1-17-9838/237

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9838 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov, Andres Parmas Istungisekretär Elina Huobolainen Tõlk Anda Zule-Lapimaa Oskars Gemise süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja Kriminaalasi Aleksandrs Tulupovsi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. märtsi 2018 otsus Apellandid Süüdistatavad ja Oskars Gemise kaitsja Prokurör Kaido Tuulemäe Oskars Gemis Läti isikukood: 030186-13117, sünd. 03.01.1986; Läti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX, viibimiskoht: Tallinna Vangla; haridus: XXX; emakeel: läti keel. Eestis kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavad Tõkend vahistamine 05.07.2017 ja viibib eelvangistuses alates Aleksandrs Tulupovs Läti isikukood: 161075-10446, sünd. 16.10.1975; kodakondsuseta; elukoht: XXX; haridus: XXX; emakeel: vene keel. Eestis kriminaalkorras karistamata. Kaitsjad Tõkend vahistamine ja viibib eelvangistuses 05.07.2017 Advokaadid Ants Nõmmik ja Mart Sikut alates 1 RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
4. märtsi 2018 otsus muutmata.
5. Määrata Oskars Gemisele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Nõmmikule makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 390 eurot ning sõidukulude hüvitise suuruseks 92,16 eurot. Määrata Aleksandrs Tulupovsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Sikuti Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 120 eurot ning sõidukulude hüvitise suuruseks 115,2 eurot.
6. Mõista Oskars Gemiselt apellatsioonimenetluse kulude katteks Eesti Vabariigi kasuks 527,16 eurot. Mõista Aleksandrs Tulupovsilt apellatsioonimenetluse kulude katteks Eesti Vabariigi kasuks 280,2 eurot. Süüdistatavatel tuleb neilt välja mõistetud apellatsioonimenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanutel on kassatsiooniõigus üksnes tsiviilhagi puudutavas osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Oskar Gemisele on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja Aleksandrs Tulupovsile KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. O. Gemisele ja A. Tulupovsile esitati süüdistus selles, et nad tungisid 05.07.2017 kella 00:30 ja 02:40 vahelisel ajal Haapsalu linnas XXX asuvasse AA-le kuuluvasse garaažiboksi ja varastasid sealt IA-le kuuluvad krossimootorrattad KTM 85 SX ja KTM
8. O. Gemisele esitati süüdistus veel kahes sissetungimisega toimepandud varguses, mille ta pani toime koos isikuga, keda ei õnnestunud kriminaalmenetluses välja selgitada: 14.03.2017 kella 19:40 ja 15.03.2017 kella 08:03 vahele jääval ajavahemikul tungis ta koos tuvastamata isikuga sisse Pärnumaal, Tahkuranna vallas, W külas asuva CCC talu garaaži, kust nad varastasid TT-le kuuluva ATV FCMOTO CFORCE 450-L koos sellele paigaldatud lisavarustusega ja kütusepaagis oleva 15 liitri bensiiniga. 2 22.04.2017 kella 23.00 ja 23.04.2017 kella 01.09 vahelisel ajavahemikul tungis ta koos tuvastamata isikuga Pärnumaal, Häädemeeste vallas, P külas asuvale aiaga piiratud kinnistule, kust varastasid JV-le kuuluva JAPA 305+.
9. Pärnu Maakohtu
10. märtsi 2018 otsusega tunnistati O. Gemis süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning A. Tulupovs KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. O. Gemisele mõistis kohus põhikaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust ning lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmise koos 8aastase sissesõidukeeluga. A. Tulupovsile mõistis kohus põhikaristuseks 1 aasta vangistust ning lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmise koos 5aastase sissesõidukeeluga. Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ja mõistis O. Gemiselt ja A. Tulupovsilt kannatanute kasuks välja järgmised kahjuhüvitised: O. Gemiselt ja A. Tulupovsilt solidaarselt IV kasuks 35,9 eurot ning AA kasuks 86 eurot; O. Gemiselt TT kasuks 5831,95 eurot, JV kasuks 7710,68 eurot ja RT kasuks 59,04 eurot. Samuti mõistis maakohus süüdistatavatelt riigi kasuks välja menetluskulud. Selle, et O. Gemis osales ATV varguses, on maakohus lugenud tõendatuks järgmiste tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti garaažis asuva järelhaagise põhjalt ja hoovist jalatsijäljed. Eksperdiarvamuse kohaselt võivad leitud jäljed olla jäetud O. Gemise jalatsitega. Asitõendi vaatlusprotokolliga on kindlaks tehtud, et ajavahemikul 14.03 – 16.03.2017 on korduvalt Eestisse sisenenud ning väljunud O. Gemise emale kuuluv sõiduauto Audi A6 reg.märgiga XXXXX. 15.03.2017.a kell 7.23 sisenes nimetatud sõiduk Eestisse koos järelhaagisega ning sama sõiduk väljus Eestist umbes 40 minutit hiljem, s.o kell 8.
11. IG kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli auto tema poja O. Gemise kasutuses. Seda kinnitab ka Läti ametivõimude kinnitas, et 09.04.2017 on O. Gemis pannud selle autoga Lätis toime liiklusrikkumise. 09.05.2017 viibis O. Gemis selle autoga Eestis, küll kaassõitjana. Ka kinnipidamisel 05.07.2017 oli O. Gemis selle auto roolis. Seda, et auto oli 15.07.2017 O. Gemise kasutuses, kinnitavad autost läbiotsimisel leitud rendilepingud. O. Gemis on 15.03.2017 hommikul kell 07.09 rentinud Eesti piiri lähedal asuvast Salacgriva Lukoilist haagise. 15 minutit hiljem sisenes auto haagisega Eestisse. Kohus leidis, et haagis renditi ilmselgelt selleks, et sellega ATV Eestist minema toimetada. Kohus luges tõendatuks, et üks autost läbiotsimisel leitud mobiiltelefonidest – Samsung GTS5360 IMEI-koodiga 359259043549939 – kuulus O. Gemisele: sellelt telefonilt on helistatud O. Gemise ema IG ja A. Tulupovsi numbritele. Sideettevõtjal saadud andmete protokolliga (III kd t.l 16-19) on kindlaks tehtud, et Samsung GT-S5360 IMEI-koodiga 359259043549939 oli 14.03.2017.a vastu 15.03.2017.a Võiste, Rannametsa, Kabli ja Ikla piirkonnas. ATV varguse sündmuskoht W küla asub Võiste ja Rannametsa mobiilimastide vahetus läheduses. Teel W-st Läti jääb aga Kabli mobiilimast. 15.03.2017.a kell 08.01.18 on fikseeritud eelmärgitud telefon Ikla mobiilmasti piirkonnas. Samas eelnevalt kohus märkis, et 15.03.2017.a hommikul kella 7 paiku rentis O. Gemis Salacgriva Lukoili tanklast haagise ning see sisenes kell 7.23 Eestisse ning väljus Eestist kell 8.
12. Seega, telefoni asumine Läti piiri lähedal asuvas Iklas haakub haagise rentimise ja Audi A6 Eestisse sisenemise ning Eestist väljumise ajaga. Selle, et O. Gemis osales puulõhkumismasina varguses, luges kohus tõendatuks, kuna sündmuskohalt leitud jalatsijäljed langesid kokku ATV varguse sündmuskohalt leitud 3 jälgedega. Samuti näitavad tõendid, et varguse puulõhkumismasina äravedamisel on kasutatud O. Gemise kasutuses olnud sõiduautot Audi A
13. Sündmuskohalt leitud rehvijäljed sobivad üldtunnustelt O. Gemise kasutuses olnud auto rehvidega. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et 22.04.2017.a kell 22.58 sisenes Audi A6 Avant reg. märgiga XXXXX Eesti Vabariiki ning lahkus Eestist 23.04.2017.a kell 1.
