Obsah (4)

§ 204§ 121§ 44§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2174 Määruse kuupäev 8. veebruar 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R. K kaebus Tartu Vangla koostatud individuaalse täitmiskava õigusvastasuse tuv

§ 204lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. K koostati Tartu Vanglas
2. augustil 2018 riskihindamine ja individuaalne täitmiskava (ITK), millega planeeriti isiku esmaseid põhjusriske maandavad tegevused kuni karistusaja lõpuni.
4. augustil 2018 esitas kinnipeetav vanglale taotluse, milles soovis ITKs põgenemisohu märke eemaldamist. 03.09.2018 jättis neljanda üksuse juht M. T oma otsusega taotluse rahuldamata.
6. septembril 2018 postitas Viru Vanglasse ümberpaigutatud R. K vaide, mis Tartus registreeriti
7. septembril 2018 numbriga 1-11/377-
10. oktoobril 2018 jättis Tartu Vangla R. K vaide nr 1-11/377-1 rahuldamata.
11. R K (kaebaja) kaebus saabus Tartu Halduskohtusse
12. novembril 2018, milles ta palub kohustada Tartu Vanglat eemaldama Tartu Vangla koostatud individuaalsest täitmiskavast turvariskina märgitud põgenemine. Ühtlasi palub kaebaja end kaebuse eest makstavast riigilõivust vabastada. Kaebuse kohaselt on ITK-s märgitud turvariskina põgenemise tõttu kaebaja pääsemine avavanglasse ning tema ennetähtaegne vabanemine raskendatud. KOHTU SEISUKOHT
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kinnitatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvaid hinnanguid tema turvalisusriskide kohta. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt vaidlustada individuaalset täitmiskava.
2. Justiitsministri
3. mai 2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümberpaigutamise üldtingimused on sätestatud justiitsministri
4. märtsi
5. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) §-s
7. Reeglina individuaalset täitmiskava või riskihindamist eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, kuna tegemist on programmilise dokumendiga, millel vahetu mõju kinnipeetava õigustele puudub. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Kinnipeetava õigusi mõjutab vahetult vangla konkreetne tegevus, mida on kinnipeetaval õigus vaidlustada. Seega riskihinnang iseseisvalt ei piira kaebaja õigusi. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud turvalisusriskil ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on turvalisusrisk, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik (vt nt Riigikohtu
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Ringkonnakohtu
10. märtsi
11. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 7-10; Tartu Halduskohtu
12. jaanuari
13. a otsus asjas nr 3-17-1555, p 6.2; Tartu Halduskohtu
14. mai
15. a määrus asjas nr 3-18-556, p 21). Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44

lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks ITK-st märke „põgenemine“ eemaldamiseks ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1. Kaebaja märgib, et turvalisusriski tõttu võidakse piirata tema avavanglasse paigutamist või ennetähtaegset vabastamist. Halduskohtu hinnangul on kaebajal võimalik vaidlustada täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tase koos vangla otsustusega, millega keeldutakse isiku avavanglasse paigutamisest või ennetähtaegsest vabastamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsus asjas nr 3-16-2033, p 14). Kohtu hinnangul ei ole vangistusseaduse ning selle alusel antud teiste õigusaktidega kinnipeetaval keelatud esitada vanglale taotlust avavanglasse ümberpaigutamiseks. ITK-s riskihindamise tulemusena kajastatud turvalisusriski saab vangla avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata, täitmiskavas kajastatud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. 2
4. Eeltoodu tõttu tagastab halduskohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 3