lg 1 alusel kriminaalasja lõpetamisele Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kannatanu A AS (pankrotis, pankrotihaldur Ene Ahas) esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Andrei Svištš ning süüdistatava Ahto Soo (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta esitatud määruskaebused Pärnu Maakohtu
Soo suhtes.
lg 2 Tallinna Ringkonnakohtu esimehele lahendamiseks kohtualluvuse kohaldamiseks.
Maakohtu seisukoht
S § 201 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 384 lg 1 järgi.
Sood: tasuda riigi tuludesse 5000 eurot; hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 458 eurot ja 84 senti ja kannatanu A AS (pankrotis) menetluskulud kannatanule summas 455 eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks määrati 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus leidis, et
Tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Süüdistusaktis heidetakse A. Soole ette II astme kuritegude toimepanemist, isikule ette heidetavad teod on toime pandud
Kohus nõustus, et nimetatud määrusele esitatud määruskaebuse menetlemise läbi ei saanud süüdistatavale määrusega pandud kohustuste täitmine realiseeruda ning menetlus uuendati. 13.02.2018. a määrusega jättis kohus S AS ja D AS tsiviilhagid läbi vaatamata, kannatanud ei ole nimetatud kohtumäärust vaidlustanud. Seega puuduvad asjas tsiviilhagid, milliste hüvitamise kohustust saaks ja võiks kohus A. Soole seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega panna.
lg 1 kohaselt võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamist, kannatanu nõusolekut menetluse lõpetamiseks seadus ette ei näe, seega pankrotihaldur Martin Krupi 20.09.
Teiseks on kannatanu seisukohal, et Pärnu Maakohus on õigusliku aluseta jätnud tähelepanuta kannatanu menetluskulu hüvitamise taotluse osas, milles see kajastab kannatanu menetluskulusid enne 15.05.
alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel muu hulgas ka seetõttu, et prokuröri esitatud taotluse arutamise juurde ei olnud kaasatud süüdistatava A. Soo pankrotihaldurit. 21.1.
a määruse tegemise ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. Riigikohtu praktika kohaselt
lg 6 alusel menetluse uuendamisel ei algatata uut kriminaalmenetlust, vaid jätkatakse pooleliolevat menetlust. Riigikohus on sedastanud, et
alusel kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lõplik, vaid tingimuslik (RK 3-1-1-3-17, p 37). Olukorras, mil süüdistatav ei täida talle
lg 2 alusel seatud kohustusi ning menetlus uuendatakse
lg 6 alusel, siis varasemalt
lg 1 alusel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse õiguslik toime kaob (RK 3-1-1-3-17, p 38). Sellest johtuvalt tulnuks menetlust jätkata samas kohtukoosseisus ning samas menetlusfaasis, kus kriminaalmenetlus eelnevalt pooleli jäi. Kannatanu juhtis vastavale asjaolule tähelepanu ka maakohtu poolt korraldatud eelistungil, kui selgitas kohtule, et süüdistatav A. Soo oli tegelikult juba käesolevas kriminaalmenetluses kohtu alla antud Pärnu Maakohtu poolt kohtunik T. Olviku koosseisus. Sellele vaatamata jätkas 4 1-15-8359 maakohus ebaseaduslikus kohtukoosseisus menetlust alates eelistungi korraldamisest ja süüdistatava teistkordselt kohtu alla andmisest, lõpetades käesoleva kriminaalmenetluse
Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatav määrus tehtud ebaseaduslikus kohtukoosseisus.
lg 1 p 1 kohaselt loetakse kriminaalmenetluse rikkumist oluliseks, kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Eeltoodule rajanevalt palub kannatanu määruse tühistada ning saata asi lahendamiseks tagasi käesolevas kriminaalasjas 14.09.
alusel kriminaalmenetluse lõpetamine on tingimuslik (RK 3-1-1-317, p 37) ning
lg-s 2 seatud kohustuste mittetäitmisel menetlus uuendatakse.
lg 6 alusel menetluse uuendamisel kaotab
alusel tehtud kriminaalasja lõpetamise määrus õigusliku toime (RK 3-1-1-3-17, p 38). Käesoleval juhul on seega õigusliku toime kaotanud 14.09.2016. a kohtumäärus, millega Pärnu Maakohus lõpetas kriminaalasja
Pärnu Maakohus jättis kannatanu menetluskulude hüvitamise taotluse 03.10.