14. 16.05.2017 asitõendi (Häädemeeste Vallavalitsuse turvakaamera salvestise) vaatlusprotokollist (II kd. tl 3-4) nähtub, et 23.04.2017.a kell 1:10:19 ilmub kaamera vaatevälja tumedat värvi universaalkerega sõiduauto, mille haakes on silmnähtavalt autost kõrgem agregaat. Auto liigub Läti Vabariigi suunas. Maakohus pidas paljasõnaliseks O. Gemise väiteid, et kummagi varguse toimepanemise ajal ei olnud ta Eestis. Kohus märkis, et kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks O. Gemise väidet, et ta ei olnud Eestis, ei ole. Mootorrataste varguse kohta märkis kohus, et O. Gemis ja A. Tulupovs tabati sisuliselt teolt. Keskseks tõendiks pidas kohus jälitustoimingu protokolli (II kd t.l 104-108), milles on kirjeldatud, kuidas 05.07.2017 O. Gemis ja A. Tulupovs jalutasid kell 0.17-0.29 XXX ja XX garaažibokside vahel. Kell 1.10 kostus garaažiridade vahelt saagimise heli ning raksatusi. Ka kell 1.21 on kuulda saagimist ning kell 1.23 on kuulda raksatusi ja murdmise heli. Kell 1.30 väljusid O. Gemis ja A. Tulupovs XXX garaažirivi suunast ning lükkasid kahte mootorratast. Mootorrattad asetati YYY garaažirea vastas olevale tühermaale. Seejärel läksid O. Gemis ja A. Tulupovs TTT S juurde pargitud Audi juurde. O. Gemis istus juhikohale ning A. Tulupovs kõrvalistmele. Kell 2.07 peatus Audi tühermaa juures, kuhu olid jäetud mootorrattad. Üks mootorrattas pandi Audisse. Kell 2.17 peatus Audi Rohense külas ning liikus seejärel uuesti Haapsalu poole tagasi. Kell 2.27 väiksemat mootorratast enam Audis näha ei olnud. Kell 2.41 tõsteti Audisse teine mootorrattas, misjärel istus O. Gemis juhi kohale ja A. Tulupovs kõrvalistmele. Kell 2.43 peeti O. Gemis ja A. Tulupovs kinni. Jälitustoimingu protokolli toetavad sündmuskoha vaatlusprotokoll ja läbiotsimisprotokoll. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli garaažiuksel ülevalt nurk ära saetud ning hinged läbi saetud. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti kinnipeetud Audist leiti erinevaid tööriistu, nt lõikesaag, sõrgkang jms. Neist protokollidest nähtub ka see, et üks varastatud mootorratas leiti Rohense külast (kus O. Gemis ja A. Tulupovs jälitustoimingu protokolli kohaselt käisid) ühelt kraavipervelt ning teine mootorratas leiti sõiduautost Audi A6 Avant reg.märgiga XXXXX. Maakohus leidis, et O. Gemise kuritegu tuleb ümberkvalifitseerida: tegemist ei ole korduva, vaid süstemaatilise teoga.
15. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid mõlemad süüdistatavad ning O. Gemise kaitsja A. Nõmmik. Nii O. Gemis, kui A. Tulupovs on esitanud kaebuse neilt menetluskulude väljamõistmise peale. 3.1 O. Gemise kaitsja taotleb Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist O. Gemise süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja O. Gemise õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ebaõigesti ja jõudnud seetõttu ebaõigetele järeldustele. 4 Kaitsja väitel on alusetu ja oletuslik kohtu järeldus, et 15.03.2017 O. Gemis küll ei juhtinud tema emale kuuluvat Audit, kuid viibis selles. Ekspertiisiga ei ole ilma kinnitamist leidnud, et jalatsijälje on vastuvaidlematult jätnud O. Gemis. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et sõidukist leitud telefonid tõendavad O Gemise süüd. O. Gemis on selgitanud, millist telefoni ta ise aktiivselt kasutas, millist marki telefonid sõidukis veel olid ning ka seda, kes antud sõidukit peale tema aktiivselt kasutasid. Kaitsja peab alusetuks ka kohtu järeldust, et O. Gemis sisenes ööl vastu 15.03.2017 korduvalt autoga Eesti Vabariiki. Kaitsja märgib: „Kuna Oskars Gemisel ei ole keeldu siseneda Eestis Vabariiki kas sõidukiga või jalgsi, siis ei ole antud juhul isegi mitte kaudsete tõenditega tõendamist leidnud, et O Gemis oli 14-15 03 2017 a sõiduki Audi A6 Avant reg nr XXXXXXX roolis juhina või kaassõitjana sõidukis ja pani toime CCC talust ATV varguse.“ Kohtulikul uurimisel uuritud kirjalikud tõendid ei kinnita mingilgi viisil seda, et Oskars Gemis üleüldse on ööl vastu 15 03 2017 a Eestisse saabunud. Tuvastatud on, et sõidukit reg.märgiga XXXXX kasutasid peale O. Gemise väga paljud isikud, sh O. Gemise vend RG. MTA automaatsest numbrituvastussüsteemist ei nähtu fakt, et piiriületusel ajavahemikul 14.03.2017 a kuni 16.03.2017 a on riigipiire nimetatud sõidukiga ületanud Oskars Gemis. Ekspertiisiaktist nr 18E-TJ0001 selgub, et sündmuskoha vaatlusel CCC talus fikseeritud rehvijäljed ei ole jäetud IG-le kuuluva Audi rehvidega. Seega puuduvad isegi kaudsed tõendid, mis võimaldaksid seostada Oskars Gemist 15.03.2017 toimunud ATV vargusega. Kaitsja leiab, et tõendatud ei ole ka O. Gemise osalemine puulõhkumismasina varguses. Maakohus on alusetult teinud järelduse, et sündmuskohalt leitud rehvijäljed on jätnud IG Audiga. Ekspert on andnud arvamuse, et rehvijäljed võivad olla jäetud sõiduauto Audi A6 Avant (XXXXXX) rehvidega. Eksperdi antud hinnang (D) vastab ekspertiisiaktis esitatud hindamisskaala kohaselt nullvariandile. Häädemeeste turvakaamera salvestiselt ei olnud kohtulikul uurimisel tuvastatav konkreetne tumedat värvi sõiduk Audi A6 Avant XXXXXX ning sellel haagiseks olev puulõhkumismasin. Ekspertiisiaktist nr 17E – TJ0030 selgub vastuvaidlematus korras tõsiasi, et jäljeekspertiis ei tuvastanud O. Gemise jalas olnud jalatsite jälgi kummaski episoodis. Ekspertiisaktis nr 17E – TJ0031 on ekspert tuvastanud, et ekspertiisiks esitatud Teeperve kinnistul fotofailidele jäädvustunud jalatsijälje fragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsiga. O. Gemise viibimist Teeperve kinnistul ei kinnita sh ka DNA ekspertiis. Mootorrataste vargusega seoses seab kaitsja kahtluse alla selle, et O. Gemis oli isik, keda varjatult jälgiti. Nimelt on varjatud jälgimise protokollis kirjeldatud O. Gemist musta habemega isikuna, kinnipidamisel tehtud fotodelt on aga näha, et O. Gemis ei kandnud habet. Ka leiab kaitsja, et ühestki tõendist ei tulene, et O. Gemis või A. Tulupovs oleks XXX asuva garaaži ukse juures midagi saaginud, murdnud, sisse tunginud vms teinud. Kuna O. Gemise süü üheski varguses ei ole tõendatud, ei ole alust ka tsiviilhagide rahuldamiseks. 3.2 O. Gemis taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja tema õigeksmõistmist. 5 Ta märgib esiteks, et maakohtu otsus on ebaseaduslik, kuna maakohus on muutnud otsust pärast selle allkirjastamist ja kuulutamist. Nimelt mõistis kohus ta kuulutatud otsuse kohaselt süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi, põhistatud otsuses on kirjas „Süüdi tunnistada Oskars Gemis KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi“. Ühtlasi heidab O. Gemis maakohtule ette, et tal ei olnud võimalik sellisele kvalifikatsioonile vastu vaielda. ATV vargusega seoses märgib O. Gemis, et selle ajalised piirid on valed. Kuriteo toimepanemise algusajaks ei või lugeda aega, mil sõiduk Audi A6 esimest korda Eesti territooriumile sisenes, ja lõpuajaks aega, mil sõiduk viimast korda Eestist lahkus. Kannatanu avastas varguse ja teavitas sellest politseid 15.03.2017 enne kella 07:
16. See tähendab, et haagise rentimise ajal (kell 7:09) oli vargus juba toime pandud. O. Gemis vaidleb vastu ka maakohtu seisukohale, et Audi A6 Avant reg.nr XXXXX oli tema kasutuses. Olemas on tõendid selle kohta, et seda autot kasutas ka RG. Samuti kasutas autot O. Gemise tuttav J. Ka telefon Samsung, mida kohus pidas O. Gemise omaks, kuulus JR-le. Telefon Nokia 1800, mida kohus ka tema omaks pidas, kuulus aga A. Tulupovsile. O. Gemis märgib, et talle kuulub hoopis telefon Sony Xperia Z
