) § 23 lg 4 kohaselt tühine. Hageja on leidnud, et kokkuleppe kohaselt pidi konkurentsipiirangu kokkulepe kehtima üle maailma. Sisuliselt tähendab see, et konkurentsipiirang ei olnud ruumiliselt piiritletud. Ruumilise piiritlemise osas saab mõistlikuks pidada töötaja tegutsemise piiramist piirkonnas, kus tööandja ise tegutseb ning kus tegutsedes hakkaks töötaja tööandjaga tegelikult konkureerima. Hageja väitel tegutses ta kokkuleppe sõlmimise ajal Eestis ja Norras, praeguseks on laienenud tegevus ka Poolasse ja Ukrainasse. Ülemaailmse konkurentsipiirangu kokkulepe saaks olla põhjendatud üksnes erandjuhul tööandja puhul, kelle tegevus hõlmab tervet maailma, mistõttu on tal põhjendatud huvi piirata töötajat talle konkurentsi osutamast terves maailmas. Hageja tegevus ei ole ülemaailmne. Kuna pooled ei ole sõlminud kehtivat konkurentsipiirangu kokkulepet, ei saa hageja nõuda kostjalt selle kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi. 4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada (v.a osas, milles kaja esitamisega seotud menetluskulud jäeti kostja kanda) ja uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 2
Pooled ei ole selgelt kindlaks määranud, milline on konkurentsipiirangu ruumiline ulatus. Hageja väitel on piirang ülemaailmne. Seadus ei keela konkurentsipiirangut kokku leppida nii, et see kehtib üle maailma, kuid selline erakordselt laialdane piirang eeldab
Sellise laiaulatusliku lepingujärgse konkurentsikeelu vastu ei olnud hagejal kaitstavat huvi. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi väidet, mis põhjendaks sellist ulatuslikku keeldu, samuti seda, et ülemaailmne konkurentsikeeld oleks olnud kostjale äratuntav. Kostja tugines sellele, et konkurentsipiirang ei olnud äratuntavalt piiritletud, juba kaja esitamisel maakohtule. Lepingu tõlgendamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 järgi tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, mitte aga lepingupooltega (tööandja ja töötaja) sarnaste mõistlike isikute positsioonilt, nagu leiab ekslikult hageja. Hageja tegevus ei ole ülemaailmse ulatusega, mis annaks hagejale kaitstava huvi sõlmida töötajatega ülemaailmne konkurentsikeeld ning mis oleks sellises ruumilises ulatuses ka töötajale äratuntav. Ainuüksi valmisolek ehitustöid teha põhimõtteliselt igas välisriigis ei tähenda ülemaailmset tegutsemist viisil, mis õigustaks sellise ulatusega konkurentsipiirangut. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonna- ja maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas valesti
ja tõlgendas valesti konkurentsipiirangu kokkulepet, kui jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kuivõrd hageja tegevus ei ole ülemaailmse ulatusega, siis ei saagi kokku leppida, et konkurentsi on keelatud osutada üle maailma. Ringkonnakohtu seisukoht, et konkurentsikeelu ruumiline ulatus ei olnud töötajale äratuntavalt piiritletud, ei põhine tuvastatud asjaoludel. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja on tuginenud maakohtu menetluses sellele, et konkurentsipiirang ei ole ruumiliselt äratuntavalt piiritletud. Kostja ei ole maakohtu menetluses seda väitnud. 7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 8. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 23. oktoobri 2018. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused
järgi kehtiv, täpsemalt eelkõige selle üle, kas kokkuleppes on konkurentsipiirangu ruumiline ulatus kehtivalt kindlaks määratud. Töölepingu p 5.3 on sõnastatud järgmiselt: „Töötaja ei või ilma Tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada Töölepingu kehtivuse ajal Tööandja konkurendi juures, täita Tööandja konkurendi käsundit või konkureerida Tööandjaga iseseisvalt. Tööandja konkurendiks on ettevõtja või füüsiline isik, kes tegutseb Tööandjaga samal tegevusalal, s.o ehituse valdkonnas. Kui töötajal tekib kahtlus, kas kolmanda isiku näol on tegemist Tööandja konkurendiga, peab ta arvamuse saamiseks pöörduma Tööandja poole.“ Töölepingu lisa 2 konkurentsikeelu osa on sõnastatud järgmiselt: „
lg 1 järgi võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
lg 2 järgi võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige, kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
lg 4 kohaselt on
§-s 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. Arvestades, et konkurentsipiirang kitsendab oluliselt töötaja õigust valida vabalt tegevusala või töökohta, on sellekohase kokkuleppe sõlmimine viidatud sätete järgi õigustatud vaid juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised
lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded): piirang kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tööandjal on õigustatud põhjus piirangut kehtestada, sest töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada); piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (piirang on proportsionaalne tööandja kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib). Kui üks eeltoodud nõuetest on täitmata, on konkurentsipiirangu kokkulepe
Kõnealuse regulatsiooniga tagatakse tööandja ja töötaja huvide tasakaalustatud kaitse: kaitstakse tööandja ärihuvi, et töötaja ei osutaks talle konkurentsi, ning töötaja huvi, et talle kehtestatud vaba eneseteostuse piirangud oleksid mõistlikud ja äratuntavad. 13. Konkurentsikeelu ulatuse üle otsustamiseks tuleb lähtuda nii töölepingu seaduses sätestatust kui ka kokkuleppes kokkulepitust.
