Obsah (6)
§ 407§ 444§ 367§ 163§ 175§ 177Tsiviilasi nr 2-18-103547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1035
§ 407
lg 1 alusel 14.
§ 444
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist viivisenõude osas. Osas, milles kohus hagi põhivõlgnevuse summas 958,81 eurot ja intressi summas 65,24 eurot osas rahuldab, kohus otsust ei põhjenda.
- Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt määras 0,065479% päevas perioodil 29.08.2017 kuni 29.10.2018 ning edasiulatuvalt alates hagi kohtusse esitamisele järgnevast päevast 30.10.2018 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. 2 Tsiviilasi nr 2-18-103547
- Viivisemäär tuleneb lepingust ning tegemist on kehtiva viivisekokkuleppega. Puudub aga alus viivise väljamõistmiseks kogu hageja soovitud perioodi eest, mistõttu tuleb sissenõutavaks muutunud viivise nõue jätta osaliselt rahuldamata. Nimelt esitas kostja tsiviilasjas nr 2-18-4642 avalduse enda võlgade ümberkujundamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 10.05.
- Võlgade ümberkujundamise menetlus lõppes 28.08.2018 määrusega avalduse läbivaatamata jätmise kohta, mis jõustus 05.10.
- Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 20 lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. See ei kehti nõuete suhtes, mille ümberkujundamist võlgnik ei taotle. Hageja nõue ei olnud kostja ümberkujundamise menetlusest välistatud ning kostja taotles ka hageja nõude ümberkujundamist. Samuti ei sätesta seadus, et VÕVS § 20 lg 1 tagajärjed ei saabuks juhul, kui kohus jätab menetlusse võtud võlgade ümberkujundamise avalduse hiljem määrusega läbi vaatamata. Eelnevast tuleneb, et perioodi 10.05.2018 kuni 05.10.2018 eest ei ole hagejal õigust kostjalt viivist nõuda. Hagi esitamise ajaks 29.10.2018 oli sissenõutavaks muutunud hageja nõue kostjalt viivise saamiseks perioodil 29.08.2017 – 09.05.2018 summas 159,47 ning 06.10.2018 kuni 29.10.2018 summas 15,07 eurot, kokku 174,54 eurot. 17.
§ 367
kohaselt rahuldab kohus ka hageja taotluse seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates kohtusse hagi esitamisele järgnevast päevast 30.10.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud 18.
§ 163
lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude ligikaudu 93% ulatuses ja jättis rahuldamata ligikaudu 7%. Kohus leiab, et samas proportsioonis tuleb jagada ka poolte menetluskulud. Seega jääb menetluskuludest 7% tema enda kanda ja 93% kostja kanda. 19. Hageja on esitanud kohtule taotluse ka menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 315 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 90 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 225 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 90 eurot (
§ 175lg 1).
- Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 292,95 eurot (93% 315 eurost). Kostja ei ole kohtule oma menetluskuludest teatanud ning toimiku materjalidest nähtuvalt ei saa tal ka hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud olla.
- Hageja taotlusel mõistab kohus
§ 177
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3