17. Ööl vastu 15.03.2017 viibis ta koos selle telefoniga Krimulda piirkonnas. Kuigi ta teavitas sellest uurijat kohtueelses menetluses, puudub asja materjalides sideettevõtte andmete väljatrükk, kust oleks nähtav nimetatud telefoni asukoht kuriteo toimepanemise ajal. O. Gemis peab alusetuks maakohtu järeldust, et kuriteo sündmuskohalt saadud jäljed on jäetud tema jalatsitega. Jäljeekspertiisi tulemustest on näha, et tõenäosus, et kuriteopaigal leitud jäljed on jäetud tema jalatsitega, on väga väike. Sellised jalatsid on kättesaadavad igaühele ja nende tootja kodulehel olevast teabest on näha, et neid müüakse ka Lätis, Leedus, Eestis ja Soomes. O. Gemis kinnitab, et ostis ta need jalatsid alles 2017 juuni alguses. Haagise rentimist ööl vastu 15.03.2017 selgitab O. Gemis sellega, et tuttav J kutsus teda appi veoauto rehvi vahetama. Haagist vajasid nad katkise rehvi vedamiseks. Veoauto, millel oli vaja rehvi vahetada, oli Läti piiri lähedal Eestis. O. Gemis heidab ette, et Jt ei ole üle kuulatud. Kohtu seisukoht, et haagist oli vaja ATV vedamiseks, on alusetu, kuna tegemist oli väikse haagisega, millesse ei oleks ATV mahtunudki. Ka puulõhkumismasina varguse puhul on alusetu kohtu järeldus, et sündmuskohal olnud jäljed vastavad O. Gemise jalatsitele. Leitud sõidukijälgede puhul pidas ekspert tõenäosust, et need on jätnud konkreetne Audi A6, väga väikseks. Selle tuvastamiseks, kas teised sündmuskohalt leitud sõidukijäljed on jätnud varastatud puulõhkumismasin, pole üldse ekspertiisi tehtud. Turvakaamera salvestisest, millele kohus tugines, ei ole näha kohtu viidatud sõiduki mark ega registreerimismärk ega see, mis agregaat autol haakes on. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et 22.04.2017 kell 22:58 sisenes Eesti Vabariiki Audi A6 registreerimismärgiga XXXXX. See, et just sama sõiduk oleks 24.04.2017 kell 1:53 Eestist haakes oleva puulõhkumismasinaga Eestist lahkunud, aga tõendatud ei ole. Andmeid ei ole sõiduki registreerimismärgi kohta ega selle kohta, mis agregaat sellel haakes oli. ATV varguse episoodi materjalidest on näha, et piiri peal paigaldatud kaamerad pildistavad nii eest, kui ka tagant. Seega tõika, et puudub väljasõidul tagant tehtud foto, võib pidada menetleja poolt tõendite varjamiseks: esineb võimalus, et sellel fotol oli näha muud agregaati või seda polnud üldse. O. Gemis märgib, et ta selgitas nii kohtueelses menetluses kui maakohtu istungil, et oli selle varguse toimepanemise ajal Riias. Ta andis uurijale kogu vajaliku info selle kohta, kus ja 6 kellega ta Riias viibis ning kuidas seda saab kontrollida. Uurija jättis aga vajalikud tõendid kogumata. O. Gemis kinnitab, et ta ei varastanud ka mootorrattaid. Tal puudusid sissetungimise jaoks vajalikud saagimise ja metalli lõikamise riistad. Jälitustoimingu protokollis märgitud teave on tõele mittevastav ja vastuoluline. Kohtu viide sellele, et Lätis on O. Gemise vastu algatatud kriminaalasi ja et ta on karistatud Rootsis, ei ole asjakohane, sest see ei ole soetud käesoleva asjaga ning käesoleval hetkel puuduvad tal karistused. O. Gemis leiab, et kui kohus mõistis ta süüdi varguste grupis toimepanemises, on absurdne, et kannatanute kasuks mõisteti hüvitis välja ainult temalt. Sellisel juhul teised süüdlased mitte ainult pääsesid kriminaalmenetlusest ja karistustest, vaid ka tsiviilhagist. Veel heidab O. Gemis ette seda, et Pärnu Maakohus pole lahendanud tema kaebust Riigiprokuratuuri määruse peale. 28.05.2018 esitatud kaebuses märgib O. Gemis, et ei nõustu menetluskulude suuruse ja nende väljamõistmisega. Ta taotleb kaebuse läbivaatamist tema juuresolekul, märkides, et soovib täpsemaid selgitusi anda kaebuse läbivaatamisel. 3.3 A. Tulupovs palub teda KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi õigeks mõista. Samas märgib ta, et tunnistab oma süüd osaliselt. A. Tulupovs kinnitab, et ei ole Haapsalus garaažist vargust toime pannud. Kohtueelses menetluses andis ta ütlusi, mille kohaselt plaanis koos O. Gemisega vargust, konkreetse öö sündmusi küll ei mäleta, kuid tunnistab oma süüd. Need ütlused on valed. Ta andis selliseid ütlusi, lootes kokkuleppe sõlmimisele või tema menetluse eraldamisele. Uurija ütles, et selleks peab ta oma süüd tunnistama. A. Tulupovs avaldab apellatsioonis arusaamatust, miks ei tuvastatud Haapsalus sündmuskohal tema ega O. Gemise jalatsijägi, samas, kui kahe teise menetluse esemeks oleva varguse puhul on sündmuskohal jalatsijäljed fikseeritud. A. Tulupovsi väitel sisaldab jälitustoimingu protokoll vigu. Protokolli kohaselt toppis ta kell 2.36 põue tööriistu. Kell 2.41 peeti nad aga kinni. Sel ajal oli ta t-särgi ja suviste pükstega. Kuhu sai ta tööriistu peita? Ka Audist leitud tööriistad ei olnud sellised, millega ust lahti murda. A. Tulupovs esitab apellatsioonis oma versiooni, miks ta Haapsalus oli. A. Tulupovs märkis apellatsioonis, et viibib vahi all Pärnu arestimajas, ja leidis, et sealsed tingimused rikuvad tema õigusi. Veel märgib A. Tulupovs, et ei saanud õigeaegselt kohtuotsust ning tal ei võimaldatud tutvuda kriminaalasja materjalidega. ’ 30.05.2018 on A. Tulupovs esitanud apellatsiooni täienduse, milles kordab, et ei ole vargust toime pannud. Ta märgib, et prokuratuur manipuleerib tõenditega, võttes arvesse üksnes süüdistuse kasuks rääkivaid fakte. Konkreetselt kritiseerib A. Tulupovs varjatud jälgimise protokolli. A. Tulupovs esitab küsimuse, miks ei kajasta jälitustoimingu protokoll kella 19.20le eelnenud aega ega seda, kuidas Audi leiti ja selles olnud isikud tuvastati. Talt välja mõistetud menetluskulusid vaidlustab A. Tulupovs põhjendusega, et tema soovis asja arutamist kokkuleppe- või lühimenetluses, mis oleks olnud odavam. Samuti leiab ta, et kaitsja ei ole teinud tööd sellises mahus, mis õigustaks A. Tulupovsilt välja mõistetud riigi õigusabi kulu suurust. 7
18. Ringkonnakohtu istungil jäid O. Gemis ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. A. Tulupovsi kaitsja toetas A. Tulupovsi apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonide rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. I
20. O. Gemise apellatsiooni kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõigust sellega, et kohus on pärast otsuse kuulutamist muutnud teo kvalifikatsiooni, milles ta O. Gemise süüdi mõistis. Ringkonnakohus nendib, et maakohtu nn resolutiivotsuse ja põhistatud osa tõlke järgi jääb tõesti mulje, et kohus on muutnud O. Gemise teo kvalifikatsiooni: resolutiivotsuse tõlkes on märgitud kvalifikatsiooniks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, (kd V, tl. 7) põhistatud otsuses aga KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 (kd V; tl. 89 pöördel). See erinevus on aga ainult kohtuotsuse tõlgetes, maakohtu otsuse resolutiivosas (kd IV; tl. 194 – 199) on sarnaselt põhistatud otsusele märgitud O. Gemise teo kvalifikatsiooniks KarS § 199 lg 2 p 7, 8,
21. Maakohtu otsusena tuleb käsitada kriminaalasja lahendanud kohtukoosseisu koostatud ja allkirjastatud dokumenti ning maakohus ei ole menetlusõigust rikkudes oma esialgset otsustust muutnud.
22. Mõlemad süüdistatavad on kaevanud ka selle peale, et neil ei ole võimaldatud tutvuda kriminaalasja materjalidega. Toimikust nähtuvalt on samu etteheiteid esitatud ka maakohtus ning maakohus on seda väidet kontrollinud. Nimelt näeb KrMS § 2241 lg 1 ette, et kahtlustatavale või süüdistatavale tutvustab kriminaaltoimiku materjale kaitsja. Maakohtu istungil kinnitasid kaitsjad, et on süüdistatavatele tõlgi juuresolekul materjale tutvustanud. Ka apellatsioonimenetluses saab süüdistatav vastavalt KrMS 320 lg-le 2 tutvuda toimikuga kaitsja vahendusel.
