Obsah (7)

§ 663§ 230§ 657§ 1772§ 173§ 660§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-16-8622 Kohtuasi Tallinna kohtutäitur

) § 172 lg 1 alusel jätta võlgniku kanda. Sissenõujda ja kohtutäitur asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid ei kandnud. Võlgniku määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Kohus kohaldas ebaõigesti TMS § 1774 lg 2 p-te 1 ja 3 ning jõudis seetõttu ebaõige lahendini. Võlgnik maksis kolmandate isikute kaudu praeguse menetluse kestel sissenõudjale elatist kokku 3 560,76 eurot, mis jõudis tõenäoliselt sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele. Arvestades, et võlgnikul oli kohustus tasuda elatist 296,73 eurot kuus, tasus kaebaja menetluse käigus enam kui 12 kuu elatise ehk kuus korda rohkem, kui oli nõutud TMS § 1774 lg 2 p-s
2. Kohtu lähenemine, et elatise maksmisena sai käsitleda üksnes selle tasumist sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele, oli äärmiselt formalistlik ja irdus seaduse mõttest. Õiguste piiramine oli ebaõiglane ja takistas oluliselt võlgniku ning tema ülalpeetavate toimetulekut. Valvemehaanikuna R OÜ-s töötamiseks oli vajalik juhiloa ja relvaloa olemasolu. Oli kummastav, et ühelt poolt tuvastas kohus, et juhilubade kehtivuse peatamine tähendaks kaebajale sisuliselt töö kaotamist, kuid ei pidanud seda ebaõiglaseks ega toimetulekut ohustavaks asjaoluks. Kusjuures TMS-i asjakohaste sätete mõttes ei olnud oluline, kas lubade peatamine takistab võlgnikul uue töökoha otsimist või mitte. Veel oli arusaamatu, kuidas sai kohus leida, et võlgniku õiguste piiramine ei takista oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut, sest võlgnik saaks endale kuuluvad osad kohtutäituri kontrolli all müüa, kui leidis eelnevalt, et kohtutäituril oli osade müümine korduvalt nurjunud. Samuti selgitas võlgnik, et juhatuse liikme tasu või dividendi maksmine ei olnud võlgniku otsustada. Selleks on vajalik kasumliku ühingu osanike enamuse tahe. 4 Samuti rikkus kohus õigusnorme, kui tugines lahendi tegemisel paljasõnalistele väidetele. Näiteks sellele, et võlgnik on kvalifitseeritud raamatupidaja ja tema töötamine R OÜ-s on fiktiivne. Menetluse edasine käik
3. Vaatamata kohtu vastavasisulisele palvele ei esitanud kohtutäitur ja sissenõudja seisukohti võlgniku määruskaebusele.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus küsis 22.01.2019, tuginedes

§ 230

lg-tele 3, 4 ja lg 5 p-le 5, Swedbank AS-ilt sissenõudja pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte perioodi 01.06.2016-22.01.2019 kohta ja väljavõtte saamisel küsis menetlusosalistelt sellele seisukohta. Seisukoha edastas kohtule üksnes võlgnik. Ringkonnakohtu seisukoht 9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku nende õiguste ja lubade kehtivuse, mis on sätestatud TMS § 1772 lg 1 p-des 1-5 (

§ 1772lg 1).

Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus tuvastas õigesti, et sissenõudja soovis võlgniku õiguste peatamist ja õige isik esitas kohtule avalduse, olles võlgnikku eelnevalt hoiatanud, et TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida vähemalt ühte TMS § 1771 lg 1 p-des 3 nimetatud tingimust. Samas leidis maakohus ebaõigesti, et praegusel juhul ei esinenud TMS § 1774 lg-s 2 nimetatud tingimusi, mil kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist. TMS § 1774 lg 2 p 1 järgi ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Pärast kohtule avalduse esitamist 01.06.2016 on võlgnik kolmandate isikute kaudu sissenõudja arveldusarvele elatisnõude katteks tasunud kokku 9 199,14 eurot (3 858 eurot 22.12.2016; 1 780,38 eurot 06.06.2017; 1 780,38 eurot 07.12.2017; 1 780,38 eurot 19.06.2018), s.o kuni 29.01.