p-st 10 tulenev
alusel tehtava määruse edasikaebepiirang ei kehti olukordades, mis ei võimalda kannatanul vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevaid kohtu otsustusi, mis riivavad vahetult kannatanu subjektiivseid õigusi (RK 3-1-1-3-17, p 48). Käesoleval juhul soovib kannatanu vaidlustada Pärnu Maakohtu 21.09.2018. a määrust, kuna kohus kohustas A. Sood hüvitama kannatanule menetluskulud üksnes 455 euro ulatuses. Kannatanu on seisukohal, et Pärnu Maakohus pidanuks kohustama A. Sood hüvitama kannatanule menetluskulud 7123,67 euro ulatuses. Eeltoodust johtuvalt on ilmne, et
alusel tehtava määrusega tehtud kohtu otsustus riivab vahetult kannatanu subjektiivseid õigusi, kuna kohus on jätnud kannatanu hinnangul põhjendamatult tähelepanuta kannatanu menetluskulud samas kriminaalasjas 6668,67 euro ulatuses. Tegemist on menetluskuluga, mis
lg 1 ja lg 2 kohaselt tulnuks kohtul kohustada hüvitada kannatanule A AS-ile (pankrotis) süüdistataval A. Sool. Seejuures on kannatanu seisukohal, et ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt kohtulahendi tegemine riivab kannatanu subjektiivseid õigusi igal juhul. 21.
S § 201 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 384 lg 1 järgi tunnustel. 21.2.1. Kaebuses märgitakse, et
lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
§ § 401 lg 4 kohaselt võib isik enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist taotleda ka kohtulahendi peale esitatud kaebuses. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kuivõrd A. Soo (pankrotis) pankrotihaldurit ei ole menetlusse kaasatud ja A. Soo on võtnud endale kohustuse maksta pankrotivara arvelt 5000 eurot, siis on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega ning määruskaebus tuleb võtta menetlusse ning kohtumäärus tühistada. 21.2.2. Määruskaebuse peamised põhjendused seisnevad selles, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kaebuses viidatakse
§ § 401 lg 1 kolmanda isiku põhimõttele, samuti viidatakse ka asjaolule, et haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Pankrotimääruse alusel muutub aga kaebuses märgitu kohaselt võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kusjuures pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Lisaks viitab pankrotihaldur PankrS §-dele 124, 146,
sätestab kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Sama sätte p 10 kohaselt ei saa vaidlustada käesoleva seadustiku §-des 201-2031 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrust. Pärnu Maakohus lõpetas 21.09.2018. a määrusega kriminaalmenetluse A. Soo suhtes
Seega ei ole Pärnu Maakohtu kriminaalmenetluse lõpetamise määrus määruskaebekorras vaidlustatav, mistõttu tuleb sellise määruse peale esitatud määruskaebused jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kannatanu A AS (pankrotis) esindajate vandeadvokaat T. Petersoni ja advokaat A. Svištši ning süüdistatava A. Soo (pankrotis) pankrotihaldur M. Krupi määruskaebused läbi vaatamata. 24. Samas peab ringkonnakohus, tulenevalt kannatanu esindajate määruskaebuses märgitust seoses väidetavalt ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt määruse tegemisega vajalikuks märkida, et nagu juba öeldud, ei ole kannatanul õigust vaidlustada maakohtu otsust lõpetada A. Soo suhtes
lg 1 alusel kriminaalmenetlus
Sellist asjaolu ei väära ka kannatanu esindajate arvamus selles, et kriminaalmenetlust lõpetades rikuti ilmselgelt menetlusõigust, kuivõrd lahendi tegi väidetavalt ebaseaduslik kohtukoosseis, kuivõrd selline asjaolu ei anna alust edasikaebepiirangust kõrvale kalduda. Välistamata seejuures määruskaebuses kriminaalmenetluse lõpetamisele antud hinnangu paikapidavust, leiab ringkonnakohus, et võimalik menetlusõiguse rikkumine ei saa anda ringkonnakohtule alust
Ringkonnakohus on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-317 p-s 29 märgitu kohaselt menetluskult pädev kontrollima üksnes lubatava kaebuse põhjendatust. Olukorras, kus kaebuse esitaja on esitanud kaebuse sellise kohtulahendi peale, mida seadus ei võimalda vaidlustada, tuleb selline kaebus jätta läbi vaatamata. Seega kohtupraktika kohaselt kaebuse väited maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumise kohta ei võimalda kaebuse sisulist läbivaatamist edasikaebepiirangu eiramisega. Sama kehtib ka A. Soo pankrotihalduri M. Krupi kaebuse kohta, kus kaebaja hinnangul seisnes maakohtu poolt menetlusnormi rikkumine selles, et kaebajat menetlusse ei kaasatud. Nagu juba öeldud, ei ole sellistele kaebajate väidetele vaatamata võimalik nende kaebuste sisuline läbivaatamine, kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamise määrused
järgi ei ole edasikaevatavad, mistõttu tuleb selliste määruste peale esitatud kaebused jätta läbi vaatamata. Siiski märgib ringkonnakohus seoses A. Soo pankrotihalduri kaebuse väidetega, mille kohaselt on A. Soo võtnud endale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustused, mida tuleb tasuda pankrotivara arvel, seejuures enne võlausaldajate nõudeid ja lisaks isikul selline vara ka puudub, mille arvelt neid tasuda, et tegelikult nähtub käesolevaks ajaks A. Soo kaitsja esitatud tõenditest, et A. Soo kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses on viidatud kohustused kokku summas 5913.84 eurot juba 24.09.2018. a tasutud ning seda ES poolt. Seega ennatlik ja alusetu on A. Soo pankrotihalduri kartus, et kriminaalmenetluse lõpetamisega seotud kohustused tasutakse A. Soo pankrotivara arvelt. 25. Märkida tuleb sedagi, et
eeldab vaid kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut, kannatanu või mõne muu isiku (nt pankrotihalduri) nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamisel ei küsita ja see pole ka vajalik. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-3-17 on tõepoolest leitud, et kuigi kannatanul ei ole võimalik vaidlustada kohtu otsustust kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu lõpetada, ei hõlma see edasikaebepiirang kõiki küsimusi, mille kohus kriminaalmenetluse lõpetamise määruses lahendab. Samas, nii viidatud Riigikohtu lahendis kui ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-113-10 on leitud, et edasikaebepiirang ei hõlma eelkõige sellist määrust või selle osa, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta. Nimelt tuleb kahtlustatava või süüdistava nõusoleku saamiseks teavitada teda kõigist asjaoludest, mille osas tuleb menetluse lõpetamisel vastavalt §-le 202 või § 206 lg-le 1 seisukoht kujundada. Olukorras, kus kriminaalmenetluse lõpetamisel on lahendatud küsimus, mis ei ole kahtlustatava 7 1-15-8359 või süüdistatava nõusolekust hõlmatud, mis lahendati seega tema nõusolekust hälbivalt või mille suhtes otsustuse tegemisest kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud, on kahtlustatavale või süüdistatavale tagatud kaebeõigus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamiseks vaatamata sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus vaidlustatav ei ole. 26. Hinnates käesoleval juhul seda, kas kannatanul menetluse jooksul tekkinud menetluskulu
Soo antud juhul summas 455 eurot enda kanda võtnud, näol on tegemist sellise kriminaalmenetluse lõpetamisel tehtava otsustusega, millele edasikaebepiirang ei kehti, tuleb sellisele küsimusele vastata pigem eitavalt. Antud juhul on menetluskulu hüvitamise kohustus kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuslikult kaasnev õiguslik tagajärg, mistõttu ei ole seda võimalik kriminaalmenetluse lõpetamisest eraldi vaidlustada, sest kohtul ei ole kaalutlusõigus küsimusest, kas kohustada süüdistatavat menetluskulu hüvitama või mitte
mõttes kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuivõrd menetluskulud tuleb süüdistataval igal juhul hüvitada. Seega kohtul menetluskulude tasumise kohustuse määramisel kaalutlusõigust polnud, see piirnes vaid küsimusega, millises ulatuses on kannatanu menetluskulud, mis kuulusid menetluskuludena süüdistatava poolt tasumisele, põhjendatud. Samas ei saa jõuda järeldusele, et konkreetne kannatanu menetluskulu suurus on kohtu selline kaalutlusõigus, mis võimaldaks edasikaebepiirangust antud juhul väljuda. Seega kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus oli
lg 1 p-st 5 kohustuslik ja maakohtul puudus küsimuses, kas süüdistatav kohustub menetluskulud hüvitama, kaalutlusõigus. Käesoleval juhul lõpetas maakohus A. Soo suhtes kriminaalmenetluse
lg 1 alusel, pannes süüdistatavale
lg 2 p 1 ja 2 alusel kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud (s.h kriminaalmenetlusega tekkinud menetluskulud kannatanu valitud esindajale) ja maksta kindel summa riigituludesse ning määras nende kohustuste täitmiseks
lg 3 järgi 2-kuulise tähtaja.