23. O. Gemis viitab apellatsioonis korduvalt (väidetava alibi ja jalatsite ostu ajaga seoses) oma kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustele. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa tugineda O. Gemise kohtus antud ütlustele. Nimelt nähtub maakohtu 26.02.2018 istungi protokollist, et O. Gemis keeldus korduvalt prokuröri küsimustele vastamast, mistõttu taotles prokurör KrMS § 288 lg 10 alusel ristküsitluse katkestamist. Istungiprotokollist nähtuvalt kohus esimesel korral prokuröri taotlust ei rahuldanud ega lõpetanud ristküsitlust. Kui O. Gemis jätkuvalt keeldus prokuröri küsimustele vastamast, kordas prokurör taotlust ja protokollist nähtuvalt ristküsitlus lõppes (kd IV; tl. 125 – 127). Kui ristküsitlus KrMS § 288 lg 10 alusel katkestatakse, võib isiku eelnevalt kohtus antud ütlusi tõendina kasutada ainult poolte nõusolekul. Sellele on prokurör ristküsitluse katkestamist taotledes ka tähelepanu juhtinud, deklareerides ühtlasi, et tema ei ole O. Gemise eelnevalt antud ütluste tõendina kasutamisega nõus (kd IV; tl. 125). O. Gemise kohtueelses menetluses antud ütlusi ei ole maa- ega ringkonnakohtus üldse uuritud. 8 Vastavalt KrMS § 288 lg-le 10 otsustab kohus ristküsitluse katkestamise korral poole taotlusel isiku varasemate (st väljaspool seda kohtulikku arutamist antud) ütluste kasutamise tõendina. See tähendab, et ristküsitluse katkestamine ei too automaatselt kaasa isiku kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, vaid selle otsustab kohus – ringkonnakohtu arusaama kohaselt ristküsitluse katkestamist taotlenud – kohtumenetluse poole taotlusel. Praegusel juhul maakohtus O. Gemise kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ei taotletud ning neid ütlusi maakohtus ei avaldatud. Üheski apellatsioonis ei ole tehtud maakohtule O. Gemise ristküsitlust ja selle katkestamist puudutavaid etteheiteid. Alles ringkonnakohtus esitas O. Gemis taotluse tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks. Ringkonnakohus jättis selle taotluse rahuldamata, kuna ei näinud ütluste avaldamiseks õiguslikku alust.
24. Korduvalt on O. Gemis heitnud apellatsioonis ette ka seda, et ta on esitanud uurijale andmed, kuidas tema väiteid kontrollida, kuid uurija on jätnud vajalikud tõendid kogumata. Kohus peab KrMS § 60 lg-st 2 tulenevalt kujundama veendumuse, kas tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad, uuritud tõendite põhjal. Selle, milliseid tõendeid nad kohtule esitavad, otsustavad tulenevalt KrMS §-s 14 sätestatud võistlevuse põhimõttest kohtumenetluse pooled. Eelnevast tulenevalt sõltub kohtu järeldus olemasolevatest tõenditest nähtuvatest andmetest ning kohtu järeldusi ei saa mõjutada väide, et mingid potentsiaalsed tõendid on jäetud kogumata. Seoses O. Gemise etteheitega, et üle ei ole kuulatud J nimelist isikut, nendib ringkonnakohus, et sellise isiku ülekuulamise taotlust ei ole esitatud O. Gemise kaitsja kaitseaktis (kd I; tl. 76 – 83) ega ka kohtuliku uurimise lõpus, kui kohus on küsinud, kas kohtuliku uurimise raames on täiendavaid taotlusi (kd IV; tl. 175).
25. O. Gemis on apellatsioonimenetluses korranud väiteid, et tema õigusi on kriminaalasja menetluse vältel erineval moel rikutud. Ühtlasi heidab ta maakohtule ette, et kohus ei ole lahendanud tema 26.10.2017 esitatud kaebust Riigiprokuratuuri 25.09.2017 määruse peale. Ringkonnakohus peab seda etteheidet põhjendamatuks. Kõnealune kaebus on esitatud pärast süüdistusakti saatmist kohtule, seega pidi maakohus tulenevalt KrMS § 228 lg-st 6 võtma selle suhtes seisukoha asja arutamise raames. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seda teinud. Nimelt on süüdistatav rõhutanud, et talle ei tagatud kohtueelses menetluses menetlustoimingute ajal läti keele tõlki, ning seda, et tal ei võimaldatud suhelda tema Läti kaitsjaga. Tõlkimist puudutavas osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses väljendatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Seoses väitega, et O. Gemisel ei olnud lisapiirangute tõttu võimalik suhelda tema Lätis oleva kaitsja vandeadvokaat Inese Šultega, nendib ringkonnakohus, et toimikus puuduvad andmed selle kohta, et Inese Šulte oleks avaldanud soovi asuda O. Gemist kaitsma. Ühtlasi tuleb nentida, et maakohus lõpetas 20.11.2017 määrusega, st kuu aega enne kriminaalasja arutamise algust O. Gemise suhtes lisapiirangute kohaldamise (kd I; tl. 90). Maakohtu istungi protokollidest ei nähtu, et O. Gemis oleks avaldanud soovi, et teda kaitseks kohtus I. Šulte. II 9
26. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väitega, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud ja jõudnud seetõttu valedele järeldustele. 11.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mootorrataste KTM 65 ja KTM 85 SX varguse puhul tabati O. Gemis ja A. Tulupovs sisuliselt teolt. Keskne tõend selle kohta, et O. Gemis ja A. Tulupovs murdsid sisse Haapsalus XXX asuvasse garaaži ja varastasid sealt mootorrattad, on jälitustoimingu protokoll. Seda toetavad läbiotsimise protokoll, sündmuskoha vaatluse protokoll, asitõendite vaatlusprotokollid ja kannatanu ütlused. Varjatud jälgimist kajastava jälitustoimingu protokolli kohaselt jälgiti, kuidas O. Gemis ja A. Tulupovs murdsid sisse Haapsalus XXX asuvasse garaaži ja varastasid sealt mootorrattad (kd II; tl. 104 – 108). Jälitustoimingu protokolli kohaselt toimetasid O. Gemis ja A. Tulupovs mootorrattad esmalt garaažide lähedale tühermaale. Seejärel laaditi esmalt autosse väiksem mootorratas ja sõideti Ridala vallas asuvasse Rohense külla. Kui O. Gemis ja A. Tulupovs olid naasnud Haapsallu, ei olnud mootorratast enam autos näha. Järgnevalt laadisid O. Gemis ja A. Tulupovs autosse suurema mootorratta. Kui nad olid taas autoga sõitu alustanud, peeti nad kinni. Jälitustoimingu protokolliga haakuvad O. Gemise ja A. Tulupovsi kahtlustatavana kinnipidamise protokollid, nende kasutatud sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXXXXX) läbiotsimise protokoll ja Läänemaal Ridala vallas Rohense külas toimunud sündmuskoha vaatluse protokoll. O. Gemise ja A. Tulupovsi kahtlustatavana kinnipidamise protokollide kohaselt oli mootorratas KTM 85 SX autos, milles O. Gemis ja A. Tulupovs kinni peeti (kd II; tl. 82, 96). Seda kinnitavad ka sõiduauto Audi A6 Avant (reg.nr XXXXXX) läbiotsimise protokoll ja sellele lisatud fototabeli fotod 5 ja 6 (kd II; tl. 110, 119).
27. juulil 2017 kella 3.20 ja 3.30 vahel Läänemaal Ridala vallas Rohense külas toimunud sündmuskoha vaatluse protokollist (kd II; tl. 41 – 46) ilmneb aga, et mootorratas KTM 65 leiti Rohense külas metsatee kõrval asuvast kraavist. Seega leiti mootorratas sealt, kuhu O. Gemis ja A. Tulupovs jälitustoimingu protokolli kohaselt sõitsid, kui olid väiksema mootorratta oma autosse laadinud. Apellandid on märgitud, et jälitustoimingu protokolli kohaselt ei nähtud O. Gemist ja A. Tulupovsi garaaži sisse murdmas ja mootorrattaid varastamas. Ringkonnakohus nendib, et O. Gemisele ja A. Tulupovsile garaažirivide vahele ei järgnetud (protokollis märgitu kohaselt „otsest vj garaažibokside vahel ei teostatud“). Küll on protokollis kajastatud helisid, mis kostsid garaažide vahelt O. Gemise ja A. Tulupovsi sealoleku ajal. Protokolli kohaselt kostis esmalt (kell 01.10) elektrisaega puidu saagimise heli ja mõned raksatused. Seejärel (kell 01.21) kostis saagimise heli, mis tundus elektrilise ketaslõikuriga metallpinna saagimisena, millele järgnes (kell 01.23) taas mitu raksatust ning mehaanilise murdmise heli. Kell 01.30 väljusid O. Gemis ja A. Tulupovs garaažide vahelt ja neil oli kaasas kaks mootorratast (kd II; tl. 106). Ringkonnakohus nendib, et varjatud jälgimise käigus kuuldu on samavõrd jälitustoimingu käigus kogutud teave, kui varjatud jälgimise käigus nähtu. 10 Arvestades seda, et kannatanu IV (end. A) ütluste (kd IV; tl. 12) kohaselt olid mootorrattad lukustatud garaažis, sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on garaaži tungimiseks lõigatud läbi uksehinged ja ära uksenurk, ning varjatud jälgimisel nähti pärast puidu ja metalli lõikamise helisid just O. Gemist ja A. Tulupovsi garaažide juurest mootorratastega lahkumas, on igati põhjendatud järeldus, et O. Gemis ja A. Tulupovs murdsid garaaži sisse ja varastasid sealt mootorrattad. Apellatsioonides on leitud, et jälitustoimingu protokollis on vigu, mis seavad selle kahtluse alla. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellantide argumendid alust pidada jälitustoimingu protokolli ebausaldusväärseks tõendiks. Jälitustoimingu protokolli usaldusväärsust ei sea kahtluse alla asjaolu, et selles ei ole kajastatud
28. juulil 2017 enne kella 19.20 toimunut. Tulenevalt KrMS § 12610 lg 1 p-le 6 ei pea jälitustoimingu protokolli kandma kogu jälitustoimingu käiku, vaid sellesse kantakse üksnes kriminaalasja lahendamiseks vajalik info. O. Gemise kaitsja on apellatsioonis seadnud kahtluse alla selle, kas jälitustoimingu protokollis O. Gemiseks nimetatav isik ikka oli O. Gemis. Kaitsja tugineb sellele, et jälitustoimingu protokollis on O. Gemise kirjelduses muuhulgas märgitud, et tal on must habe, isiku kinnipidamise protokollile lisatud fotol O. Gemisel aga habet ei ole. Seisukoht, et jälitustoimingu protokollis O. Gemiseks nimetatud isik ei saanud tegelikult olla O. Gemis, on alusetu. Jälitustoimingu protokolli kohaselt lõppes varjatud jälgimine sellega, et jälgimise all olnud isikud peeti kinni (kd II; tl. 108). Kinnipidamise protokollide kohaselt peeti kinni O. Gemis (kd II; tl. 82 – 95) ja A. Tulupovs. Nii jälitustoimingu protokolli kui O. Gemise kinnipidamise kohta koostatud isiku kinnipidamise protokolli kohaselt oli O. Gemis kinnipidamise ajal auto roolis olnud isik. Pealegi nähtub kaitsja viidatud fotost, et O. Gemis on kergelt habetunud (kd II; tl. 85). Lisaks nendib ringkonnakohus, et habe ei olnud ainus tunnus, millega on O. Gemist varjatud jälgimise protokollis kirjeldatud. Seda, et ülejäänud osas kirjeldus O. Gemisele ei vasta, apellatsioonides väidetud ei ole. Alusetu on süüdistatavate apellatsioonides esitatud väide, et O. Gemisel ja A. Tulupovsil ei olnud garaažiukse nurga ning uksehingede lõikamiseks sobivaid tööriistu. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti O. Gemise ja A. Tulupovsi kasutatud sõiduautost Audi A6 Avant lisaks muule saag Makita BJR181 (kd II; tl. 110, 123). Üldteadaolevalt on tegemist tööriistaga, millega on sõltuvalt kasutatavast terast võimalik lõigata nii puitu kui metalli. Jälitustoimingu protokolli õigsuses ei anna alust kahelda ka A. Tulupovsi väide, et protokolli kohaselt nähti teda mõned minutid enne tema kinnipidamist tööriistu põue peitmas, kuid tal oli seljas vaid t-särk ja selle alla ei oleks saanud tööriistu peita. Jälitustoimingu protokolli kohaselt jalutasid O. Gemis ja A. Tulupovs kella 2.30 ajal tühermaal olevate põõsaste juurde, kuhu nad olid jätnud suurema mootorratta. Seejärel kostis põõsastest metalseid kõlkse. Kell 2.36 lahkusid O. Gemis ja A. Tulupovs tühermaalt, kusjuures A. Tulupovs toppis põue tööriistu meenutavaid esemeid. Järgnevalt sõitsid nad Audiga tühermaale ja laadisid mootorratta autosse. Kell 2.42 hakkasid nad sõitma ning kell 2.43 peeti nad kinni. Seega oli A. Tulupovsil võimalik panna tööriistad enne tema kinnipidamist autosse. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu A. Tulupovsi väide, et tal olid seljas riided, mille alla ei 11 olekski saanud tööriistu peita. Jälitustoimingu protokollist ei tulene, et tööriistad, mille A. Tulupovs põue pani, oleks olnud suured. A. Tulupovsi nähti tööriistu põue peitmas siis, kui nad lahkusid põõsastesse peidetud mootorratta juurest. Nii Audi A6 Avanti läbiotsimise protokolli (kd II; tl. 110, 119) kui KTM 85 SX-i vaatluse kohta koostatud asitõendi vaatluse (kd II; tl. 58, 59,61 – 65, 67, 71) protokolli kohaselt oli mootorrattal selle autosse mahutamiseks eemaldatud juhtraud. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli juhtraud kinnitatav nelja poldiga (kd II; tl. 64, 71), seega oli selle eemaldamiseks vaja vaid mutrivõtit. A. Tulupovs on heitnud menetlejale ette veel seda, et erinevalt teistest episoodidest ei ole mootorrataste varguse puhul sündmuskoha vaatlusel fikseeritud jalajälgi. See, et XXX tehtud sündmuskoha vaatlusel ei ole erinevalt teistest sama kriminaalasja esemeks olevate varguste sündmuskohtadest fikseeritud jalajälgi, ei tähenda, et O. Gemise või A. Tulupovsi süü ei oleks tõendatav. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene, et varguse toimepanija tuvastamine peaks vähemalt osaliselt põhinema sündmuskohale jäetud jälgedel. Tõendamiseseme asjaolu tuvastamisel hindab kohus vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 kõiki tõendeid kogumis. Maakohtu järelduste õigsust ei muuda ka A. Tulupovsi apellatsioonis märgitu, et ta andis kohtueelses menetluses enda ja O. Gemise vastu valeütlusi. Nimelt ei ole A. Tulupovs mootorrataste varguse kohta sisuliselt ütlusi andnudki, vaid on väitnud, et ei mäleta toimunut päeva jooksul tarvitatud antidepressantide tõttu. Maakohus on ühtlasi märkinud, et ei usu A. Tulupovsi väiteid antidepressantide tarvitamise ja varguse asjaolude mittemäletamise kohta. Seega on maakohus A. Tulupovsi ütlusi nimetatud osas ebausaldusväärseks. Eelnev tähendab, et maakohtu otsuse järeldused ei põhine A. Tulupovsi ütlustel. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et O. Gemise ja A. Tulupovsi süü mootorrataste varguses Haapsalus XXX asuvast garaažist on tõendatud. 11.2 O. Gemise ja tema kaitsja apellatsioonides leitakse, et tõenditele antud väära hinnangu tõttu on maakohus jõudnud valele järeldusele, et O. Gemis on ATV varguse üks toimepanijatest. Apellatsioonides esitatud väidetest nõustub ringkonnakohus sellega, et ekspertiisiaktis nr 18ETJ0001 (kd IV; tl. 71 – 82) oleva eksperdiarvamuse kohaselt ei ole CCC talus sündmuskoha vaatlusel fikseeritud rehvijäljed jäetud rehvidega, mis olid IG-le kuuluval Audil all 07.11.2017 toimunud vaatluse (kd III; tl. 27 – 45) ajal. See ei anna aga alust O. Gemise õigeksmõistmiseks, sest ülejäänud tõendid kogumis näitavad ringkonnakohtu hinnangul, et O. Gemis on selle varguse toime pannud. Maakohus tugines järgmistele asjaoludele: 14.03.2017 ja 15.03.2017 vahelisel ööl on korduvalt Eestisse sisenenud ning väljunud O. Gemise kasutuses olnud sõiduauto Audi A6 reg. märgiga XXXXX. 15.03.2017 hommikul kell 7.23 sisenes see auto Eestisse koos järelhaagisega ning sama sõiduk väljus Eestist umbes 40 minutit hiljem, s.o kell 8.03; 12 sideettevõtjalt saadud andmete kohaselt oli mobiiltelefon Samsung GT-5360 IMEI-koodiga 359259043549939, mida kohus pidas O. Gemisele kuuluvaks, ööl vastu 15.03.2017 Võiste, Rannametsa, Kabli ja Ikla piirkonnas; sündmuskoha vaatlusel leiti CCC talu kinnitul jalatsijälgi, mis eksperdiarvamuse kohaselt võivad olla jäetud O: Gemise jalatsitega. O. Gemise ja tema kaitsja hinnangul pole tõendatud, et ööl vastu
