KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-19-241
(650018000236)Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- veebruari
- a määrus, millega jäeti rahuldamata Vjatšeslav Koguti taotlus riigi õigusabi määramiseks. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Kogut määruskaebus (isikukood 38108070285), RESOLUTSIOON
- Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrus jätta muutmata. Vjatšeslav Koguti määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Vjatšeslav Kogut esitas kaebuse Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist Maarja Lukase
- jaanuari 2019 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 650018000236, millega V. Kogut tunnistati süüdi Karistusseadustiku § 275 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.
- veebruari 2019 kohtuistungil esitas V. Kogut taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. Kaebust põhjendas ta piisavate õigusteadmiste puudumisega. Kaitsja näeks asjas rohkem vigu, kui tema ise.
- Viru Maakohus jättis
- veebruari
- a määrusega taotluse rahuldamata.
- Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 22 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi antakse väärteomenetluses riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras. VTMS § 19 lg 3 alusel on väärteomenetluses kaitsja osavõtt kohustuslik üksnes alaealise puhul ja kui isik ei ole võimeline ennast kaitsma psüühikahäire tõttu. V. Kogut on taotlenud riigi õigusabi väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt võidakse riigi õigusabi jätta andmata juhul, kui menetleja leiab, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leidis, et V. Kogut on võimeline kaitsma oma õigusi ise. Väärteoasja asjaolude hindamine õiguslike eriteadmisi ei nõua. Kaebuse esitaja omab piisaval määral teadmisi, et enda õigusi iseseisvalt kaitsta.
- V. Kogut taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määrata talle advokaat.
- V. Kogut leiab, et kohus rikkus tema põhisteaduse § 13 ja § 15 tulenevaid õigusi ning konventsiooni artikleid 6.1, 6.3
(1)ja
- V. Kogut soovib vaidlustada otsuse Riigikohtus ja seda saab teha vaid advokaadi vahendusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- RÕS §-dest 2 ja 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. See ei ole aga absoluutne nõue. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, milliste puhul ei oma suutmatus tasuda õigusteenuse eest tähtsust.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keeldunud V. Kogutile riigi õigusabi andmast RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, s.o põhjusel, et taotleja on võimeline kaitsma oma õigusi ise.
- Riigikohtu tsiviilkolleegium on
- märtsi 2008 määruse nr 3-2-1-7-08 p-s 13 selgitanud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab ta tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks.
- Käesolevalt soovis V. Kogut riigi õigusabi väärteomenetluses, kus uuritakse seda, kas
- aprillil 2018 kell 19.09, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K3 osakonna kambris nr K301 solvas kinnipeetav V. Kogut tahtlikult ametiülesandeid täitnud neljanda üksuse valvur M.V. ja viskas ametnikku fekaali järgi lehkava vedelikuga, mis tabas ametnikku näo- ja rinnapiirkonda. Ehk siis tegemist ei ole keerulise menetlusega, mille puhul võiks arvata, et V. Kogut ei ole võimeline oma õigusi kaitsma ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta. V. Kogut on ka varem korduvalt esitanud eriliigilisi taotlusi ja kaebusi erinevatele kohtuastmetele. Seega on alus arvata, et V. Kogut on ka käesoleva asja väärteomenetluses võimeline oma õigusi kaitsma ise.
- V. Kogut põhjendas oma taotlust sellega, et kaitsja näeks asjas rohkem vigu, kui kaebaja ise. Ringkonnakohus märgib siinkohal selgituseks veel järgmist. Väärteomenetluses on uurimisprintsiibi tõttu kohtul aktiivne roll. Kohtul on kohustus uurida väärteoasja ab ovo, st algusest peale. See tähendab, et isegi kui isiku õigusi kohtuvälises menetluses rikutakse, tagab kohtulik menetlus võimaluse nende rikkumiste heastamiseks.
- Asjaolu, et V. Kogut saab maakohtu otsuse kassatsioonikohtus vaidlustada vaid advokaadi vahendusel, ei tee tühiseks maakohtu otsustust mitte määrata menetlusalusele isikule kaitsjat maakohtu menetluseks. Kui väärteoasja lahendamine peaks jõudma kassatsioonimenetluse staadiumisse, saab isik esitada taotluse endale riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks Riigikohtule. Praegusel juhul nähtub kohtuinfosüsteemist, et V. Kogut on taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks asjas nr 650018000236 Riigikohtule ka esitanud.
- Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2