3-19-262/8

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-262 Määruse kuupäev ja koht

1. veebruar 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J. T esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Asjaolud ja menetluse käik
2. J. T esitas 12.02.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt esinevad taotlejal vaimsed terviseprobleemid ja ta vajab kiiremas korras psühhiaatri vastuvõttu. Kuna hetkel puudub Viru Vanglas psühhiaater palus kaebaja 05.02.2019 üldarsti vastuvõtul suunata ta psühhiaatri juure, arst lubas suunamist. Korduval üldarsti vastuvõtul, mis toimus 10.02.2019, ütles teine üldarst taotlejale, et ta pandi soovitajale järjekorda. Kaebaja leiab, kuna üldarst andis 05.02.2019 kaebajale saatekirja psühhiaatri vastuvõtule ja vanglas ei ole hetkel psühhiaatrit, on vanglal kohustus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 53 lg-le 2 korraldada kaebaja suunamist eriarstiabi osutaja juurde viivitamatult. Ühtlasi teatas kaebaja, et esitas 25.01.2019 vanglale selgitustaotluse. Viru Vangla teatas 07.02.2019 vastuses selgitustaotlusele, et taotleja on registreeritud psühhiaatri vastusvõtule soovitajale järjekorda. Taotleja vaidlustas vangla vastuse vaidemenetluses. Sellest tulenevalt palus taotleja tema tervisele kahjulike tagajärgede vältimiseks kohustada vanglat esialgse õiguskaitse korras viivitamatult osutama kaebajale psühhiaatrilist abi ehk suunama kaebaja psühhiaatri juurde.
3. Tartu Halduskohus tegi Viru Vanglale päringu, milles küsis kaebaja tervisekaardi väljavõtet perioodil 04.02.2019-12.02.2019, aga samuti vaidemenetlust puudutavat informatsiooni. Viru Vangla vastas kohtu päringule 12.02.
5. Tartu Halduskohus kohustas 12.02.2019 Viru Vanglat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas. Viru Vangla esitas seisukoha 14.02.
6. Viru Vangla ei pidanud esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatuks ja palus jätta taotluse rahuldamata. 1 Kohtu seisukoht
7. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 teise lausele jätab kohus vajaduse äralangemisel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
8. Kohus on seisukohal, et seoses asjaolude muutmisega langes taotlejal ära esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vastavalt VangS § 52 lg-le 2 arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 9 lg 3 täpsustab, et kinnipeetava suunamine eriarstiabi osutaja juurde toimub arsti saatekirja alusel. Riigikohus on öeldud, et kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Arsti poolt saatekirja väljastamine või mitteväljastamine on meditsiiniline otsus, mis on vaidlustatav maakohtus. Juhul, kui arst annab sellise saatekirja välja ehk on tuvastatud meditsiiniline vajadus raviteenuste saamise üle, kuid vangla keeldub selle täitmisest, on tegemist juba haldusotsusega, mille õiguspärasust on pädev kontrollima halduskohus. 1
9. Tulenevalt haldusasja materjalidest andis 05.02.2019 Viru Vangla üldarst taotlejale saatekirja psühhiaatri vastuvõtule. Hiljem aga pandi taotleja ootejärjekorda. Võttes arvesse, et hetkel puudub vanglas psühhiaater ja selged andmed, millal uus psühhiaater hakkab osutama raviteenuseid vanglas, saab taotleja ootejärjekorda panemist tõlgendada keeldumisena suunamast kaebajat eriarstiabi osutaja juurde, mis asub väljaspool vanglat. Halduskohtumenetluse käigus edastas vangla kohtule 05.02.2019 arsti poolt antud saatekirja täpsustused. Nimelt 14.02.2019 täpsustas taotlejale saatekirja andnud arst, et taotlejal puudub vajadus pääseda viivitamatult psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaatri vastuvõtt toimub lähiajal. Vangla täpsustas, et taotleja läheb psühhiaatri vastuvõtule 06.03.2019, mis toimub erakliinikus OÜ Corrigo, Jõhvi linnas.
10. Eelnevaga arvestades on kohus seisukohal, et taotlejal langes ära esialgse kohaldamise vajadus, kuna vangla korraldab psühhiaatri vastuvõtu 06.03.2019 ehk lähiajal. Järelikult halduskohtumenetluse käigus muutunud asjaolude tõttu ei ole enam võimalik väita, et vangla jättis või jätab VangS § 53 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmata.
11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 249 lg 3 teisest lausest, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
12. Kohus selgitab täiendavalt, et kui taotleja ei nõustu vangla arsti 14.02.2019 meditsiinilise otsusega, saab ta vaidlustada eelpoolnimetatud otsust maakohtus.2
13. Kohus märgib, et taotlejal on õigus taotleda esialgse õiguskatse taotluse esitamise eest, mis jäi kohtu poolt läbi vaatamata, tasutud riigilõivu tagastamist.3 Selleks võib taotleja esitada 1 RKHKo 3-3-1-53-10, p-d 7-
14. RKHKo 3-3-1-53-10, p 9 3 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk
15. 2 2 kohtule riigilõivu tagastamise taotluse ja märkida tagastatava riigilõivu saaja nimi ja perekonnanimi ning tema pangakonto number. /allkirjastatud digitaalselt/ 3