Obsah (7)
§ 172§ 22§ 65§ 23§ 66§ 171§ 158KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15. veebruar 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number Tsiviilas
§ 172
ja 173 järgi : - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, v.a tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik/võlgnik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. - Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Esimene aruanne perioodi
- veebruar 2019 -
- veebruar 2020 kohta esitada kohtule hiljemalt 25.02.2020.a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Võlausaldaja saab määruskaebuse esitada vaid juhul, kui ta esitas lõpparuandele vastuväite. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 21.05.2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Kristo Tamme pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) on esitanud kohtule 28.12.2018 aruande, milles palub: - kinnitada käesolev pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada K. Tamme pankrotimenetlus; - vabastada pankrotihaldur Andrus Õnnik tema kohustustest pärast lõpparuande kinnitamise määruse jõustumist; 2
(5)Tsiviilasi nr 2-18-5892 - määrata halduri tasuks x eurot (lisandub käibemaks), mis hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest; kinnitada halduri tehtud täiendavad vajalikud kulutused summas 101.60 eurot (sisaldab käibemaksu) ning hüvitada see pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse laekunud käesolevas menetluses x eurot, mis on halduri poolt kinnipeetud summad. Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud töötasu x €/kuus (neto). TMS kohaselt on võimalik nimetatud pensionist arestida ~57€/kuus. Aruande kohaselt on väljamakseid tehtud kokku x eurot pankrotimenetluse kuludeks, millest x eurot ajutise halduri tasu ja vajalikud kulud 13.08 eurot (koos käibemaksuga) ning panga teenustasud 0.32 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses esitati ja tunnustati nõudeid kogusummas 30 616.23 eurot. Kristo Tamme pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. Kristo Tamme pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Kristo Tamme pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Pankrotimenetluse käigus ei tuvastatud, et võlgnik oleks varasemalt teostanud tehinguid, millega oleks kahjustatud võlausaldajate huve ja seega puudusid tagasivõidetavad tehingud. Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ega haldur ei kavatse neid ka esitada. Pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 173.60 € (s.o 7 kuud ja 7 päeva x 24 €/kuus, sh käibemaks). Kuludest 72 € on kinnitatud jaotusettepanekuga ning 101.60 € on arvestuslik. Kristo Tamme maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematu laenude ja järelmaksukohustuste võtmine. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2014 aasta veebruaris, kui SEB Pank AS asus sisse nõudma pärast laenutagatise müüki tasumata jäänud võlgnevust. Kristo Tamme maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotimenetluses on pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusena laekunud x €. Nimetatud summalt on ettenähtud miinimumtasu 91.72 € ning ülemmäär 160.51 €, mis ei vasta halduri tegelikule tööpanusele antud menetluses. Haldur on kirjeldanud aruandes oma tegevust käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks 64 € /tunnis, on halduril õigus tasule summas x €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis tuleb taotleda halduri tasu kinnitamist ning selle osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses ettenähtud ulatuses. Seega teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot (lisanud käibemaks) ja mõista see pankrotihalduri kasuks menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte 3
(5)Tsiviilasi nr 2-18-5892 võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1000 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 31.12.2018 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 18.01.2019. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel
§ 22
lg 5 tähenduses.
§ 65
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
§ 23
lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
§ 23
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
§ 23
lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega 64 eurot töötunni kohta, kuid haldur palub määrata tema tasu suuruseks x eurot. Vastavalt
§ 65
lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja x eurot. Ühtlasi kinnitab kohus
§ 66
lg 3 alusel pankrotimenetluse vajalikeks ja põhjendatud kulutusteks pankrotimääruse ja jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitamata kulutused summas 101.60 eurot, millised on põhjendatud ja vajalikud (sisuliselt igakuised bürookulud) ning tehtud mõistlike kulude katteks halduri ülesannete täitmiseks. Kulud tuleb hüvitada pankrotivara arvelt.
§ 171
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada
§ 171
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.
§ 172
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 7.06.2018 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt
§ 172
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 8.02.2019 isiklikult vestelnud ning selgitanud temale kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-18-5892 Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas
§ 158lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 5
(5)