Sellest, et kostja väidetavalt kokkuleppe sõlmimisel teadis, et hageja teeb ehitustöid ka väljaspool Eestit, ei saa mõistliku isiku seisukohast pidada äratuntavaks, et konkurentsipiirangu ruumiliseks alaks on kogu maailm. Samas ei saa kolleegiumi arvates konkurentsipiirangu kokkulepete puhul mõistlikult järeldada, et pooled sõlmivad selliseid lepinguid, soovides, et need ei kehtiks mitte kusagil. Mõistliku isiku seisukohast peaks olema Eestis sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppe ruumilise alana eelduslikult äratuntav Eesti kui riik, kus tööandja töötajale teadaolevalt tegutseb konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise ajal. Selline konkurentsipiirangu kokkuleppe ruumilise ala äratuntavuse eeldus ei laiene aga olukorrale, kus konkurentsipiirangu ruumiliseks alaks on väidetavalt mõni muu riik. See tähendab, et juhul, kui tööandja tegutseb konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise ajal töötajale teadaolevalt ka väljaspool Eestit, kuid pooled ei ole konkurentsi osutamise keelus väljaspool Eestit selge sõnaga kokku leppinud, siis konkurentsipiirang väljaspool Eestit ei kehti. Tuvastanud hageja väidetud konkurentsipiirangu ülemaailmse kehtivuse tühisuse, jätsid kohtud kolleegiumi hinnangul eeltoodut arvestades põhjendamatult hinnangu andmata sellele, kas vaidlusalune konkurentsipiirangu kokkulepe saab mõistliku isiku seisukohast (arvestades mh VÕS §-s 7 sätestatut) olla kostjale ruumiliselt äratuntav nn kitsamas ulatuses (s.o Eestis). Töölepingu p 1.4 järgi oli kostjale teada, et tema töökoht saab olema Tallinnas, aga ka väljaspool seda. Hageja väitel oli kostjale töölepingut sõlmides teada, et hageja teeb ehitustöid nii Eestis kui ka väljaspool Eestit (eelkõige Norras) (II kd, tl 8–9 ja tl 54). Hageja osutas, et kostja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtub üheselt, et nii hageja kui ka kostja tegevuskoha/töökoha asukohaks olid Eesti ja Norra (mis piirkondades kehtis ka konkurentsipiirangu kokkulepe) (II kd, tl 34). Hageja kinnitas maakohtu istungil, et kostjaga konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise ajal oli tema tegutsemispiirkonnaks Eesti ja Norra (II kd, tl 91). Kostja 5
§-s 23 sätestatud nõuetele, st maakohtul tuleb analüüsida, kas selline ruumiline piirang kaitseb hageja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tal õigustatud huvi, ning kas piirang on proportsionaalne tööandja kaitstava huviga. Samuti tuleb maakohtul hinnata, kas piirang on lisaks ruumilisele äratuntavusele kostja jaoks äratuntavalt piiritletud ka esemeliselt ja ajaliselt, ning kas ka need piirangud kaitsevad hageja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tal õigustatud huvi, ja kas need piirangud on proportsionaalsed tööandja kaitstava huviga. Kolleegium märgib lisaks konkurentsipiirangu esemelise (sisulise) mõistliku ja äratuntava piiritlemise kohta järgmist.
lg 1 järgi tuleb tööandjal ja töötajal konkurentsipiirangu sätestamisel kokku leppida, kes on tööandja konkurendiks ning milles seisneb konkureeriv tegevus, mis võib tööandjat kahjustada. Kuivõrd piirang peab olema proportsionaalne tööandja kaitstava huviga (piirangu mõistlikkuse kriteerium), on oluline tuvastada, et konkurent tegutseb sisuliselt tööandjaga samas tegevusvaldkonnas. See tähendab, et tuleb võrrelda kahe äriühingu sisulist tegevust (sama kaubagrupi toodete müük vms). Samuti on oluline tuvastada, et töötaja töö konkurendi juures on sisuliselt seotud endise tööandja konkureeriva tegevusega. See tähendab, et töötajale ei saa olla keelatud igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes tegevused teisel töökohal, mis võib töötaja endise tööandja majandustegevust mõjutada. Kui konkurentsipiirangu kokkulepe ei vasta kõigile
§-s 23 sätestatud nõuetele, ei ole see kehtiv ning hageja ei saa nõuda kostjalt kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi. Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on kehtiv, tuleb maakohtul tuvastada, kas kostja on seda kokkulepet rikkunud, ning otsustada seejärel hageja leppetrahvi nõude rahuldamise üle. Riigikohus ei saa TsMS § 688 lg-te 3–5 järgi tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ega hinnata tõendeid, mistõttu tuleb asi saata uueks arutamiseks. Kuna kohtul tuleb hinnata sisuliselt vaidlusaluse konkurentsipiirangu kokkuleppe tingimusi ning tuvastada kokkuleppe kehtivuse korral, kas kostja on seda rikkunud, tuleb lisaks ringkonnakohtu otsusele tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. 17. Hageja leiab kassatsioonkaebuses ekslikult, et konkurentsi on keelatud osutada ükskõik kus, ilma et selleks oleks vajalik tööandja eriline majanduslik huvi, ning et ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on vale. Selline järeldus on vastuolus
Ringkonnakohus selgitas viidatud sätte järgi õigesti, et pooled võivad sõlmida kokkuleppeid ka ülemaailmse konkurentsipiirangu kohta, kuid sellise ulatusliku piirangu vastu peab tööandjal olema eriline majanduslik huvi. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et sellise laiaulatusliku lepingujärgse konkurentsikeelu vastu hagejal kaitstavat huvi ei olnud. Samuti ei nõustu kolleegium kaebuse väitega, nagu oleks ringkonnakohus ekslikult järeldanud, et kostja on tuginenud maakohtu menetluses sellele, et konkurentsipiirang ei ole ruumiliselt äratuntavalt 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.