Obsah (6)

§ 179§ 164§ 361§ 346§ 408§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Dina Sõritsa 10. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-4388 Tsiviilasi O I hagi

§ 179lg 4).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas (

§ 164

lg 1, § 190, § 179 lg 1) ei ole otsus vaidlustatav, sest kaebuse hind ei ületa 64 eurot (

§ 179lg 3).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on O I hagi D I vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on abielu sõlmitud xxxx. Abielulised suhted on lõppenud 2016.a. lõpus. Pooled ei saa abielu lahutada perekonnaseisuasutuses, kuna kostja ei soovi lahutust. Ühiseid lapsi pooltel ei ole.
2. Hageja ja kostja taotlesid 05.06.2018 istungil peatada menetlus ja anda pooltele aega leppimiseks kuueks kuuks, s.o kuni 05.12.
3. Kohus peatas menetluse 05.06.2018 määrusega ning määras uue istungi aja 07.12.
5. Enne kohtuistungit teatas hageja kohtule kirjalikult soovist abielu lahutada. Kostja 07.12.2018 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks

§ 361

lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.

§ 361lg 4 järgi jätkub uuendatud menetluse sealt, kus see pooleli jäi.

1. Kohus peatas menetluse kuni 05.12.2018 ja käesolevaks ajaks on menetluse peatamise tähtaeg möödunud. Seega uuendab kohus asja menetluse. Hageja on kohtule teatanud soovist abielu lahutamiseks, mistõttu uuendab kohus käesolevaga asja menetluse ja jätkab menetlust staadiumis, kus see pooleli jäi.
2. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Kohus kuulas tulenevalt

§ 346lg-st 2 pooled 05.06.2018 kohtus isiklikult ära.

Pooled palusid ühiselt menetluse kuueks kuuks peatada. Pooled andsid 05.06.2018 kohtuistungil allkirja selle kohta, et nad on teadlikud 07.12.2018 toimuvast kohtuistungist. Kohus peatas menetluse kuni 05.12.2018. 05.12.2018 hageja teatas kirjalikult, et soovib abielu lahutada. Kumbki pool ei ilmunud 07.12.2018 kohtuistungile. 8.

§ 408

p 1 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohus leiab, et asi tuleb sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
2. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väitele, et abielulised suhted on lõppenud
3. aasta lõpus. Leppimist ei toimunud ka pooltele selleks määratud aja jooksul ja hageja on jäänud soovi juurde abielu lahutada. Kohus leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.
4. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 12.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. 13. Kohus on andnud hagejale 18.04.2018 (määruses ekslikult märgitud 18.03.2018) määrusega menetlusabi ja vabastanud ta riigilõivu 100 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna menetluskulud jätab kohus poolte enda kanda ja hageja sai hagiavalduse esitamisel menetlusabi, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 100 eurot. Arvestades hageja majanduslikku seisundit, kohus määrab, et riigilõiv tuleb hagejal tasuda 20 euro suuruste osamaksetena. 14.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik