KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 02. novembril 2018.a, Tallinnas M

) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 8.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 10.08.2017.a summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni (t/l 3, 41). Kostja nimetatule sisuliselt vastuväiteid esitanud ei ole (t/l 63, 64). 10.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 2

1. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
4. Hageja on kohtule esitanud N T palgatõendi, millisest nähtub, et perioodil november 2017.a kuni aprill 2018.a on viimane saanud töötasu kokku summas 6 994,91 eurot (t/l 71). Kostja oma sissetulekute ja vara osas tõendeid kohtule esitanud ei ole, kuigi kohus on seda 08.05.2018.a kohtumäärusega palunud teha (t/l 68).
5. Kuna kostja ei ole kohtule ise esitanud tõendeid oma varandusliku olukorra kohta, siis kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 on kohus ise teinud järelpäringud avalikesse registritesse (t/l 77-79). Registripäringutest nähtub, et kostjale registrisse kantavat vara ei kuulu.
6. Kohus leiab, et tõendeid selle kohta, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejale seaduses sätestatud määras ülalpidamist, kohtule esitatud ei ole. Hageja seadusliku esindaja N T poolt kohtule esitatud kontoväljavõttest nähtub, et kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 09.09.2016.a 200 eurot, 11.09.2016.a 35 eurot, 10.10.2016.a 200 eurot, 12.10.2016.a 16 eurot, 16.12.2016.a 200 eurot, 30.12.2016.a 50 eurot, 13.01.2017.a 200 eurot, 22.02.2017.a 300 eurot, 11.04.2017.a 250 eurot (t/l 13-26).
7. Kuivõrd kostja on varasemalt tasunud hagejale elatist summas 200-300 eurot kuus, siis leiab kohus, et kostja on suuteline hagejale tasuma seadusest tulenevas määras elatist. Kohus leiab, et tõendeid selle kohta, et elatise tasumisel hageja poolt taotletud määras raskeneb kostja majanduslik olukord, kohtule esitatud ei ole.
8. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates 10.08.2017.a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni V T täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.10.2030.a.
9. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hageja seadusliku esindaja N T arveldusarvele nr. xxx iga kuu 10.kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“ (t/l 3, 41).
2. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette
3. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja N T arvelduskontole.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
5. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2 115 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
6. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
7. Kohus on 25.09.2017.a kohtumääruse resolutsiooni punktis 6 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid 3 (t/l 45-46).
8. Kuivõrd hageja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist, jäävad käesoleva tsiviilasja kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4