.01.
  4. a määrusega taotluse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 21 alusel.
  5. Taotluse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 21.01.2019 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohtusse saabus taotluse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks 22.01.
  6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et taotluse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
  7. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 kohaselt on riigi õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. Taotluse esitaja on käesolevas asjas esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul taotluse esitaja poolt alustatud kohtuasja suhtes tungivat avalikku huvi. Seega ei ole RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel taotluse esitajale riigi õigusabi andmine lubatud.
  8. Lisaks ei anta RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotluse esitaja on käesolevas asjas koostanud halduskohtule esitatud kaebuse ning riigi õigusabi taotluse ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotluse esitaja ka varasemalt halduskohtumenetluses korduvalt kaebusi ja taotlusi esitanud. Eelnevast tulenevalt on taotluse esitaja ringkonnakohtu hinnangul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et menetlusosaline peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole ilmtingimata vajalik, et taotluse esitajat esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik. Seega ei ole taotluse esitajale ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmine lubatud.
  9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
  10. Riigi õigusabi taotluses palus taotluse esitaja taotluse arutamise ajaks peatada 02.01.
  11. a määruse edasikaebamise tähtaeg. Ringkonnakohus tõlgendab seda kui määruskaebuse esitamise tähtaja pikendamise taotlust. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kuivõrd määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg tuleneb HKMS § 204 lg-st 1, siis ei ole tegemist kohtu poolt määratud tähtajaga, vaid seaduses sätestatud tähtajaga. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik määruskaebuse esitamise tähtaega pikendada ning ringkonnakohus jätab taotluse esitaja taotluse läbi vaatamata.
  12. HKMS § 116 lg 5 esimesest lausest tulenevalt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS § 116 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Seega juhul, kui taotluse esitaja määruskaebuse esitamisega hilineb, on tal võimalik HKMS § 71 alusel esitada ringkonnakohtule koos määruskaebusega ka määruskaebuse esitamisetähtaja ennistamise taotlus, kui ta ei saanud määruskaebust mõjuval põhjusel tähtaegselt esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.