2-18-3596 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2018.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3596 T

§ 206

lg-le 1 on K H´il kui L H´i eestkostjal kohustus kaitsta L H´i varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.

§ 179

lg-le 1 on K H´il õigus ja kohustus hoolitseda L H´i isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

§ 183

lg-le 1 on K H kohustatud L H´i vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Arvestades, et K H taotleb pärandvaraosa ülekandmist L H´i, mitte enda arveldusarvele ning Harju Maakohtu 17.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-3596 on kohus pannud K H´ile kohustuse PKS § 194 lg 2 alusel esitada eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta igaaastase kirjaliku aruande kohtule, siis on tagatud ka järelvalve K H´i tegevuse üle L H´i rahaliste vahendite kasutamisel ja käsutamisel. Seega lähtuvalt eeltoodust on tehingu tegemiseks nõusoleku andmine PerekS § 188 lg 1 p-i 1 järgi põhjendatud, kuna tehingu tegemise ehk pärandvaraosa saamise tulemusel paraneb L H´ile kuuluvate rahaliste vahendite hulk, mille 3 2-18-3596 kasutamise arvelt on võimalik tagada temale paremat elukvaliteeti ning K H on L H´i eestkostjana sobiv isik rahaliste vahendite kasutamise üle otsustamisel. Kohtumääruse põhjendused

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 188 lg 1 p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
2. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, avalduse täiendusega ja sellele lisatud dokumentidega, Tallinna linna ja eestkostetavale määratud esindaja arvamustega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et eestkostetava huvid on igakülgselt kaitstud.
3. Avalduse kohaselt soovib K H kohtu nõusolekut eestkostetava L H´i nimel
4. jaanuaril 2018 surnud I S´i (L H´i abikaasa) pärandvara jagamiseks ja eestkostetava osa pärandvara hulka kuuluvatest rahalistest vahenditest kasutamiseks. I S´i pärijateks on L H (1/2 mõttelist osa) ja Xxx (1/2 mõttelist osa). Pärijatel pärandvara jaotamise osas vaidlusi ei ole.
5. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmist enne pärandvara jagamist ei võimalda pärimisseaduse § 148 lg
6. Kaaspärijatele tekib pärandi avanemisel seaduse alusel sundühisus. Eeltoodu ei tähenda seda, et kaaspärijad peaksid PärS § 152 lg 1 alusel ilmtingimata nõudma pärandvara jagamist. Kui pärijatel ei ole pärandvara jagamise viisi osas eriarvamusi, siis on neil õigus ühiselt pärandvara käsutada. Olukorras, kus kaaspärijad on saavutanud kokkuleppe pärandvarasse kuuluvate rahaliste vahendite jagamiseks, ei ole eelnev pärandvara jagamine vajalik.
7. 10.09.2018 pärandvara inventuuriga (täiteasi 025/2018/1556) tuvastati, et 20.01.2018 seisuga oli I S´il 5 473,08 eurot ning L H´ile kuulus erinevatel arveldusarvetel ja hoiukontodel rahalisi vahendeid kokku 10 582,69 eurot. 18.10.2018 õiendiga arvati I S´i pärandvarast välja x asuv korteriomand, üldpinnaga 57,1m2, kuivõrd see kuulus L H´i lahusvara hulka, kohtutäiturile Kaire Põlts´ile inventuuri läbiviimise raames täiendavalt esitatud dokumentide järgi. Samuti nähtub pärandvara inventuurist, et pärandaja matusekulud on kantud ja hüvitatud ning kohtutäituri tasu on samuti makstud. Muid kohustusi pärandvaral ei lasu.
8. Kohus leiab, et L H´ile kuuluvate rahaliste vahendite kandmine tema kontole on eestkostetava huvides. Saadud rahalisi vahendeid on võimalik kasutada L H´ile inimväärsete elamistingimuste loomiseks, ülalpidamiskulude katteks ning temale vajamineva hoolduse ja ravi tagamiseks. 4 2-18-3596
9. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et eestkostja, paludes kohtult nõusolekut eestkostetava nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseks eestkostetava huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud eestkostetava huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis.
10. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas L H´i esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.
11. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5