← Eesti

2-18-10513/9

Obsah (9)§ 187§ 407§ 444§ 174§ 162§ 175§ 177§ 178§ 317

2-18-10513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2018.a, Tallinn Tsiviil

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on poolte vahel 28.12.2016.a sõlmitud laenulepingust nr 281216 tulenev võlgnevus.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 325 eurot ja kulud õigusabile summas 336 eurot (käibemaksuga). Hageja märgib, et tema esindaja on koostanud põhjaliku ja argumenteeritud hagiavalduse, mis eeldas materjalide analüüsi ja suhtlemist kliendiga mõistlikus ulatuses. Hageja hinnangul on asjas kantud menetluskulud põhjendatud ja 2 2-18-10513 vajalikud. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 70 eurot (lisandub käibemaks).

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Asjaoludest nähtub, et kohus on hagejale 22.08.2018.a määrusega tagastanud hagilt enamtasutud 100 eurot. Eeltoodut arvesse võttes kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 225 eurot.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud.

§ 174

lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul ei ole hageja

§ 174

lg-s 10 ettenähtud kinnitust esitanud, mistõttu mõistab kohus hageja kasuks õigusabikulud välja käibemaksuta, s.o summas 280 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Kohus toimetab kostjale otsuse kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel

§ 317lg 11 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.