KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2018 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9407 (kohtueelses menetluses 18231702518) Kohtukoosseis kohtun

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Sandra Pilve, isikukood 49105100285; elukoht xxx; Eesti kodakondsus; 8-klassi haridus; emakeel vene keel; töökoht puudub 18.11.2018 kell 19:21 18 väärteokaristust ja 3 kriminaalkaristust – viimati Harju Maakohtu 04.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2162

§ 199lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus Juhindudes Kr

MS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Sandra Pilve süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Sandra Pilve poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Sandra Pilvele mõistetud karistust (5 kuud ja 10 päeva vangistust) Harju Maakohtu 04.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2162 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (3 kuud) ning mõista temale liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Sandra Pilve karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 18.11.2018.a.

1. Sandra Pilve suhtes kohaldada KrMS § 275 lg 1 alusel tõkendina vahistamist ja võtta Sandra Pilve vahi alla kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt peale karistuse ärakandmist.
2. Sandra Pilvelt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha 375.00 eurot.
3. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulu summas 375.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 31.25 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700061468 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-9407“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 12.12.2018.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 12.12.
5. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
6. Süüdistuse sisu Sandra Pilvet süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud Harju Maakohtu 04.07.2018 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi, uuesti s.o süstemaatiliselt 18.11.2018 kella 19.21 ajal võttis Tallinnas aadressil xxx asuvast xxx OÜ–le kuuluvast kauplusest xxx erinevaid esemeid koguväärtusega 283,84 eurot, nimelt: käevõru

§ 199

lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt. 2. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine Sandra Pilve poolt on tõendamist leidnud.

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

§ 25

lg 2 kohaselt süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kohus leiab, et 18.11.2018 kella 19:21 ajal aadressil xxx, Tallinn, asuvas xxx OÜ-le kuuluvas kaupluses xxx erinevate esemete koguväärtusega 283,84 eurot varguse katse toimepanemine Sandra Pilve poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. xxx OÜ-le kuuluv xxx kauplus esitas politseile avaldused, mille kohaselt võttis 18.11.2018 kella 19:21 ajal kodanik xxx kauplusest, aadressil xxx Tallinn, kauplusele kuuluvat kaupa ning läbis kaupluse turvaväravad kauba eest tasumata (tl 1-4). USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt peeti kinni naisterahvas, kes tuli kauplusest xxx kaubaga, mille eest ei olnud tasunud. Naisterahval oli seljas tumeroheline jope, triibuline särk, tumesinised teksad ja jalas mustad saapad. Õigusrikkuja kinnipidamise akti järgi väljus naisterahvas kauplusest kell 19:21 ja ta peeti kinni kell 19:23. Kinnipidamise käigus tuvastati rikkumata esemeid 42 tükki, väärtusega 263,85 eurot ja rikutuid esemeid 4 tükki, väärtusega 19,99 eurot. Kinnipidamisel leiti naisterahvalt kokku 46 eset, väärtusega 283,84 eurot. Kinnipeetud naisterahva valdusest leiti lisaks tasumata kaubale ka 2 väikest kotikest tundmatu ainega, 1 täis süstal tundmatu ainega ja 4 tühja süstalt. Õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt oli 3 kinnipeetu ilmsete joobetunnustega (tl 5). Tunnistaja K P’i ütluste kohaselt oli ta 18.11.2018 tööl xxx, aadressil xxx Tallinn, kaupluses xxx, kui kell 19:11 teavitas xxx turvateenistust sellest, et kaupluses liigub ringi kahtlane naisterahvas, kes kannab rohelist jopet, triibulist särki, tumesiniseid teksapükse ja tumedaid saapaid. Seega on kinnipeetud süüdistava riietus vastavuses kinnipeetu riietusega. Tunnistaja nägi, kuidas isik hakkas asju panema kotti ning need kukkusid isikul välja. Ütluste kohaselt väljus naisterahvas kauplusest kell 19:21, jättes kauba eest tasumata. Tunnistaja teavitas kell 19:21, et isik lahkus poest xxx peaukse sunnas. Lisaks palus tunnistaja sõnul sama isik laadida oma mobiiltelefoni ja tunnistaja lasi isiku leti taha telefoni laadima. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis isik kokku 46 eset, väärtusega 283,84 eurot ning neist oli rikutud 4 eset, väärtusega 19.99 eurot (tl 6). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 18.11.2018 kell 19:21 Sandra Pilve kahtlustatavana

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni aadressil xxx, Tallinn (tl 8-11). Sandra Pilve tunnistab kuriteo toimepanemist. Süüdistatav pani kuriteo toime eesmärgiga varastatud tooted maha müüa, et saadud raha elamiseks kasutada. Kohtuistungil lisas süüdistatav, et ta varastas, sest tarvitas tablette ning kui ta oleks kaine olnud, siis ta poleks varastanud (tl 14-18, 36-37). Seega vaidlust selle üle, kas isik temale inkrimineeritud kuriteo toime pani, ei ole. Varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. Kaupluse xxx politseile esitatud avalduse ja USS Security õigusrikkuja kinnipidamise aktiga on tõendamist leidnud, et süüdistatavalt kinnipidamisel leitud esemete puhul oli tegemist võõra varaga, mis kuulus kauplusele xxx. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab kolme elementi:

1. a)võõra valduse lõpetamine;
2. b)uue valduse kehtestamine;
3. c)valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu.1 Kohus leiab, et süüdistatav soovis erinevate esemete äravõtmise ja kotti panemisega lõpetada kaupluse xxx valduse, kehtestada äravõetud esemetele uue, s.o enda valduse ning selliseks tegevuseks puudus senise valdaja ehk kaupluse xxx nõusolek. Vargus jäi aga süüdistatava tahtest sõltumatute asjaolude sunnil lõpule viimata ning seega katsestaadiumisse

§ 25

lg 2 tähenduses, sest kaupluse töötaja nägi süüdistatava poolt asjade kotti panemist ja nende eest tasumata jätmist ning teavitas turvateenistust, kes süüdistatava koheselt pärast kauplusest väljumist kinni pidas. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohus leiab, et tuvastamist on leidnud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Nimelt teadis süüdistatav, et tegemist on vallasasjadega, mis on tema jaoks võõrad ja mis on kaupluse xxx valduses. Sellest hoolimata üritas süüdistatav esemete äravõtmisega jätta esemete senise valdaja valdusest kestvalt ilma ning kui kaupluse töötaja poleks esemete äravõtmist pealt näinud ning turvateenistust teavitanud, oleks süüdistatav oma tegevuse lõpuni viinud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav pani varguse katse toime kavatsetult, eesmärgiga varastatud tooted omastada ja need seejärel enda kasuks pöörata - maha müüa ja saadud raha kasutada elamiseks. Kriminaalasjas on seega tõendamist leidnud, et süüdistatav pani toime varguse katse. Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi, s.o vargusena, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja mis jäi katse staadiumisse. Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 p-s 10 selgitanud süstemaatilise varguse osas järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötaud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, lk 520-529 1 4 tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.(…) Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Süüdistatav on Harju Maakohtu 04.07.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2162 süüdi mõistetud süstemaatilise varguse toimepanemise eest (tl 29-30) ning süüdistataval on lisaks mitu kehtivat väärteokaristust, milles ta on süüdi mõistetud

§ 218lg 1 järgi (tl 25-28).

Antud kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav on toime pannud varguse katse. Kohus leiab, et varavastaste kuritegude toimepanemine on kujunenud Sandra Pilve elustiiliks – varastamine on elatise hankimise vahendiks, mistõttu on süüdistatav motiveeritud pidevalt toime panema uusi vargusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Sandra Pilve tegevus kvalifitseerida varguse katsena

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Sandra Pilve on süüvõimeline ning puuduvad

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.
3. Karistus

§ 56kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 199

lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusliigi valikul tuleb arvesse võtta asjaolu, et Sandra Pilvel on 3 kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest (tl 25-28). Viimati karistati Sandra Pilvet Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.07.2018 kohtuotsuse nr 1-18-2162 alusel

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud, millest mõisteti koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o 3 kuud jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Sandra Pilve ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.07.2018 (tl 29-30). Lisaks kriminaalkaristustele on Sandra Pilvet korduvalt karistatud ka väärteokorras, hetkel 18 kehtivat väärteokaristust. Väärteokaristustest ilmneb, et Sandra Pilvet on mitmeid kordi karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Karistusregistri andmetes puudub info väärteokaristusena määratud rahatrahvide tasumise kohta (tl 25-28). Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud Sandra Pilvet õiguskuulekalt käituma, siis ei ole rahaline karistus talle, kui varasemalt korduvalt karistatud isikule, kohane karistuse liik. Seetõttu leiab kohus, et Sandra Pilvet tuleb karistada vangistusega. Sandra Pilve pani varguse katse toime kavatsetult, sest tema eesmärgiks oli varastatud tooted maha müüa ning nende müügist saadud raha kasutada elamiseks. Kohus on veendunud, et süüdistatav vajab rahalisi vahendeid ka narkootiliste ainete omandamiseks. Seda kinnitavad süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et ta oli varguse toimepanemisel ajal 5 tarvitanud tablette, süüdistatava kinnipidamisel tema valdusest leitud süstlad ja 2 väikest kotikest tundmatu ainega ning süüdistatava varasem korduv karistatus narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Kindla sissetuleku ja töökoha puudumise tõttu on kohtul alust arvata, et süüdistatav elatab end varavastaste kuritegude toimepanemisest. Sandra Pilve poolt toime pandud vargus jäi tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnil (ta peeti turvateenistuse poolt kinni) lõpule viimata. Varastatud tooted on tagastatud kauplusele xxx ning kauplus ei soovinud rikutud toodete osas esitada tsiviilhagi. Kohus võtab karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 tähenduses arvesse Sandra Pilve puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda Sandra Pilve süüd pigem väikeseks ning sellest tulenevalt on alust tema karistamiseks sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava taotlus vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga põhjendatud arvestades seda, et süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning uue kuriteo pani süüdistatav toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Uue kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Eelneva tõttu leiab kohus, et süüdistatav Sandra Pilve ei ole asenduskaristuseks sobiv isik ning karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki.

1. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulud: 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.2 Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
2. jaanuarist 2018.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Kuna tegemist on lühimenetlusega kiirmenetluse korras, tuleb sundraha väljamõistmisel lisaks arvestada KrMS § 2565 lg-ga 2, mille kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Eeltoodu põhjal tuleb Sandra Pilvelt välja mõista sundraha 375 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. 2 RKKKo 3-1-1-83-10 p
3. 6 Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 7