1. Sissenõudja on kostja alaealine laps, s.t piiratud teovõimega isik (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2) ja VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi, kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega võlausaldajale, loetakse kohustus täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja täitmise heaks kiitis. Praegu avaldas kostja kohtule kirjalikult, et ei aktsepteeri elatise tasumist otse lapse arveldusarvele. Samas väljendavad tema teod vastupidist. 5 Nimelt nähtub sissenõudja arveldusarvest, et suur osa võlgniku poolt (kolmandate isikute kaudu) sissenõudjale kantud summadest kanti edasi sissenõudja seadusliku esindaja arvelduskontole. Nii kanti 22.12.2016 võlgnikule laekunud 3 858 eurost 3 808 eurot üheksa maksega perioodi 23.12.2016-02.01.2017 jooksul sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele; 06.06.2017 võlgnikule laekunud 1 780,38 eurost 1 511 eurot kaheksa maksega perioodi 15.06.2017-30.06.2017 jooksul sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele; 07.12.2017 võlgnikule laekunud 1 780,38 eurost 1 750,38 eurot üheksa maksega perioodi 07.12.2017-23.12.2017 jooksul sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele; 19.06.2018 võlgnikule laekunud 1 780,38 eurost 1 741,42 eurot kolme maksega perioodi 19.06.201721.06.2017 jooksul sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele. Riigikohus on möönnud et heakskiit kui tahteavaldus ei pea olema tingimata väljendatud sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, s.t heakskiit kui tahteavaldus võib olla tehtud ka konkludentselt. Nii tuleks lugeda heakskiit antuks, kui vanem asub teise vanema poolt lapse kontole kantud raha kasutama (Riigikohtu 21.03.2007 otsus asjas nr 3-2-1-3-07, p 13). Nii kiitis sissenõudja seaduslik esindaja tegudega heaks võlgniku poolt kolmandate isikute kaudu elatise tasumise sissenõudja arveldusarvele vähemalt 8 810,8 euro ulatuses (3 808 + 1 511 + 1 750,38 + 1 741,42). Nimetatud summa on kordades suurem kui kahe kuu elatis. Seega puudus vajalik eeldus kohtutäituri taotluse rahuldamiseks, mistõttu ei saanud avaldust rahuldada. Eelneva tõttu puudus vajadus asuda hindama teisi määruskaebuse väiteid, mis lähtusid eeldusest, et võlgnik ei asunud elatisnõuet täitma ning ei tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Ringkonnakohus soovitab hilisemate sekelduste vältimiseks võlgnikul tasuda elatis sissenõudja seadusliku esindaja arveldusarvele ning selgitab, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-le 4 makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. Määruskaebus tuleb eespool märgitud põhjendustel rahuldada. Menetluskulud
2. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 3 ja § 172 lg-ga ning lähtudes asjaoludest, et kohtutäitur esitas kohtule avalduse võlgniku erinevate õiguste peatamiseks, tuginedes seaduses sätestatud võimalusele ja avalduse esitamise ajal esinesid kõik selle eeldused; avaldus jääb rahuldamata pärast avalduse esitamist toimunud võlgniku tegevuse tõttu, jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. 11.

§ 660

lg 3 kohaselt saab hagita menetluses tehtud määruse peale edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. TMS § 1774 lg 6 järgi saavad menetlusosalised kaevata üksnes määruse peale, millega võlgniku õigus ja loa kehtivus peatatakse ning keelatakse temale õiguse ja loa andmine. Käesolev kohtumäärus ei ole vaidlustatav osas, milles kohus kohtutäituri avalduse õiguste peatamiseks rahuldamata jättis. Kohtumäärus on vaidlustatav menetluskulude jaotuse osas (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6