Obsah (9)

§ 187§ 444§ 162§ 174§ 175§ 178§ 177§ 317§ 445

2-18-8354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2018.a, Tallinn Tsiviila

§ 187lg 6).

2 2-18-8354 ASJAOLUD AS Tallinna Vesi esitas 30.05.2018.a Harju Maakohtule hagi T I K’i vastu kohustamaks kostjat taluma kinnisasja kitsendusi ning andmaks nõusoleku Xxxx paisutamise jätkamiseks. Ühtlasi on hageja esitanud kohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt väljastas Keskkonnaamet 23.03.2013.a hagejale vee erikasutusloa nr L.VV/322982, kehtivusega 01.04.2013 – 31.03.

1. Vastavalt loa punktile 3.4 on vee erikasutuse sisuks muuhulgas pinnaveeressursi reguleerimine Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveesüsteemi veekogudes, milline tegevus seisneb nimetatud veekogude, sh Xxxx paisutamises. Loa punkti 14.1 järgi on hagejal kohustus hoida Xxxx veehoidla veetase kõrgusmärkide +49.90 – 51.05m abs vahemikus, mis tähendab, et nimetatud vahemiku ulatuses on hagejal käesoleval hetkel lubatud paisutada Xxxx. Seoses loa kehtivuse lõppemisega alates 31.03.2018.a esitas hageja Keskkonnaameti Põhja regioonile taotluse tähtajatu vee erikasutusloa saamiseks, sealhulgas vee võtmiseks pinnaveehaardest ja põhjaveekihtidest, paisutamiseks ning heit- ja sademevee suublasse juhtimiseks. Veekogude hulgas, mille paisutamise jätkamiseks on hageja luba taotlenud, on muuhulgas Xxxx. See tähendab, et uue vee erikasutusloa taotlemise üks eesmärke on jätkata Xxxx paisutamist senisel viisil. Keskkonnaameti 08.12.2017 kirjaga nr 14-6/17/12115-3 teatati taotluses esinenud puudustest. Samuti selgitati antud kirjas, et veeseaduse (VeeS) § 8 lg 1 kohaselt peab vee erikasutuseks kasutajal olema luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek ning VeeS § 17 lg 1 järgi peab paisutamist kavandaval isikul olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Kirja punktis 9 on loetletud kinnisasjad, mille omanike nõusolekud tuleb Keskkonnaametile esitada koos teiste kinnistute maaomanike nõusolekutega, sealhulgas Xxxx paisutuse mõjualas asuvalt xxxx kinnisasja (registriosa nr xxxx, katastritunnus 14001:001:1812) omanikult. Xxxx kinnisasja omanik on T I K (kostja), kelle poole hageja on pöördunud 18.09.2017.a tähitud kirjaga VeeS § 17 lg 1 kohase nõusoleku saamiseks, kuid see on tagastatud 09.10.2017.a Hagejale vastu võtmata. Hageja ei ole saanud teada kostja uut postiaadressi, kuid äriregistrist sai hageja teada Kostja võimaliku e-posti aadressi - xxxx. Hagiavalduses palub hageja kohustada T I K’i taluma kinnisasjale nr xxxx AS-le Tallinna Vesi poolt Xxxx paisutamisega jätkamisest tulenevaid mõjutusi järgmistel absoluutkõrgustel: normaalpaisutuskõrgusel 50,98 meetrit, maksimaalsel paisutuskõrgusel 51,05 meetrit, minimaalsel paisutuskõrgusel 49,90 abs.m kuni AS-le Tallinna Vesi Xxxx paisutamisega jätkamiseks väljastatud vee erikasutusloa kehtivusaja lõpuni. Lisaks palub hageja kohtuotsusega asendada T I K’i nõusolek AS-i Tallinna Vesi poolt Xxxx paisutamisega jätkamiseks ja AS-le Tallinna Vesi vee erikasutusloa andmiseks Xxxx paisutamisega jätkamiseks hagiavalduse punktis 3.1 märgitud tingimustel. Kolmandaks palub hageja kohustada AS-i Tallinna Vesi tasuma T I Kle hagiavalduse punktis 3.1 nimetatud talumiskohustuse eest tasu määras 20 eurot aastas kuni AS-ile Tallinna Vesi Xxxx paisutamiseks väljastatud vee-erikasutusloa kehtivusaja lõpuni. Harju Maakohus kohaldas 11.10.2018.a määrusega esialgset õiguskaitset ning kohustas kostjat kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni T I K’i taluma kinnisasjale nr xxxx AS-le Tallinna Vesi poolt Xxxx paisutamisega jätkamisest tulenevaid mõjutusi järgmistel absoluutkõrgustel: normaalpaisutuskõrgusel 50,98 meetrit, maksimaalsel paisutuskõrgusel 51,05 meetrit, minimaalsel paisutuskõrgusel 49,90 meetrit mõõdetuna Kroonlinna nullist absoluutmeetrites. Lisaks asendas kohus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni T I K’i nõusolek AS-i Tallinna Vesi poolt Xxxx paisutamisega jätkamiseks ja AS-le Tallinna Vesi vee erikasutusloa andmiseks Xxxx 3 2-18-8354 paisutamisega jätkamiseks kohtumääruse resolutsiooni p-s 2.1 märgitud tingimustel. Kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni kohustas kohus AS-i Tallinna Vesi tasuma T I K’ile kohtumääruse resolutsiooni p-s 2.1 nimetatud talumiskohustuse eest tasu määras 20 eurot aastas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul on kohus korduvalt puudud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada seni ainsal teadaoleval aadressil xxxx. Kõik katsed menetlusdokumente kostjale isiklikult kätte toimetada on ebaõnnestunud. Seetõttu on kohus hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 2.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule 28.11.2018.a esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 125 eurot, tõlkekulud 30 eurot ning kulud õigusabile summas 724,35 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja hinnangul on loetletud kulud olnud käesolevas tsiviilasjas vajalikud ja põhjendatud.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotlusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud ajamahus 6 h ja 43 minutit. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on taotles märgitud ulatuses põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista menetluskulud summas 879,35 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

3. Kohus toimetab kostjale käesoleva kohtuotsuse kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 317lg 1 p 1 alusel.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

4.

§ 445

lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse 4 2-18-8354 kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul on kohus menetluse kestel reguleerinud pooltevahelist õigussuhet kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus ei pea vajalikuks 11.10.2018.a kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõusid jõusse jätta kuivõrd käesolev otsus asendab esialgse õiguskaitse abinõud. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5