29. märtsi kasutas IG-le kuuluvat Audi A6 Avanti just O. Gemis. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaitsja apellatsiooni kohaselt on tuvastatud, et peale O. Gemise kasutasid seda autot väga paljud isikud. Samas ei viita kaitsja ühelegi tõendile, mis näitaks, et autot kasutasid „väga paljud isikud“. Ainus tõend selle kohta, et lisaks O. Gemisele on autot kasutanud keegi teine, on Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 09.05.2017 patrullileht. Selle kohaselt kontrollis patrull kell 10.45 sõidukit Audi A6 (reg.nr XXXXX) ning selle roolis oli RG. Samas nähtub patrullilehe kandest, et O. Gemis viibis autos kaassõitjana (kd II; tl. 35). Maakohus on pidanud asjaoludeks, mis näitavad, et autot kasutas O. Gemis, maakohtu istungil avaldatud IG ütlusi, O. Gemise kinnipidamist kajastavaid dokumente (st jälitustoimingu protokolli ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli) ning rahvusvahelise ametiabi teenistuse kirju Läti Vabariigist saadud andmetega. Nende tõendite lubatavust või usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid argumente ei ole apellatsioonides esitatud. IG ütluste kohaselt oli auto antud O. Gemise kasutusse. Jälitustoimingu protokolli ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt kasutas O. Gemis autot ka ööl vastu
30. juulit
31. Läti ametivõimude kinnitusel on O. Gemis selle autoga pannud 09.04.2017 Lätis toime liiklusrikkumise (III kd t.l 9-10). Neist tõenditest tulenevat järeldust, et auto oli O. Gemise kasutuses, ei lükka ümber asjaolu, et ühel korral juhtis autot O. Gemise vend, eriti, kui arvestada, et autos viibis ka O. Gemis ise. Lisaks tõenditele, et auto oli üldiselt antud O. Gemise kasutusse, on ringkonnakohtu hinnangul olemas ka tõendid ka selle kohta, et 15.03.2017 kasutas autot just O. Gemis. Maakohus on otsuses viidanud Maksu- ja Tolliameti tolli automaatse numbrituvastussüsteemi vaatluse protokollile. Protokolli ja sellele lisatud fototabeliga on tõendatud, et kõnealune Audi sisenes 15.03.2017 hommikul kell 07.23.36 Ikla piiripunkti kaudu Eestisse koos numbrimärki R3143 kandva järelhaagisega (kd I; tl. 189). Audi läbiotsimisel 06.07.2017 leiti läbiotsimisprotokolli (kd II; tl 109 – 150) kohaselt auto kindalaekast erinevaid dokumente. 14.08.2017 toimunud asitõendite vaatluse protokolli kohaselt oli auto kindalaekas muuhulgas 15.03.2017 sõlmitud haagise rendileping nr 005904 (kd II; tl. 194, 196, 197). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on numbrimärki R3143 kandva haagise rentimiseks sõlminud rendilepingu O. Gemis. Lepingu küljes oleva kaardimaksekviitungi kohaselt on haagise rendisumma tasutud 15.03.2017 kell 7.
32. See, et O. Gemis sõlmis 15.03.2017 hommikul lepingu rentimaks haagist, millega Audi pisut hiljem Eestisse sisenes, näitab, et ka 15.03.2017 kasutas Audit just O. Gemis. O. Gemis kinnitab, et tema telefon on Audi A6 Avanti läbiotsimisel leitud Sony Xperia Z
33. Kohtukolleegium nendib, et seda väidet toetab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on kajastatud sõiduauto järelhaagise rendilepingute vaatlust. Protokollile lisatud fotolt on näha, et rendilepingus nr 005904 on O. Gemis märkinud oma telefoninumbriks XXXXXXXXX (kd II; tl. 197). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (kd III; tl. 16 – 19) nähtuvalt oli Sony 13 Xperia Z2-s kasutusel number 371XXXXXXXXX (371 on Läti suunakood). Sisuliselt on sellega, et Sony Xperia Z2 kuulub O. Gemisele, nõustunud ka maakohus – kohus on otsustanud selle telefoni O. Gemisele tagastada. O. Gemise väide, et selle telefoniga oli ta ööl vastu 15.03.2017 Krimulda piirkonnas, on paljasõnaline. Kuigi O. Gemis heidab uurijale ette, et ta ei hankinud Läti sideettevõtjalt seda kinnitavaid andmeid, ei ole sellise päringu tegemist kohtult taotletud. Ringkonnakohtu hinnangul on O. Gemise väited, et ta viibis ööl vastu 15.03.2017 Krimulda piirkonnas, asjakohatud, kuna O. Gemis on ise samas kinnitanud ka seda, et käis 15.03.2017 varahommikul Eestis. Seda, et ta oli Eesti piiri vahetus läheduses, näitab see et ta on 15.03.2017 hommikul rentinud Salacgrivas järelhaagise. See, et O. Gemisele kuulub telefon Sony Xperia, ei välista aga, et O. Gemis kasutas teisigi mobiiltelefone. Nagu maakohus on märkinud, viitavad mitmed tuvastatud asjaolud sellele, et O. Gemis kasutas ka mobiiltelefoni Samsung Galaxy GT-S
34. Ka see telefon leiti Audi A6 Avanti läbiotsimisel pärast seda, kui O. Gemis ja A. Tulupovs peeti kinni. Jälitustoimingu protokolli kohaselt olid O. Gemis ja A. Tulupovs varjatud jälgimise all alates kella 19.20-st
35. juulil 2017 kuni nende kinnipidamiseni
36. juulil 2017 kell 02.
37. Jälitustoimingu protokolli kohaselt viibisid varjatud jälgimise ajal autos vaid O. Gemis ja A. Tulupovs (kd II; tl. 104 – 108). Samsung Galaxy GT-S5360 vaatluse protokollist nähtub aga, et seda telefoni on sel ajavahemikul kasutatud. Nt viitavad 04.07.2017 kell 23.09.50 ja 23.11.56 saabunud sõnumid, et aktiveeritud on ZEN kõnekaart (telefonis oli ZEN sim-kaart) ning 05.07.2017 kell 2.01.42 saabunud sõnum teatab, et aktiveeritud on 4G interneti päevapilet (kd II; tl. 176 – 177). Sellega haakuvad läbiotsimisprotokolli andmed, mille kohaselt leiti autost Circle K Uuemõisa teenindusjaama 04.07.2017 kuupäeva kandvad ostutšekid ZEN kõnekaardi ostmise ja kõneaja laadimise kohta (kd II; tl. 111, 134). Jälitustoimingu protokoll omakorda kinnitab, et O. Gemis ja A. Tulupovs käisid 04.07.2017 korduvalt Circle K Uuemõisa teenindusjaamas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on telefoni Samsung Galaxy GT-S5360 kasutatud ajavahemikul kella 23.25.00-st 04.07.2017 kuni kella 1.18.00-ni 05.07.2017 ka telefonikõnedeks (kd III; tl. 117 – 118). Seega pidi telefoni kasutama kas O. Gemis või A. Tulupovs. Maakohtu hinnangul tõendas seda, et telefoni kasutas just O. Gemis, tõik, et selle telefoniga oli 28.05.2017 kahel korral helistatud numbrile +YYYYYYYYYYYYY (II kd tl. 174-192), mis on O. Gemise ema telefoninumber (IV kd tl. 94). Ringkonnakohus peab maakohtu järeldust põhjendatuks. Maakohus on otsuses märkinud, et sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kd III; tl. 16-19) kohaselt on telefon Samsung GT-5360 IMEI-koodiga 359259043549939 olnud ööl vastu 15.03.2017 Võiste, Rannametsa, Kabli ja Ikla piirkonnas. Ühtlasi on maakohus näidanud otsuses ära, mis kohus neid andmeid oluliseks pidas. Kohus märkis, et ATV varguse sündmuskoht W küla asub Võiste ja Rannametsa mobiilimastide vahetus läheduses. Teel W-st Lätti jääb aga Kabli mobiilimast. 