KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-11249 Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi Vaidlustatu

§ 35lg 1 p 6 rakendumisest seoses GPG Finance OÜ (pankrotis) pankrotiga 13.

Maakohtu käsitlus, et kuna AÕS § 346 lg 1 kehtis juba varasema kohtumenetluse ajal ning enne varasema kohtumenetluse lõppu oli teada GPG Finance OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamine ja et nendest asjaoludest tulenevalt ei ole hagiavaldus lubatud, on põhjendamatu ning ilmselgelt hageja õigusi kahjustav. Hageja ei saanud ega pidanudki ette aimama, et kostja ei lähtu pärast täitemenetluse uuendamist õigusaktidest ega vähenda sissenõutavat nõuet. AÕS §

§ 35

lg 1 p 6 kohaldamiseks vajalik olukord esines esimest korda hetkel, mil täitemenetlus oli peatatud. Maakohus peatas 31.08.2016 määrusega hagi tagamise abinõuna täitemenetluse ja kohtutäitur uuendas selle 28.06.2018. Kuna täitemenetlus oli peatatud, ei kerkinud hüpoteegiga tagatud kõrvalnõuete mahu õige suuruse küsimus täitemenetluses varem esile. Seega nii täitemenetluse peatumise ajal hüpoteegiga tagatud kõrvalnõuete mahu vähenemise ilmnemise kui ka asjaolu näol, et kostja kõrvalnõuete mahu vähenemist täitemenetluse uuendamise järgselt arvesse ei võtnud, oli tegemist uute asjaoludega, mis tulid ilmsiks alles siis, kui täitemenetlus oli uuendatud pärast varasema kohtumenetluse lõppu. 3

§ 35lg 1 p 6 rakendumisega.

Asjaolu, et põhinõue ja kõrvalnõuded on tulenevalt AÕS §

§ 35

lg 1 p 6 rakendumisest lubatud hagiavalduse esitamise seisuga kuni 176 000 eurot, on uus asjaolu, mida varasemas menetluses ei käsitletud

1. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et AÕS § 346 lg 1 ei saa põhimõtteliselt olla alus, mis põhistab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtul on alati võimalik määrata nõude suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise seisuga ning esitada otsuse resolutsioonis summa vähenemise põhimõte iga otsuse tegemisele järgneva päeva kohta kuni kinnisasja müügini.
2. Maakohtu 12.09.2018 määrus on vastuolus maakohtu 04.09.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-
3. Viidatud tsiviilasjas esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele, viidates mh AÕS § 346 lg-le 1 ja PankrS § 35 lg 1 p-le
4. Maakohus keeldus kaebust menetlusse võtmast ja leidis, et sobiv õiguskaitsevahend oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine hagimenetluses. Menetluse edasine käik
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Maakohus on õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8. Varasemas tsiviilasjas olid hageja nõude aluseks sundtäitmise asjaolud, loovutatud nõude ja kõrvalnõuete ebaõige suurus, kostja vastuvõtuviivitus ja nõude aegumine. Ringkonnakohus rahuldas varasema otsusega hageja nõuded osaliselt ja leidis, et viivisenõude sundtäitmine tuleb 148 000 eurot ületavas osas lubamatuks tunnistada. Viivise nõude täitmine oli lubatud arvestusega kuni pankroti väljakuulutamiseni. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata. Seega on sama täiteasja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi viivise nõude osas samadel alustel lahendatud ja otsus on jõustunud.
9. See, et kohtutäitur uuendas täitemenetluse 28.06.2018 samas mahus, kui oli täitemenetluse alustamisel enne varasema kohtuotsuse jõustumist ja sama summa alusel korraldas hagejale kuuluva kinnisasja arestimise, ei anna alust uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmiseks. Tegemist võib olla olukorraga, 4

§ 35

lg 1 p 6 tõlgendada võlgnikuks mitteoleva kinnisasja omaniku suhtes viisil, kus nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes ei mõjuta nõuete sissenõutavust pantija suhtes ning tema puhul ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld. Need sätted peavad silmas pankrotimenetluse eripära ega kahjusta kolmandast isikust pantijat rohkem kui kahjustaks olukord, mil põhivõlgnik ei oleks pankrotis, kuid tema hüpoteekidega tagatud võlg on tagastamata (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-12 p 13). Seega on maakohtu järeldus AÕS §

§ 35lg 1 p 6 osas vastavuses Riigikohtu poolt väljendatuga.

1. Viide maakohtu 04.09.2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-12445 kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse menetlusest võtmisest keeldumise kohta ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmiseks. Tegemist on erinevate menetlustega. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ringkonnakohus tühistanud maakohtu 04.09.2018 määruse ja saatnud tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Kuna ringkonnakohus ei rahulda määruskaebust, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ringkonnakohtu menetluses ei osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad kulud. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 5