Obsah (6)

§ 651§ 48§ 15§ 41§ 47§ 63

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-17-1734 30. aprill 2018 Ülle Polluks X kaeb

) ei sätesta kartseris toiduainete omamise keeldu.

§ 651

lõige 4 sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata

§-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist.

§ 48reguleerib kinnipeetava sisseoste.

Kinnipeetav ei saa kartseris olles osta toiduaineid. Seega ei saa piirata selliste toiduainete omamist, mis olid kinnipeetaval juba kambris. Kui toiduained oleksid kartseris keelatud, pidanuks vastav keeld olema nimetatud

-s või volitusnormi alusel justiitsministri

1. novembri
2. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSKE). VSKE § 60 lõikes 1 ei ole nimetatud keelatud esemeid ega aineid. Õigusteooriast tuleneb, et kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud, mitte vastupidi. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb vangistuse puhul seadusega ära näidata mitte kinnipeetava õigus midagi omada, vaid selle õiguse piirangud. Eeltoodu kehtib ka kartseris keelatud asjade ja ainete osas. Kuna VSKE § 60 lõikes 1 ei ole nimetatud, et toiduained on keelatud, ei saanud kaebaja seda sätet rikkuda. 2) Kartseris isiklike toiduainete keelamine ei oleks ka demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega proportsionaalne.

§ 15

lõike 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

§ 15

lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 41

lõikest 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Kaebajalt ära võetud toiduained ei vasta

§ 15lõike 2 ja § 41 lõike 2 tingimustele.

Samuti ei saa karistuslikul eesmärgil keelata kinnipeetavale toiduaineid kartseris. Tartu Vanglas lubatakse kinnipeetaval kartseris ära kasutada toiduained, mis tal olid kambris. 2 3-17-1734 3) VSKE § 60 lõige 1 ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Normis ei ole nimetatud, et kartseris on keelatud toiduained, kuid vangla pakutavad toiduained on lubatud. Olukorras, kus VSKE § 60 lõige 1 nimetab osaliselt esemed ja ained, mida võib kartserisse kaasa võtta, aga ei nimeta keelatud esemete ja ainete nimekirja, ei ole kaebajal võimalik teada, et vanglas lubatud toiduained on kartseris keelatud ja nende omamise eest võidakse teda distsiplinaarkorras karistada. 4) Toiduainete keeld kartseris on põhiseadusega vastuolus. Samuti on põhiseadusega vastuolus see, et kinnipeetavat võib distsiplinaarkorras karistada kartseris toiduainete omamise eest. Selline karistamine alandab inimväärikust. 5) Vaidlustatud käskkiri on ebaproportsionaalne. Kaebajalt ära võetud toiduained ei ole vanglas keelatud, vaid on vangla poes müügil. Asjaolu, et kaebaja kasutas neid toiduaineid kartseris, ei anna alust liigitada seda raskeks rikkumiseks ja määrata kaebajale selle eest distsiplinaarkaristus. Euroopa vanglareeglistiku punkt 56.1 sätestab, et distsiplinaarkaristust võib kasutada mõjutusvahendina äärmuslikel juhtudel.

1. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Ajavahemikul
2. aprill –
3. juuni 2017 paiknes kaebaja kartserirežiimil. Kartserikaristust kohaldatakse kinnipeetavate suhtes, kes on toime pannud distsipliinirikkumise. Kartserikaristuse määramine ja täideviimine annab muu hulgas rikkujale märku tema rikkumise tõsidusest. Kuna distsiplinaarkaristuse eesmärk on kinnipeetavat suunata õiguskuulekale käitumisele, kaasnevad kartserikaristusega erinevad piirangud. Kartserirežiim ei saa ega tohigi olla identne kinnipeetava tavarežiimiga, kuna sellisel juhul kaotaks kartserisse paigutamine oma eesmärgi. Kui kinnipeetavatele võimaldataks kartserikaristuse vältel kõike, mis on tagatud kinnipeetavatele tavarežiimil, võiks kartserirežiimi pidada küllaltki mugavaks. Sellisel juhul ei oleks kinnipeetavad motiveeritud edasistest korrarikkumistest hoiduma. Seetõttu on distsiplinaarkaristuse määramisega kaasnevad teatud ebamugavused paratamatud. Tavapärasest rangem režiim ei kätke endas üksnes kinnipeetava liikumisvabaduse piiramist, vaid kartseris oleku ajal on piiratud ka muid mugavusi. 2) Kartseris viibival kinnipeetaval ei ole õigust omada neid isiklikke asju, mida on tal

§-st 15, § 30 lõikest 2, § 31 lõikest 2, § 93 lõikest 3 ja VSKE §-st 57 tulenevalt lubatud omada kambris. Asjad, mida kartseris viibijal on õigus omada, on loetletud VSKE § 60 lõikes 1. VSKE § 60 lõikest 1 ei nähtu, et kinnipeetaval võivad kartseris olla isiklikud toiduained. 3) Vaatamata sellele, et kaebaja kandis kartserikaristust oma kambris, pidi ta enne kartserirežiimi algust andma kõik oma isiklikud asjad (kaasa arvatud toiduained) vanglale hoiule. 4) See, et kartserikaristust kandval kinnipeetaval on keelatud omada isiklikke toiduaineid, ei ole põhiseadusega vastuolus ega alanda inimväärikust, sest vangla tagab kinnipeetavatele toitlustamise kolm korda päevas.