15.03.2017 kell 08.01.18 on fikseeritud selle telefoni asumine Ikla mobiilmasti piirkonnas. See sobib tõsiasjaga, et O. Gemis rentis 15.03.2017.a hommikul kella 7 paiku Salacgriva Lukoili tanklast haagise ning Audi A6 viibis selle haagisega Eestis kella 7.23-st kella 8.03-ni. Erinevalt süüdistatavast ja kaitsjast on ringkonnakohus seisukohal, et (koostoimes teiste tõenditega) osutab O. Gemisele kui varguse toime pannud isikule ka jäljeekspertiisis antud 14 eksperdiarvamus. Jäljeekspertiisi teinud ekspert andis arvamuse, et jalatsijäljed oli võimalik jätta O. Gemise jalatsitega. Ekspertiisiakti kohaselt sobivad jäljed vastavalt O. Gemise jalatsi talla mõõtude ja mustriga. See, et hinnang sellele, kas tegemist on O. Gemise jalatsitega jäetud jälgedega, vastab nn nullvariandile, tähendab, et jalatsijälg ei ole seostatav spetsiifiliselt just O. Gemise jalatsiga, vaid see võib olla jäetud ka mõne muu sama suure ja samasuguse tallamustriga jalatsiga. Sellega seoses peab ka ringkonnakohus oluliseks tõsiasja, et jalatsid, mille tallamustrile sündmuskohalt leitud jalatsijälg vastas, ei ole Eestis levinud. Nagu prokurör maakohtus kannatanuid küsitledes demonstreeris, kannatanud sellist tootemarki ei teadnud. Ka kohtukolleegiumi jaoks on tegemist tundmatu tootemargiga. Ringkonnakohus nendib, et ainuüksi kõnealuse eksperdiarvamuse alusel ei ole ilmselgelt võimalik tuvastada, et sündmuskohal on olnud just O. Gemis. Eksperdiarvamust tuleb aga hinnata koostoimes teiste tõenditega, mis näitavad, et ajaks, kui vargus toime pandi, oli saabunud Eestisse O. Gemise kasutuses olev auto, kusjuures O. Gemis rentis 15.03.2017 hommikul haagise; O. Gemisega seostatav telefon paiknes just varguse koha lähedaste mastide levialas. Seega tõendid kogumis näitavad seda, et O. Gemis osales ATV varguse toimepanemisel. Järelduse, et vargus on pandud toime grupis, tegi maakohus asjaolust, et CCC talu territooriumilt leiti kahed jalatsijäljed. Alusetu on O. Gemise väide, et ATV ei oleks tema renditud järelhaagisele mahtunud. Registreerimistunnistuse koopia kohaselt oli ATV kompaktsete mõõtmetega: selle pikkus oli 2300 mm ja laius 1100 mm (kd I; tl. 174) Kannatanu ütluste kohaselt transportis ta varastatud ATV-d järelhaagisel ning sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodest nähtuvalt on ka garaažis seisval haagisel ATV jäljed (kd I; tl 166, 167). Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi vaatlusprotokollile lisatud fotolt ei nähtu, et haagis registreerimismärgiga R3143 oleks tavapärasest olulisest kitsam (kd I; tl. 189). Asjakohatu on O. Gemise seisukoht, et ATV varguse ajalised piirid on süüdistuses valed. KrMS § 62 p 1 kohaselt on kuriteo toimepanemise aeg tõendamiseseme asjaolu. Seadus ei kirjuta aga ette, millise täpsusega tuleb teo toimepanemise aeg tuvastada. Täiesti aktsepteeritavaks peetakse seda, kui kuriteo toimepanemise aeg on fikseeritud ajavahemikuna. See, et vargus avastati umbes kella seitsme paiku hommikul, ei tähenda, et selleks ajaks pidi olema vargus lõpule viidud. Võõra vallasasja äravõtmine eeldab senise valduse lõpetamist ja oma valduse kehtestamist. Sellega, et ATV oli CCC talust ära toimetatud, oli küll senine valdus lõpetatud, kuid asja hõivamine ei olnud sellega lõpule viidud. ATV-d võib lõplikult O. Gemise kontrolli alla läinuks pidada just selle toimetamisega Läti Vabariiki. 11.3 Kohtukolleegium leiab, et O. Gemise ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud argumendid ei lükka ümber maakohtu järeldust, et O. Gemis oli üks grupis toime pandud halumasina varguse täideviija. Maakohus on tuginenud järgmistele asjaoludele: 15 O. Gemise kasutuses olnud auto Audi A6 Avant sisenes 22.04.2017.a kell 22.58 Eesti Vabariiki ning lahkus Eestist 23.04.2017.a kell 1.53; selle auto rehvijäljed, mille järel halumasin ära veeti, sobivad O. Gemise kasutuses olnud Audi A 6 Avanti rehvidega. Samuti sobivad kohast, kus halumasin varastati, leitud jalatsijäljed O. Gemise jalatsitega; veel viitas maakohus Häädemeeste-Rannametsa-Ikla maantee
38. kilomeetril paiknenud turvakaamera salvestise vaatluse protokollile (kd II; tl. 3-4). Kohus märkis, et vaatlusprotokollist nähtuvalt ilmus 23.04.2017.a kell 1:10:19 kaamera vaatevälja Läti poole suunduv tumedat värvi universaalkerega sõiduauto, mille haakes oli silmnähtavalt autost kõrgem agregaat. Apellatsioonides on ka selle episoodiga seoses nii jalajälgede kui rehvijälgede kohta märgitud, et ekspertiisiga ei ole tuvastatud, et need on just O. Gemise jalatsite ja tema auto rehvide jäljed. Nimelt on ekspertiisiaktis märgitud, et Teeperve kinnistul tehtud fotodel jäädvustatud jalajälje fragmendid võivad olla jäetud O. Gemise jalatsiga (kd II; tl 25). Ka 23.04.2017.a sündmuskoha vaatluse käigus fotografeeritud rehvijäljede kohta on ekspert andnud arvamuse, et need võivad olla jäetud Audi A6 Avant (reg. märgiga XXXXX) rehvidega (IV kd t.l 71-81). Apellatsioonides rõhutatakse, et eksperdihinnang sellele, kas jälg on jäetud vastavalt O. Gemise jalatsiga või tema emale kuuluva Audi A 6 Avanti rehviga, olnud „võib olla“. Apellandid leiavad, et seetõttu ei ole neile ekspertiisiaktidele tuginedes võimalik tuvastada O. Gemise süüd. Kohtukolleegium tõdeb, et ainuüksi jäljeekspertiiside alusel ei ole võimalik tuvastada, et varguse pani toime O. Gemis. See ei tähenda, et ekspertiisiaktid ei anna tõendamiseseme asjaolude kohta teavet. Ekspertiisiaktidest tuleneb, et jalatsijäljed oli võimalik jätta O. Gemise jalatsitega ja rehvijäljed oli võimalik jätta O. Gemise emale kuuluva auto rehvidega. Ekspertiisiaktide kohaselt sobivad jäljed vastavalt O. Gemise jalatsi talla ja tema kasutuses olnud auto rehvi mõõtude ja mustriga. See, et eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist nn nullvariandiga, tähendab, et jalatsijälg ei ole seostatav spetsiifiliselt just O. Gemise jalatsiga, vaid see võib olla jäetud ka mõne muu sama suure ja samasuguse tallamustriga jalatsiga. Samamoodi tähendab see, et ekspertiisiga ei olnud tuvastatav, et jälje on jätnud just konkreetne Audi A6 Avant, vaid see võis olla jäetud ükskõik millise auto poolt, millel oli samade mõõtude ja samasuguse mustriga rehv. Olukorras, kus sama sündmusega on seostatav auto, millel on samasugused rehvid nagu O. Gemise kasutuses olnud autol, ja isik, kellel on sama suurusega ja samasuguse tallamustriga jalatsid, nagu O. Gemisel, on tõenäoline, et sündmuskohal viibiski just O. Gemis. Seda tõenäosust suurendab tõsiasi, et jalatsid, mille tallamustrile sündmuskohalt leitud jalatsijälg vastas, ei ole Eestis levinud. Nagu prokurör maakohtus kannatanuid küsitledes demonstreeris, kannatanud sellist tootemarki ei teadnud. Ka kohtukolleegiumi jaoks on tegemist tundmatu tootemargiga. Auto rehvijälgede kohta on O. Gemis apellatsioonis märkinud veel, et tõendatud pole, et teised samas olnud rehvijäljed olid just halumasina omad. Nimelt ei ole nende jälgede kohta ekspertiisi tehtud. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kohustust tuvastada mingeid asjaolusid kindlat liiki tõendiga. See, et jäljeekspertiisi pole tehtud, ei tähenda, et tõendid selle kohta, et tegemist on halumasina jälgedega, üldse puuduks. Seda, et tegemist on jälgedega, mis vastavad halumasina rehvidele, on oma ütlustes kinnitanud kannatanu JV. 16 Kannatanu kinnitusel on tegemist spetsiifiliste rehvidega ning kannatanu on selgitanud, millistele tunnustele tuginedes ta peab jälgi just talt varastatud halumasina jälgedeks (kd IV; tl. 11). Veel mitmed kaudsed tõendid osutavad O. Gemisele kui varguse toime pannud isikule. Nimelt on tõendatud see, et kõnealune Audi A6 Avant oli varguse toimepanemise ajal tõesti Eestis: 13.11.2017 asitõendi (numbrituvastüssüsteemi andmebaasi) vaatlusprotokolli (III kd t.l 46-50) kohaselt sisenes auto Läti Vabariigist Eesti Vabariiki 22.04.2017 kell 22.58 ning lahkus Eestist 23.04.2017 kell 1.