lg 2 alusel pandud kohustuse täitmata jätmise õigusliku tagajärje sätestab sama paragrahvi lõige 6, mille kohaselt uuendab kohus sellisel juhul prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Kohtupraktikas on leitud, et kohustuse täitmata jätmisel tuleb kriminaalmenetlust uuendada, kaalutlusõigust seadus menetlejale selles küsimuses ei anna. Eelnevast järeldub, et kui kohus paneb kriminaalmenetlust lõpetades kahtlustatavale või süüdistatavale mõne
Antud juhul on menetluskulu näol tegemist kohtu poolt süüdistavale pandud kohustusega, mitte aga mõne muu meetmega (nt tsiviilhagi), mis võib jätkuvalt jääda kohtu menetlusse kuni kriminaalmenetluse uuendamise võimaluse äralangemiseni. Seega kohtul kriminaalmenetlust lõpetades ja
lg-s 2 loetletud kohustuste määramisel kaalutlusõigust, kas menetluskulu kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele või mitte, polnud. Kuna eeltoodu kohaselt on menetluskulude hüvitamise kohustuse määramine
lg-te 1 ja 2 kohaldamisega kohustuslikult kaasnev õigusjärelm, on kohtu selline otsustus järelikult hõlmatud
p-s 10 sätestatud edasikaebepiirangust, mistõttu tuleb sellise määruse peale esitatud kaebused jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. 27. Keeld vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist
alusel on põhjendatav ühelt poolt menetluse lõpetamise üheks eelduseks oleva kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuga (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-113-10, p 8) ja teiselt poolt sellega, et kannatanul ei ole õigust nõuda isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist, mistõttu kriminaalmenetluse lõpetamine iseenesest tema õigusi riivata ei saa (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-18-06, p 7). Käesoleval juhul, kui võimaldada kannatanul menetluskuludega seonduvat vaidlustada, tekiks olukord, kus süüdistatavale tuleks tekkinud olukord üllatuslikuna, sest selliste kohustuste (nt suurenenud menetluskulude) võtmiseks ta nõusolekut andnud ei ole. Nimelt antud juhul oli A. 8 1-15-8359 Soo teadlik ja nõustus kannatanul kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulude hüvitamisega summas 455 eurot. Kõik kohtumäärusega talle pandud kohustused on süüdistatav käesolevaks ajaks ka täitnud, mistõttu sellest lähtuvalt puudub ka alus edaspidi rääkida võimalikust kriminaalmenetluse uuendamisest. Samas olukorras, kus ringkonnakohus asuks laiendavalt tõlgendama kriminaalmenetluse lõpetamise edasikaebepiiranut olukorras, kus kannatanu esindaja hinnangul tuleks süüdistaval hüvitada kannatanule menetluskulu kokku summas 7123,67 eurot (määrusega hüvitamisele kuuluvale summale 455 eurot lisaks veel 6668,67 eurot), tekiks olukord, kus sellises summas menetluskulud oleks süüdistatavale üllatuslikud ega hõlmaks tema nõusolekut ehk see hälbiks tema nõusolekust seoses menetluskuludega ja hälbiks seega ka tema nõusolekust määratud kohustustest terviklikult. Reeglina on senises kohtupraktikas aga jaatatud just edasikaebepiirangule vaatamata süüdistataval õigust määruse vaidlustamiseks, kui määruses on sellised üllatuslikud asjaolud või kohustused, mille olemasolust süüdistatav ei olnud teadlik ja milleks ta nõusolekut polnud andnud. Kannatanu õigust sellises olukorras menetluskuludega seoses määruse vaidlustamiseks aga kohtupraktikas ettenähtud ei ole, sest see oleks süüdistatavale üllatuslik ja kriminaalmenetluse lõpetamiseks antud nõusolekuga mittehõlmatud, kuid süüdistatav peab olema teadlik kriminaalmenetluse lõpetamise eranditult kõigist järelmitest, s.h tuleb isikut teavitada kõigist asjaoludest, mille osas tuleb kohtul vastavalt
Kui ringkonnakohus hakkaks süüdistatavale maakohtu poolt pandud kohustustele sisulist hinnangut andma ja nt maakohtu määrust muutma, tekikski aga olukord, kus süüdistatav kõikidest asjaoludest teadlik ei ole, tema nõusolekuga see hõlmatud pole ja selline olukord ei ole kindlasti kooskõlas kriminaalmenetluse lõpetamise põhimõttega
mõttes ja õigusrahuga, millest lähtuvalt on alus jõuda seisukohale edasikaebepiirangu olemasolu kohta antud juhul.
Sellega tuleb nõustuda ja seetõttu puudub kaebajatel kaebeõigus vaidlustamaks Pärnu Maakohtu 21.09.2018.a määrust kriminaalmenetluse lõpetamise, sh menetluskulude hüvitamise otsustusega seoses ning nimetatud määruse peale esitatud määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata. 29. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg 2 p-st 3 ja § 385 p-st 10 jätab ringkonnakohus esitatud määruskaebused läbi vaatamata ja tagastab need esitajatele. /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.