§-st 47 tulenevalt on vanglal kohustus tagada kinnipeetavate toitlustamine korrapäraselt ja vastavalt toiduhügieeni nõuetele. Oleks äärmiselt inimväärikust alandav jätta kartserikaristust kandvad kinnipeetavad toitlustamata. 3 3-17-1734 KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Vastustaja karistas kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et kaebaja omas
2. mail 2017 kartserikambris vangla poest ostetud toiduaineid: vorstikesed Rakvere Õllesigar, šokolaadid Snickers ja Bitter ning viis präänikut. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja ostis need toiduained siis, kui ta viibis veel tavakambris.
3. Kinnipeetavale, kes ei kanna distsiplinaarkaristust ja kes viibib tavakambris, on kambris lubatud teatud isiklikud asjad. Kui aga kinnipeetav asub kandma distsiplinaarkaristust kartserikambris, peab ta tema juures tavakambris olnud isiklikud asjad andma hoiule ning ta saab need tagasi alles siis, kui on kartserist vabastatud (

§ 651lõike 2 teine lause).

Seega tuleneb

§ 651lõike 2 teisest lausest üldine keeld omada kartserikambris isiklikke asju.

Järelikult ei ole õige kaebaja väide, et

-st ei tulene keeldu omada kartseris isiklikke toiduaineid. 11. VSKE § 60 lõikega 1 on aga

§ 651

lõike 2 teises lauses sisalduva üldise keelu suhtes tehtud erand: VSKE § 60 lõige 1 loetleb teatud asjad, mis on kinnipeetavale ka kartserikambris lubatud. Need asjad on järgmised: pühakiri, õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadus,

, VSKE ja vangla kodukord), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandus, kirjapaber, kirjutusvahendid, kirjamargid, ümbrikud, kinnipeetava kohta tehtud kohtuotsused ja -määrused, süüdistuskokkuvõtted, kinnipeetava kirjadele saabunud vastused, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Eeltoodust nähtub, et vangla poest ostetud toiduained ei ole kartseris lubatud. 12.

§ 651

lõike 2 teisest lausest koosmõjus VSKE § 60 lõikega 1 saab keskmine mõistlik isik raskusteta aru, et kartseris ei tohi omada poest ostetud toiduaineid. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide õigusselguse põhimõtte rikkumise kohta. 13. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et keeld omada kartseris poest ostetud toiduaineid on põhiseadusega vastuolus. Kartserisse paigutatakse üksnes selline kinnipeetav, kes on toime pannud õigusrikkumise. See tähendab, et kartserisse paigutamise tingib kinnipeetava enda õigusvastane käitumine. Kartseris viibimine peab mõjuma kinnipeetavale karistusena ja motiveerima teda edaspidi õigusrikkumistest hoiduma. Seetõttu ei saa kartserirežiim olla võrdväärne tavarežiimiga, vaid kartserikaristuse tulemuslikkuse tagamiseks on vajalik kinnipeetava teatud õigusi piirata.

§ 47

lõigete 1 ja 2 kohaselt peab vangla arsti järelevalve all tagama kinnipeetavate korrapärase ja elutegevuseks vajalikku toidutarvet arvestava toitlustamise. See tähendab, et vangla kindlustab kinnipeetavad (sealhulgas kartseris viibivad kinnipeetavad) piisava toiduga ning kinnipeetaval ei ole eluliselt vajalik osta endale vangla poest toitu juurde. Poest toidu ostmise võimalus on lisahüve, mida on põhjendatud võimaldada ainult sellistele kinnipeetavatele, kes ei pane toime õigusrikkumisi. Ka õiguskantsler on oma

1. novembri
2. a seisukohas nr 6-3/091244/0907257 ja
3. jaanuari
4. a seisukohas nr 6-3/150065/1500228 rõhutanud, et kartseris isiklike asjade kasutamise piirang on kehtestatud eesmärgiga muuta kartserikaristus kui kõige rangem distsiplinaarkaristus efektiivseks. Õiguskantsler ei tuvastanud, et kartseris isiklike asjade kasutamise piirang oleks õigusvastane. 4 3-17-1734
5. Samuti ei soostu kohus kaebaja väitega, et põhiseadusvastane on distsiplinaarkorras karistada kinnipeetavat selle eest, et ta omas kartseris isiklikke toiduaineid.

§ 63

lõike 1 kohaselt võib vangla

, VSKE või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi. Vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et vangla reageeriks kinnipeetavate toime pandud õigusrikkumistele. Vanglal on õigus ka vähem oluliste rikkumiste korral distsiplinaarkaristust kohaldada. Sellisel juhul saab vangla karistuse liigi ja määra valikul arvestada seda, et rikkumine ei olnud väga raske. Praegusel juhul on vangla kaebajale distsiplinaarkaristuseks määranud kõige kergema karistuse − noomituse. Võttes arvesse, et kaebaja rikkumine ei olnud väga raske, on see karistus kohtu hinnangul proportsionaalne ega alanda kaebaja inimväärikust.

1. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et vastustaja
2. juuni
3. a käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
4. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5. Kaebaja nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga X (HKMS § 175 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 5