39. Ringkonnakohus peab nentima, et kuna Eestist lahkuvast autost on foto vaid auto esiosast, ei ole asitõendi vaatlusprotokolli alusel tuvastada, kas Eestist lahkuval autol on midagi haakes. O. Gemise apellatsioonis avaldatud seisukoht, mille kohaselt autost tagant tehtud foto puudumine tähendab, et menetleja osaliselt varjab tõendeid, on alusetu. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on auto sisenenud Eestisse Ikla piiripunkti kaudu, väljunud aga „Ikla kyla“ piiripunkti kaudu. Ringkonnakohtu istungil selgitas prokurör, et „Ikla kyla“ piiripunktis pildistabki süsteem autosid ainult eest. Seda väidet kinnitab 04.04.2917 vaatlusprotokoll 14.03 – 16.03.2017 toimunud piiriületuste kohta. Ka selle protokolli kohaselt on sõiduauto numbrimärgiga XXXXX läbinud nii Ikla kui „Ikla kyla“ piiripunkte. Otsinguandmete tabelist on näha, et „Ikla kyla“ piiripunkti läbimiste puhul puuduvad andmed tagumise numbrimärgi kohta. Ka selles protokollis on nimetatud piiriületuste kohta autost ainult eestpoolt tehtud fotod (kd I; tl. 182, 183, 187). Veel on tõendatud see, et 23.04.2017 kell 1:10:19 jäi Häädemeeste – Rannametsa – Ikla mnt
40. kilomeetril asuva turvakaamera salvestisele Läti suunas liikuv tumedat värvi universaalkerega sõiduauto, mille haakes oli mingi seadeldis. Kuigi turvakaamera salvestist kajastava asitõendi vaatlusprotokolli alusel ei ole võimalik tuvastada konkreetse auto registreerimismärki ega isegi auto marki, on oluline fakt, et halumasin veeti minema just universaalkerega tumeda sõiduautoga. Sellistele tunnustele vastab ka O. Gemisega seostatav Audi A6 Avant. Kokkuvõttes koguneb erinevatest tõenditest hulgaliselt asjaolusid, mis viitavad sellele, et just O. Gemis pani varguse toime: sündmuskohalt leiti jäljed, mis sobivad O. Gemise jalatsitega; temaga seostatav auto sõitis Lätist Eestisse ja tagasi just ajavahemikul, mil vargus toime pandi; selle auto rehvidega sobivad jäljed leiti koos halumasina rehvidega sobivate jälgedega; turvakaamera salvestise kohaselt vedas halumasinat Läti suunas just tumedat värvi universaalkerega auto. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kooskõlas KrMS § 66 lg-ga 2 kõiki tõendeid kogumis hinnates tuleb nõustuda maakohut järeldusega, et halumasina varguse üks toimepanijatest oli O. Gemis. Varguse toimepanemise grupis luges kohus tõendatuks kannatanu ütluste alusel, mille kohaselt ei olnud halumasinat selle suurusest ja raskusest tulenevalt võimalik üksi liigutada. III 17
41. O. Gemis leiab apellatsioonis, et kohus ei oleks tohtinud otsuses tugineda sellele, et ta on Rootsis karistatud ning Lätis on tema vastu algatatud kriminaalasi. Maakohus nendele asjaoludele viidanud põhjendades, miks ta peab O. Gemise vargusi süstemaatilisteks, ning karistuse põhistamisel. Ringkonnakohus nõustub, et nimetatud asjaoludega ei saa põhjendada seisukohta, et O. Gemis paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt on alusetu viide sellele, et O. Gemise suhtes on Lätis toimumas kriminaalmenetlus. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, saab varguste süstemaatilisusest rääkida õigusliku või faktilise retsidiivi puhul (st isik on varem varguses süüdi mõistetud või tuvastatakse ühes menetluses mitmete varguste toimepanek). Ka ei ole kohane viide sellele, et O. Gemis on Rootsis süüdi mõistetud, kuna ta ei ole süüdi mõistetud varguse eest. Eelnevast hoolimata on põhjendatud maakohtu seisukoht, et O. Gemis on pannud vargusi toime süstemaatiliselt – menetletavas kriminaalasjas leidis tuvastamist, et O. Gemis on pannud Eestis lühikese ajavahemiku jooksul toime kolm olemuselt sarnast vargust. Ka karistuse põhjenduste puhul on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul rikkunud Läti kriminaalmenetluse andmetele tuginedes rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Nimelt on kohus viidanud sellele, et ka Lätis heidetakse O. Gemisele ette ATV-de vargust. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on teinud Lätis toimuvale kriminaalmenetlusele tuginedes teinud järeldusi tema senise elukäigu kohta, st käsitanud teda ka Lätis vargusi toime pannud isikuna. Tegemist ei ole aga asjaoluga, mis oleks olnud karistuse mõistmisel määrav. Ringkonnakohus peab maakohtu otsusega O. Gemisele mõistetud karistuse liiki ja määra KarS § 56 lg-le 1 vastavaks ning asjaolu, et maakohus viitas alusetult Lätis toimuvale kriminaalmenetlusele, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks O. Gemisele mõistetud karistuse osas. IV
42. Kuivõrd ringkonnakohus peab maakohtu otsust O. Gemise ja A. Tulupovsi süüdimõistmise osas põhjendatuks, ei anna apellatsioonid alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka tsiviilhagisid puudutavas osas. Alusetu on O. Gemise seisukoht, et kui maakohus pidas kuritegusid grupis toimepanduteks, ei ole põhjendatud kahjuhüvitiste täies ulatuses temalt väljamõistmine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1 kohaselt vastutavad koos kahju tekitanud isikud solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul alust mõista O. Gemiselt kahjuhüvitisi välja ainult osaliselt. V
43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks O. Gemiselt menetluskulude välja mõistmise osas ei ole alust. O. Gemis on küll deklareerinud, et ei nõustu talt 18 menetluskulude väljamõistmisega, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks või väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ka A. Tulupovsilt välja mõistetud menetluskulude osas. See, et A. Tulupovs soovis kriminaalasja lahendamist kokkuleppe- või lühimenetluses, ei ole asjaolu, mis annaks alust süüdistatavalt välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Ka on paljasõnaline A. Tulupovsi seisukoht, et talt välja mõistetud riigi õigusabi kulu ei vasta kaitsja tegelikule töömahule. Riigi õigusabi tasu on määratud ajatasuna ning selle suurus määratakse kaitsja esitatud taotluste alusel. Taotlustes näitab kaitsja ära tehtud toimingud ja nende ajakulu. VI
44. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
45. O. Gemise kaitsja on esitanud taotlused apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Taotluste kohaselt on apellatsiooni esitamisega seotud toimingute maht kokku 3,5 tundi ning nendele vastava tasu suurus 175 eurot, millele lisandub käibemaks 35 eurot. Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu on taotluse kohaselt 3 tundi; sellele vastava tasu suurus on 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Istungil osalemisega seoses taotleb kaitsja ka Pärnust Tallinnasse sõidu kulu 92,16 euro hüvitamist. Ringkonnakohus peab kaitsja taotluses toodud ajakulu kriminaalasja sisu ja mahtu arvestades põhjendatuks. Taotletud tasu suurus vastab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud määradele. Samuti vastab justiitsministri määrusega kehtestatud hüvitisemääradele kaitsja taotletud hüvitis Pärnust Tallinnasse sõitmise eest. Eelnevast tulenevalt ringkonnakohus rahuldab advokaat A. Nõmmiku taotluse ja määrab apellatsiooni esitamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest tasu suuruseks koos käibemaksuga 390 eurot. Sellele lisandub sõidukulude hüvitis 92,16 eurot. Lisaks nimetatud summadele on ringkonnakohus määranud
46. mai 2018 määruses advokaat A. Nõmmikule kautsjoni taotluse lahendamise istungil osalemise eest makstava tasu suuruseks 90 eurot. Nimetatud summa on 45 euro ulatuses arvatud O. Gemise ning 45 euro ulatuses A. Tulupovsi menetluskulude hulka. A. Tulupovsi kaitsja advokaat M. Sikut on esitanud taotluse ringkonnakohtu istungil osalemise eest makstava riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Kaitsja taotleb, et tasu suuruseks määrataks 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Samuti taotleb kaitsja Viljandist Tallinnasse sõidu kulu hüvitamist 115,2 euro ulatuses. Ka A. Tulupovsi kaitsja taotletud tasu suurus ja sõidukulude hüvitis vastavad justiitsministri määrusega kehtestatud määradele ning tuleb rahuldada. Seega tuleb määrata M. Sikuti tasu suuruseks koos käibemaksuga 120 eurot ning sõidukulude hüvitiseks 115,2 eurot. 19 Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad apellatsioonimenetluse riigi õigusabi kulud süüdistatavate kanda. O. Gemiselt tuleb seega riigi kasuks mõista välja 527,16 eurot ning A. Tulupovsilt 280,2 eurot. Allkirjastatud digitaalselt 20