← Eesti

1-16-9717/41

Obsah (11)§ 238§ 126§ 180§ 318§ 233§ 237§ 61§ 341§ 306§ 175§ 179

1-16-9717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9717 (13930000218) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuist

) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Igor Sinegubov süüdi KarS § 375 lg 1 järgi, so hooneühistus E garaažiboksis nr xx aadressil xxx ja hooneühistus N A garažiboksis nr xx aadressil xxx suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmises ja ladustamises ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Igor Sinegubovile karistuseks 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust. Jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Igor Sinegubov ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-16-9717 Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 26.06.2018. Asitõendid: - 409 pudelit mahuga 0,5 liitrit ja 20 pudelit mahuga 1,0 liiter alkoholiga , mis asuvad hoiul Ida tollipunkti laos aadressil Vestevalli 7, Narva ja 79 pudelit alkoholiga (75 tk mahuga 0,5 liitrit ja 4 tk mahuga 1 liiter), mis asuvad hoiul OÜ Eesti Keskonnauuringute Keskuse laos aadressil Suur Sõjamäe 34, Tallinn – konfiskeerida KarS § 375 lg 3 alusel ja hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - plastpudel alkoholiga (alkoholi maht 4,22 liitrit), mis asub hoiul OÜ Eesti Keskonnauuringute Keskuse laos aadressil Suur Sõjamäe 34, Tallinn – tagastada Igor Sinegubovile kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Igor Sinegubovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - osa sundrahast, s.o summas 705 (seitsesada viis) eurot. - osa ekspertiisikulust summas 445 eurot, s.o menetluskulud summas 445 (nelisada nelikümmend viis) eurot. Ülejäänud osa sundrahast, s.o 45 (nelikümmend viis) eurot jätta välja mõistmata. Ülejäänud osa ekspertiisikulust, s.o summas 1 307 (üks tuhat kolmsada seitse) eurot ja 24 senti ja kaitsjatasu summas 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot ja 44 senti jätta riigi kanda. Seoses Igor Sinegubovi süüdistuse mahu vähenemisega jätta riigi kanda menetluskuludest alkoholiekspertiisi nr 1-9/92-1 tegemise kulu 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 89 senti.

§ 180

lg 3 alusel kohustub Igor Sinegubov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol summas 1 150 eurot kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700043869 ning selgitus „Igor Sinegubov, 1-16-9717, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 13.07.2018. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. 2 1-16-9717 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 13.07.
  2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Igor Sinegubovile esitati süüdistus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 375 lg 1 järgi selles, et ta hoidis ja ladustas oma elukohas (xxx) ning kahes garaažiboksis suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi kriminaalmenetluses tuvastamata ajast kuni 13.02.2013, mil Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ametnikud selle läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid. I. Sinegubovi valdusest võeti ära kokku 272,72 liitrit alkoholi, mis absoluutalkoholiks arvutatuna on 111,34 liitrit.
  4. Viru Maakohtu 15.06.2017 otsusega tunnistati I. Sinegubov lühimenetluses süüdi KarS § 375 lg 1 järgi, s.o enda kasutuses olevates garaažiboksides suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises ja ladustamises. Teda karistati vangistusega 4 kuud, mida vähendati

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, kohaldades lõpliku karistusena 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui I. Sinegubov ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Sinegubovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist KarS § 375 lg 1 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  2. Tartu Ringkonnakohtu otsuse kasseeris I. Sinegubovi kaitsja, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Riigikohtu 31.05.2018 otsusega tühistati Viru Maakohtu 15.06.2017 ja Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsus I. Sinegubovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 375 lg 1 järgi. Samuti tühistati kohtuotsused osas, milles I. Sinegubovilt mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus täpsustas Viru Maakohtu 15.06.2017 otsuse resolutiivosa, lisades sellesse lause „Mõista Igor Sinegubov õigeks KarS § 375 lg 1 järgi käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises ja ladustamises aadressil xxx tuvastamata ajast kuni
  3. veebruarini 2013“. Muus osas jäeti kohtuotsused muutmata. Kassatsioon rahuldati osaliselt. I. Sinegubovi kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu menetluskuluna jäeti riigi kanda. Samuti määrati Advokaadibüroo K. Kooga OÜ-le kassatsioonimenetluses I. Sinegubovile osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 54 eurot, sh käibemaks, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda.
  4. Kõnealune kriminaalasi jagati Viru Maakohtu kohtunik Merit Bobrõšev menetlusse. Kriminaalasi määrati arutamisele Viru Maakohtus 21.06.
  5. Kohtuistungil taandusi ei esitatud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav I. Sinegubov, et süüdistus on talle arusaadav, enda süüd ta ei tunnista. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse sätete kohaldamisega, enda ülekuulamist taotlemata ja jäädes algsete ütluste juurde. Süüdistatava kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et I. Sinegubovile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistusaktis ei ole märgitud, et I. Sinegubov oleks kaubanduslikul eesmärgil hoidnud alkoholi enda juures ja nimetatud eesmärki süüdistataval ka ei olnud. 3 1-16-9717 Prokurör asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, paludes I. Sinegubovi süüdi tunnistada KarS § 375 lg 1 alusel ja mõista talle karistus, mis oli mõistetud Viru Maakohtu 15.06.2017 otsusega. Süüdistus 21.06.2018 kohtuistungil esitatud täpsustatud süüdistuse kohaselt süüdistatakse I. Sinegubovi KarS § 375 lg 1 alusel selles, et tema hoidis ja ladustas kaubanduslikul eesmärgil oma elukohas xxx korteris, enda kasutuses olevas H E garažiboksis nr xx aadressil xx ning H N A garaažiboksist nr xx aadressil xx käitlemiseks mittelubatud alkoholi kriminaalmenetluses tuvastamata ajast kuni 13.02.2013, mil Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Põhja liikuvkontrollitalituse ametnikud teostasid eelnimetatud kinnistutel läbiotsimised, mille käigus leiti ja võeti ära suur kogus käitlemiseks mittelubatud alkoholi alljärgnevalt:
  6. korterist aadressil xxx leiti etanoolilahust üks 5-liitriline plastmassanum, milles oli 4,22 liitrit alkoholi, kangusega 93,41 mahu%, absoluutalkoholile arvutatuna 3,94 liitrit;
  7. hooneühistu E garažiboksist nr xx aadressil xx leiti: 99 pudelit 0,5 liitrist viina Shtoffka Sinjaja Lait, 35 pudelit 0,5 liitist viina Shtoffka Chornaja Strong, 25 pudelit 1 liitrist viina Trehrublevaja Rzhanaja, 173 pudelit 0,5 liitist viina Trehrublevaja Kedrovaja ning hooneühistu N A garažiboksist nr xx aadressil xx leiti: 180 pudelit viina Trehrublevaja Kedrovaja. Kokku leiti garaažiboksidest 41,89 liitrit alkoholi, kangusega vahemikus 39,44 – 39,86 mahu%, absoluutalkoholile arvutatuna 16,64 liitrit. Kokku leiti ja võeti ära 13.02.2013 teostatud läbiotsimise käigus 272,72 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi, absoluutalkoholile arvutatuna 111,34 liitrit. Ekspertiisiakti nr 1-9/92-1 kohaselt on I. Sinegubovi elukohast xxx avastatud 4,22 liitri alkoholilõhnalise vedeliku näol tegemist etanoolilahusega kangusega vahemikus 93,41 mahu%. Ekspertiisiakti nr 1-9/247-1 kohaselt on I. Sinegubovi kasutuses olevatest garaažiboksidest aadressil xxx ning aadressil xxx avastatud 41,89 liitri alkoholilõhnalise vedeliku näol tegemist etanoolilahusega kangusega vahemikus 39,44 – 39,86 mahu%. Vastavalt Alkoholiseaduse § 2 lg 5 järgi on I. Sinegubovi elukohast ning tema kasutuses olnud garaažiboksidest leitud alkoholi näol tegemist kange alkohoolse joogiga, kuna selle etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi. AS § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab käideldav alkohol lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; sama seaduse § 7 lg 1 p 1 keelab käidelda alkoholi, mis ei vasta § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Muuks õigusaktiga kehtestatud nõudeks on ka Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse (edaspidi ATKEAS) § 491 lg-s 2 sätestatud kange alkoholi maksumärgiga märgistamise nõue. ATKEAS § 111 alusel on maksumärk käesoleva seaduse mõistes aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. ATKEAS § 491 lg 2 sätestab, et alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. AS § 7 lg 5 kohaselt loetakse käitlemiseks mittelubatud alkoholi suureks koguseks kogust, mille käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt oli 13.02.2013 seisuga muu alkoholi aktsiisimäär 15,65 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. I. Sinegubovi poolt hoitud alkohoolse joogi arvestuslik aktsiis moodustas kokku 1 742,47 eurot. Vastavalt AS § 7 lg-le 5 tuleb lugeda I. Sinegubovi poolt käideldud kange alkohoolse joogi kogus suureks, kuna selle arvestuslik aktsiis summas 1 742,47 eurot ületab ATKEAS § 46 lg 6 tulenevat aktsiisimäära 16,65 eurot enam kui kümnekordselt. Seega I. Sinegubov, hoides ja ladustades kaubanduslikul eesmärgil käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, pani toime KarS § 375 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo. 4 1-16-9717 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  8. Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.
  9. Esmalt märgib kohus, et ei käsitle ega analüüsi I. Sinegubovile esitatud süüdistust osas, milles talle on ette heidetavaks korterist aadressil xxx leitud ja ära võetud etanoolilahuse käitlemine. Aluse sellise seisukohaks annab asjaolu, et kõnealuses osas on I. Sinegubov lõplikult õigeks mõistetud, tema õigeksmõistmine on selles osas jõustunud ning samale teole teistkordse õigusliku andmiseks vajadus puudub. 8.

§ 233

lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal.

§ 237

lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.

§ 61

kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

  1. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti vastu 19.06.2014, on alates 01.01.2015 muutunud KarS § 375 lg 1 dispositsiooni sõnastus, kuid endiselt on karistatav suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine ja ladustamine.
  2. Kõrgema astme kohus asus 31.05.2018 kohtuotsuse nr 1-16-9717 osas I seisukohale, et KarS § 375 kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mida tuleb sisustada alkoholiseaduse sätete kaudu ning jõudis järeldusele, et isiku karistamiseks KarS § 375 järgi peab tuvastama käitlemiseks mittelubatud, sh maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise kaubandusliku eesmärgi. Riigikohus märkis sedagi, et kui isik on toimetanud reisijana Eestisse alkoholi mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks, kuid Eestis tekib tal selle alkoholi suhtes kaubanduslik eesmärk, ei välista AS § 1 lg 3 p 4 alkoholiseaduse kohaldatavust. Kui tegu on samal ajal ka suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholiga, vastutab isik KarS § 375 järgi.
  3. Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 2 lg 1 on alkohol toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. ATKEAS § 12 lg 1 kohaselt on alkohol õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja § 12 lg-s 6 nimetatud muu alkohol. Arvestades I. Sinegubovilt garaažiboksidest äravõetud tooteid, tuleb möönda, et äravõetud toodete näol on tegemist alkoholiga AS § 2 lg 1 ja ATKEAS § 12 lg 1 tähenduses. 13.02.2013 läbiotsimise protokoll ühes fototabeliga (tl 11-58) on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga 18.04.2013 (tl 79-82), kus on vaadeldud 13.02.2013 ära võetud alkoholi ning on ära märgitud, millised leitud alkoholipudelitest võeti ära ekspertiisi jaoks. Ekspertiisiaktist nr 1-9/247-1 (tl 86-96) nähtuvalt sisaldab ekspertiisiks esitatud vedelik alkoholi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.04.20014 määrusele nr 134 „Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitamise nõuded“ § 18 lg 1 on piiritusjookide alkoholisisalduse lubatud hälve +/- 0, 3 mahu% etiketil toodust. Ekspertiisiks esitatud alkoholidest ei vasta kanguse osas etiketil toodule 37 proovi. Kõik proovid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 110/2008 lisa 1, tehnilised nõuded ja mõisted toodud viina kvaliteedinõuetele. Ekspertiisiks esitatud vedelike kogumaht on 41,89 liitrit, absoluutalkoholile arvutatuna 16,64 liitrit. Ekspertiisiks esitatud vedelike 5 1-16-9717 alkoholisisaldus jääb vahemikku 39, 44-39, 86 mahu%. Samuti haakub eeltoodud tõenditega asitõendi vaatlusprotokoll 18.06.2014, mis on kohtu hinnangul lubatud tõend, ja mille kohaselt on vaatluseks valitud suvaliselt kaks kilekotti tollitõkendiga nr ET0036076 ja nr ET
  5. AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda AS § 4 lg 4 nimetamata alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg 1 sätestatud nõuetele. Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele ning olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Süüteomenetluses kogutud tõendikogumit hinnates pole vaidlusi selles, et EMTA esindajate poolt võeti ära alkohol, mille kõikidel alkoholi pakenditel asusid Vene Föderatsiooni maksumärgid ning Eesti Vabariigi maksumärgid puudusid tarbijapakendites olevatel pudelitel, s.o H N A garaažiboksist nr xx aadressil xxx põrandalt avastati 5 punast värvi kotti kirjaga RIMI ja 5 tumesinist kotti kirjaga „Säästu Market“. Igas kotis oli 18x0,5 klaaspudelit viina „Trehrublevaja Kedrovaja“, kangusega 40%. Kokku 180 pudelit. HÜ-s E, garaaziboksist nr xx, aadressil xxx avastati: valget värvi pappkarp, mille sees oli 12x0,5 l klaaspudelit viina „Shtoffka Sinjaja Lait“, kangusega 40%.; pappkarp kirjaga Metaxa, mille sees oli 8x0,5 l klaaspudelit viina „Shtoffka Chornaja Strong“ kangusega 40%; pappkarp kirjaga Italia, mille sees oli 14x0,5 l klaaspudelit viina „Shtoffka Sinjaja Lait“ kangusega 40% ja 8x0,5l klaaspudelit viina „Shtoffka Chornaja Strong“ kangusega 40%; karp kirjaga Robertson, mille sees oli viin „Shtoffka Chornaja Strong“ 18x0,5 l klaaspudelit kangusega 40% ja „Shtoffka Sinjaja Lait“ 18x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; pappkarp kirjadeta, mille sees oli viin „Shtoffka Chornaja Strong“ 1x0,5l klaaspudel kangusega 40% ja „Shtoffka Sinjaja Lait“ 27x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; pappkarp kirjadeta, mille sees oli viin „Shtoffka Sinjaja lait“ 28x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; pappkarp kirjaga Odessa, mille sees oli viin „Trehrublevaja Rzhanaja“ 13x1,0 l klaaspudelit kangusega 40%; pappkarp kirjaga Odessa, mille sees oli viin „Trehrublevaja Rzhanaja“ 12x1,0 l klaaspudelit kangusega 40%; punast värvi turukott kirjaga „Rimi“, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 18x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; rohelist värvi turukott kirjaga „Prisma“, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 18x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; tumesinist värvi turukott kirjaga „Säästumarket“, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 18x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; tumesinist värvi turukott kirjaga „Säästumarket“, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 18x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; tumesinist värvi turukott kirjaga „Säästumarket“, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 18x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; tumesinist värvi turukott kirjaga „Säästumarket“, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 18x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; tumesinist värvi turukott kirjaga „Säästumarket“, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 16x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; kast kirjaga Glass/Fragile, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 7x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; pappkarp kirjata, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 24x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%; punast värvi turukott kirjaga „Rimi“, mille sees oli viin „Trehrublevaja Kedrovaja“ 18x0,5 l klaaspudelit kangusega 40%. Kokku 332 viinapudelit (25 pudelit mahuga 1,0 liitrit Trehrublevaja Rzanaja Vodka, märgitud kangusega 40%; 173 pudelit mahuga 0,5 liitrit sildiga Trehrublevaja Kedrovaja Vodka, märgitud kangusega 40%; 134 pudelit mahuga 0,5 liitrit sildiga Shtoffka Vodka, märgitud kangusega 40%), mis kõik asusid vastavalt I. Sinegubovi kasutuses olnud kahes garaažiboksis.
  6. Käitlemiseks mittelubatud ja ka maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemine on karistatav üksnes juhul, kui teo objektiks on alkohol suures koguses. 6 1-16-9717 ATKEAS § 46 lg 6 „Alkoholi aktsiisimäär“ kohaselt muu alkoholi aktsiisimäär on 15,65 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Kuni 01.01.2015 kehtinud AS § 7 lg 5 kohaselt käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. Lähtudes KarS § 5 lg-st 2 tuleb alkoholikoguse suuruse hindamisel kohaldada AS § 7 lg 5 uut redaktsiooni ehk koefitsienti 25 kohaldada ka juhtudel, mil alkoholi käitlemine leidis aset enne
  7. ATKEAS § 46 lg-des 1-6 sätestatud aktsiisimäärade muutumisel aga tagasiulatuvat jõudu pole. Läbiotsimise käigus 13.02.2013 avastati alkohoolseid jooke, mille kangus oli vahemikus 39,3339,86 mahu% - üldkoguses 268,5 liitrit. Seega on arvestuslik aktsiis 1666,10 eurot (268,5/100x39,65x15,65=1666,10) ning see ületab enam kui kahekümneviiekordselt ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära.
  8. AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Seega AS § 4 lg 1 sätestab nõuded, millele käideldav alkohol peab vastama lisaks muudele õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Muuks õigusaktiga kehtestatud nõudeks on ka ATKEAS § 491 lg-s 2 sätestatud kange alkoholi maksumärgiga märgistamise nõue. See tuleneb AS § 4 lg 1 p-st
  9. ATKEAS § 111 alusel on maksumärk käesoleva seaduse mõistes aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. ATKEAS § 491 lg 2 sätestab, et alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0, 05 liitrist, peab olema maksumärgistatud.
  10. Kuivõrd alkoholi hoidmisena tuleb õigusteooria kohaselt käsitleda selle valdamist, s.o enda käes pidamist, alkoholi ladustamise mõiste on aga hõlmatud sisuliselt selle hoidmisega, tähendades samuti alkoholi hoidmist isiku või asutuse valduses (vt ka ATKEAS § 5), siis sellest johtuvalt on võimalik I. Sinegubovi kasutuses olnud garaažiboksides olnud ja sealt EMTA töötajate poolt äravõetud alkoholi vaadelda alkoholi hoidmise ja ladustamisega. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et käitlemisena on vaadeldav vaid sellise alkoholi hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine, millel on kaubanduslik eesmärk. Kohtumenetluses ei ole kahtluse alla seatud järeldust, et süüdistatav hoidis ja ladustas süüdistuses märgitud ajal ja kohas suures koguses Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi.
  11. Nagu märgitud, tuleb alkoholi käitlemiseks AS § 3 lg 1 p 6 mõttes lugeda sellist alkoholi hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist, millel on kaubanduslik eesmärk. AS § 3 lg 2 kohaselt on AS § 3 lg 1 p-s 6 nimetatud toimingutel kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku kasutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana.
  12. Hinnates kriminaalasja raames kogutud tõendikogumit, sh kõrvutades süüdistatava avaldatut menetluse käigus tuvastatud muude asjaoludega, asub kohus seisukohale, et I. Sinegubovi valduses olnud ja ära võetud alkoholi osas on sedastatav kaubanduslik eesmärk, mis väljendub selle müügile suunamise kavatsuses.
  13. Asjakohasena on põhjust märkida, et menetluse käigus leitud ja ära võetud suur alkoholi kogus, s.o kokku 512 pudelit, on kohtu veendumusel juba iseenesest selline numbriline näitaja, mis annab kaaluka aluse käsitada omandatud ja hoiustatud alkoholi kaubandusliku eesmärgi olemasolu, ent nagu ka Riigikohus selgitas, ei saa ainuüksi suurest alkoholikogusest tuletada kaubandusliku eesmärgi olemasolu ning pole välistatud, et isikul selline eesmärk siiski puudus. 7 1-16-9717
  14. Süüdistatav avaldas kohtueelsel menetlusel temaga seotud asukohtadest suure koguse alkoholi omandamise ja hoidmisega seoses, et tegemist on isiklikuks tarbimiseks varutud alkoholikogusega. Alkoholi varuti tema poolt Venemaalt isiklikult või poja ning tuttavate vahendusel aastate vältel (vt krim toim lk-d 60-68, 119-121). Analüüsides süüdistatava ütlusi, osutab kohus kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale, mille kohaselt lasub kohtul kohustus hinnata isikulise tõendiallika ütluste puhul nende usaldusväärsust, mis väljendub ka selle elulise usutavuse kontrollil. Elulise usutavuse kriteeriumi osakaalu ütluste usaldusväärsuse hindamisel loetakse seda suuremaks, mida madalam on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt ka RKKKo nr 3-1-1109-15 p 110-111). 13.02.2013 koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt võeti süüdistatavaga seotud paikadest ära kokku 512 pudelit viina, millest 25 pudelit oli 1-liitrises klaaspudelis. Viidatud kogus tähendab seda, et I. Sinegubov varus isiklikuks otstarbeks sõpradega ja lähedastega ühiseks tarvitamiseks (vt süüdistatava viimases sõnas avaldatut) viina koguses, mida ühe pudeli viina igapäevase tarvitamisel jätkuks peaaegu pooleteiseks aastaks. Kohtu veendumuse kohaselt on osutatud alkoholi kogus koostoimes süüdistatava väitega olemuselt eluliselt väheusutav, sest puuduvad mõistuspärased põhjused miks peaks isik lähedaste ja sõpradega ühiseks tarvitamiseks varustama end sedavõrd suures koguses alkoholiga. Ütluste esinemise vähesele tõenäosusele osutab seegi, et 13.02.2013 koostatud läbiotsimisprotokollist (vt krim toimik tl-d 11-58) nähtuvalt oli leitud ja ära võetud alkohol pakendatud valdavalt ja ühetaoliselt suurematesse plastikkottidesse, igaühes neist 18 pudelit. Lisaks on alkoholipudelitega pakendid asunud garaažides lihtsasti kättesaadavas kohas – vähemalt osaliselt garaaži keskel. Saab pidada küllaldaselt mõistuspäraseks ja loogikareeglitega kooskõlas olevaks, et suures koguses isiklikuks tarbimiseks varutud alkoholi, mida võiks üldise arusaama kohaselt tarvitada kogust arvestades pikkade aastate jooksul, hoiustatakse viisil ja kohas, mis võimaldab ka hoiustamiskoha/garaaži sihtotstarbelist kasutamist. Ehk teisisõnu kohus peab mõistuspäraseks, loogiliseks ja eluliselt usutavaks, et enda tarbeks sedavõrd suures koguses omandatud alkohol asetseb kas kastides või on pakendatud muul mugaval ja turvalisel viisil, millega tagatakse alkoholi pikaajalise säilimise võimalikkus. Kuna vaatlusprotokolli ja selle lisaks oleva fototabeli kohaselt pole alkohol valdavalt kastides asetsenud ja seejuures on vähemalt osaliselt paigutatud alkoholipakendid garaaži keskossa, millega on tagatud nende lihtne ja mugav kättesaamine, siis on kohus veendumusel, et vaatlusalusel juhul pole alkohol olnud säilitamiseks pikaajaliselt, vaid selle eesmärk on olnud realiseerimine lühikese ajavahemiku jooksul. Kohtu hinnangul pole süüdistatava ütlustest võimalik tähelepanu ja analüüsita jätta väidet selle kohta, et leitud ja ära võetud alkohol soetati aastate jooksul. Esitatud väidet kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid ei toeta, vaid vastupidi – kriminaaltoimikus asetsevad asitõendi vaatlusprotokollid kummutavad selle väite, osutades sellele, et alkoholi soetati valdavalt aastal 2012, kuna pudelitel asetsevad maksumärgid ja pudelikorgimärgistused kannavad valdavalt 2012 dateeringut. Nimelt nähtub 01.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (vt krim toimik tl 166-179), et tollitõkenditega ET0036067, ET0036087, ET0036082, ET0036091, ET0036063 ja ET0036089 suletud kottides olnud viinapudelitel on peal märgistus „17.09.12“ ning kilekottides tollitõkenditega ET0036092, ET0036078 ja ET0036085 asuvad viinapudelid kannavad märgistust „02.06.12“. 02.03.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (vt krim toimik tl 180-187) nähtub, et kilekottides tollitõkenditega ET0036090 ja ET0036070 asetsevad viinapudelid kannavad märgistust „30.12.09“ (kokku 11 pudelit, pluss 9 pudelit, s.o kokku 20 pudelit); teistes kilekottides tollitõkenditega ET0036061, ET0036084; ET0036091, ET0036064, ET0036077, ET0036083 ja ET0036066 asunud viinapudelid on märgistusega „17.09.12“. 18.06.2014 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (vt krim toimik tl 106-114) 8 1-16-9717 nähtub niisamuti, et pudelitel on maksumärgid, millel on kajastatud aasta
  15. Võttes arvesse eelkajastatud märgistust, loeb kohus üldtuntuks, et tegemist on kuupäeva/aasta numeratsiooniga ja enne viidatud aega ei olnud võimalik süüdistataval/tema lähikondsetel leitud ja ära võetud alkoholi hankida. St, et tuvastatu kohaselt on 20 pudelit alkoholi soetatud mitte enne kui 30.12.2009, ent ülejäänud kogus alkoholi pärineb aastast 2012, olles valdavalt soetatud mitte enne kui septembris
  16. Analüüsitud asitõendi vaatlusprotokollidele tuginedes loeb kohus süüdistatava väite alkoholi aastate kestel soetamise kohta ebausaldusväärseks, jättes tema sellekohased ütlused tõendikogumist välja. Kohtu veendumuse kohaselt on süüdistava väite haakumatus alkoholi soetamise ajamääratluse osas vaadeldaval juhul õiguslikult olulise tähendusega, sest kui alkohol oleks tõepoolest nende hoiustamiskohtadesse kogunenud vaatamata tavapäratule pakendamisviisile mitmete aastate kestel, annaks see suurema kaalu süüdistatava positsiooniga nõustumiseks ehk kaubandusliku eesmärgi eitamiseks ja seda eelkõige ütluste elulise usutavuse kriteeriumi mõttes. Arvestades aga, et suur kogus alkoholi ehk 492 pudelit (s.o 512 – 20 pudelit viina, kuna 20 pudelit viina kannavad 2009 aasta märgistust) viina soetati peamiselt mitte enne juunit 2012, enamjaolt valdavalt peale septembrit 2012, siis peab kohus leidma süüdistatava positsiooni toetamiseks objektiivsed põhjused/alused miks oli süüdistataval vajalik temalt leitud ja ära võetud suures koguses alkoholi lühikese ajavahemiku jooksul isiklikuks otstarbeks soetada. Süüdistatava kohtueelse menetluse ütlustest kohus püstitatule vastust ei leia, kuna kohtueelsel menetlusel märkis süüdistatav, et omandas alkoholi aastate kestel. 21.06.2018 kohtuistungil, süüdistatava viimases sõnas avaldas aga süüdistatav, et suures koguses alkoholi soetamise põhjuseks oli riigisisese regulatsiooni muutus, millega vähendati imporditavaid alkoholi koguseid 30 võrra/korra. See tingis omakorda tema poolse alkoholi kogumise vajaduse. Kohus möönab, et riigi õigusliku olukorra muutusega võib mõnel juhul olla alust tavapärasele loogikale mittealluvate käitumisaktide realiseerimiseks, ent süüdistatava kaitseversiooni need vaadeldaval juhul ei toeta. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt (vt krim toimik tl 11-58) teostati läbiotsimine süüdistatavaga seotud paikadest 13.02.
  17. Süüdistatava piiriületusandmetest nähtuvalt on tema piiriületused Eesti-Vene-Eesti vahel toimunud sagedasti. Lisaks avaldas süüdistatav, et ka tema poeg ja sõbrad/tuttavad, kellelt ta palus alkoholi tuua, külastavad Vene Föderatsiooni (vt kohtuvaidlustes avaldatut). Märgitust järeldub, et riigisisese õigusliku olukorra muutumisega võis küll muutuda imporditavate kaupade maht, ent seadusandaja ei keelanud sellega täielikult imporditavate kaupade, sh viina sissetoomist. Teisisõnu märgituna oli süüdistataval ja tema lähikondsetel/sõpruskonnal ka pärast riigisisese õigusliku olukorra muutumist jätkuvalt võimalik tuua Vene Föderatsioonist isiklikuks tarbimiseks alkoholi – viina. Kuna menetluse käigus ei ole tuvastatud, et süüdistatav või tema sõpruskond tarvitaks alkoholi erakordselt suurtes koguses – selle välistab asjaolu, et süüdistatava sagedased piiriületused on toimunud enamasti jalakäijate piiriületuspunkti väliselt, mistõttu ta ei saanudki pidevalt ja regulaarselt alkoholi tarvitada, siis ei saanud ka riigisisene õigusliku olukorra muutus evida kaalukat mõju alkoholi isiklikuks tarbeks Eestisse sissetoomisele ega tingida/põhjustada suures koguses alkoholi Eestisse toomise vajadust. Edasiselt osutab kohus, et toimikus kajastuvast I. Sinegubovi pangakontode väljatrükkidest (vt krim toimik tl 154-162) ning maksu- ja tolliameti päringu vastustest (vt krim toimik tl 163-165) nähtuvalt on I. Sinegubovil legaalne sissetulek puudunud. Samas on ta teostanud tema legaalse sissetuleku puudumist silmas pidades arvestatavates rahalistes vääringutes sularaha sissemakseid arvelduskontole. Märgitust järeldub, et I. Sinegubov on omanud maksustamata ja deklareerimata sissetulekuallikaid, mis on õiguslikus mõttes vaadeldavad illegaalse tuluna – sellele osutas menetluse käigus ka prokuratuur. Süüdistatava viimases sõnas avaldatu kohaselt on prokuröri osutatud illegaalse tulu väide tema jaoks üllatuslik, kuna ta on pikka aega tegelenud äritegevusega, mis võimaldas säästude 9 1-16-9717 kogumist. Äri seisnes hinnatõusu ootuses (odava) kauba kogumises, see oli süüdistatava majanduslik eluviis, mis nüüd millegipärast kohtupidamise all on. Toodut analüüsides märgib kohus, et süüdistatav on küll osutanud pikaajalisele äritegemisele, ent tema viimases sõnas väljendatu ei võimalda just kuigivõrd äritegevuse sisulist külge hinnata. Küllaldase arusaadavusega on aga mõistetav, et äritegevuse mudel oli lihtne – soodsa hinnaga kaupu soetati Venemaalt, kus seda Eestis hinnamuutuse spekulatsioonile tuginedes võimalikult suure vaheltkasuga (vaheltkasuootusega) edasi müüdi või müüa sooviti Kõrvutades toodut antud kaasuse muude, kohtu poolt juba varasemalt analüüsitud asjaoludega, on kohus seisukohal, et lühikese ajavahemiku jooksul suure koguse alkoholi soetamise eesmärk oli (veel) soodsas majanduslikus ja õiguslikus olustikus alkoholi Eestisse sissetoomine ja hoidmine, et seda hiljem, õigusliku olukorra muutumise järgselt, kus alkoholi importimine Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki on (mõningaste) piirangutega, vaheltkasu ehk tulu teenimise eesmärgil edasi müüa, st realiseerida jätkuvalt oma varasemalt äriplaani/-tegevust, mis oli I. Sinegubovile juba varasemalt taganud arvestatava sissetuleku. Kohus märgib ka, et kui riik kehtestab/rakendab regulatsioonid/regulatsioone, millega piirab oluliselt nn odava alkoholi kättesaadavust, toob see enesega ootuspäraselt - majanduslikule üldisele loogikale tuginedes - kaasa vähemalt mõningase hinnatõusu. Seega suures koguses alkoholi soetamisel spekuleeris I. Sinegubov alkoholi hilisemale hinnatõusule ja seeläbi tulu teenimisele. Selles kontekstis on loogiline ja mõistuspärane ka tema väide, et alkoholi ta kellelegi müünud ei ole ja vastupidist pole menetluse käigus ka tuvastatud. Kohtu hinnangul on viidatul konkreetne põhjus – majanduslikult soodne ehk kasumiteenimist võimaldav aeg polnud veel saabunud, mistõttu puudus majanduslik aspekt alkoholi müügiks. Seega on kohus eelnevale tuginedes seisukohal, et I. Sineguboviga seotud paikadest leitud ja ära võetud alkoholil oli kaubanduslik eesmärk, mis väljendus kõnealuse alkoholi hilisemale müügile suunamise kavatsuses. Ühtlasi annavad kohtu varasemalt käsitletud asjaolud kogumis aluse seisukohaks, et I. Sinegubov tegutses Eesti Vabariigi maksumärkideta suures koguses alkoholi kogumise ja soetamisega teadlikult ja eesmärgipäraselt. Tegemist on seega kavatsetult toime pandud teoga. Toodud seisukoha põhjendamisel osutab kohus asjaolule, et enne läbiotsimist tehtud ettepanekule anda vabatahtlikult menetlejale välja läbiotsimismääruses nimetatud objektid vastas I. Sinegubov, et OÜ P laoruumis, H N A boksis xx ja Hx E boksis xx asuvad suures koguses tubaka- ja alkoholitooted (vt krim toimik tl 11). Märgitust tuleneb, et juba läbiotsimise eelselt oli I. Sinegubovile mõistetav ja arusaadav, et tema valduses olev alkohol ja sigaretid vastavad suure koguse tähendusele. Samuti evib tähendust, et I. Sinegubov on tegelenud kaubandusega, olles olnud OÜ P juhatuse liige. Kõnealune ettevõte tegeleb kaupade jaemüügiga kioskites ja turgudel (vt OÜ P äriregistri väljatrükki, krim toimik tl 198). Seega omab I. Sinegubov kaubandusvaldkonnas tegutsemiseks eriteadmisi. Kuna tema enda ütlused annavad aluse seisukohaks, et äritegevus seisnes Vene Föderatsioonist soodsa hinnaga kaupade toomises Eestisse, et need siin vaheltkasuga edasi müüa ning alkoholi soetamise eesmärgiks oli riigisisese õigusliku olukorra muutus alkoholi sissetoomist puudutavas regulatsioonis, siis on need asjaolud küllaldased, jaatamaks I. Sinegubovi arusaama ja teadlikkust tema poolt toime pandud teo keelatuse kohta, andes aluse rääkida kavatsetusega toime pandud teost. Karistus
  18. Karistuse mõistmisel kohustab seadus arvestama kohut süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist ja/või puudumist. Süüdistatavale KarS § 375 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusandja karistusena ette näinud kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kehtiv KarS § 375 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. KarS § 5 lg 2 kohaselt kuulub kohaldamisele kergemat sanktsiooni sätestav norm, seega on karistusraamiks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. 10 1-16-9717 Tulenevalt asjaolust, et seadusandaja on karistusena ette näinud alternatiivsed karistusliigid ning asjakohases kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt on lubatav vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendunud (vt RKKKo nr 3-1-1-24-07 p 8), siis kujundab kohus esmajoones seisukoha karistusliigi osas. Mis puudutab rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust, osutab kohus I. Sinegubovi suhtes koostatud karistusregistri väljatrükile, millest nähtuvalt on teda korduvalt karistatud erinevas suuruses rahatrahvidega, mille kohta täitmise info puudub. Sellest on alust järeldada, et I. Sinegubovil on kas objektiivsed takistused rahatrahvide tasumata jätmiseks või suhtub ta talle mõistetavate isiku põhiõigusi vähemriivava karistusmeetmete täitmisesse lihtsalt ükskõikselt. Viimati nimetatu kasuks räägib kohtu hinnangul vaieldamatult I. Sinegubovi viimases sõnas antud selgitus äritegevusest teenitud säästude kohta, mis viib selleni, et I. Sinegubovil puudub lihtsalt soov ja tahe tema enda põhjustatud õigusrikkumistega kaasnevate tagajärgede kandmiseks ehk rahaliste kohustuste täitmiseks.Seega leiab kohus, et kui I. Sinegubovil esinevad objektiivsed takistused varasemate (väärteo)karistuste täitmata jätmiseks ja I. Sinegubov kinnitas kohtule, et tema sissetulekud piirduvad tänasel päeval üksnes pensioniga, siis mõjutaks uue rahalise kohustuse panemine rahalise karistuse näol tema majanduslikku seisundit viisil, mis seaks kahtluse alla tema minimaalse toimetuleku võimalikkuse. Kui aga varasemad rahalised kohustused on täitamata põhjusel, et I. Sinegubov pole lihtsalt pidanud vajalikuks neid kohustusi täita, siis jääks ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev rahaline karistus täitmata. Seega on kohus seisukohal, et I. Sinegubovi isikuandmetest tulenevalt ei ole võimalik tema suhtes rahalise karistust kohaldada ning kohaldatavaks karistuse liigiks on vangistus. Kujundades seisukohta karistusmäära osas, on põhjust märkida, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistusmäära kindlaks tegemisel võtta lähtepunktiks sanktsioonimäära keskmine määr. Selle järgselt tuleb kindlaks teha süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille alusel korrigeerida sanktsioonimäära keskmist määra. Vaadeldaval juhul tuleb arvestada sellegagi, et tegemist on kõrgeima astme kohtust uueks arutamiseks saadetud kriminaalasjaga, millele rakendub

§ 341lg-s 5 toodu.

Osutatud regulatsiooni kohaselt ei või kohus mõista süüdistatavale raskemat karistust, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusega. Varasema otsusega karistas maakohus I. Sinegubovi 4 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas lühimenetluse regulatsioonile vastavalt 2 kuu ja 20 päevani. Vaatlusalusel juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seega peaks kohus konkreetse sanktsioonimäära kindlaks tegemisel lähtuma just kajastatud määrast. Kohtu hinnangul puuduvad ka alused hinnata I. Sinegubovi süüd kuriteo toimepanemisel väheseks või väiksemaks, mis annaks aluse karistusmäära keskmisest määrast irdumiseks süüdistatavale soodsamaks suunas. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud I. Sinegubovi puhul puuduvad. Seega on kohus seisukohal, et I. Sinegubovi süü suurusele vastavaks karistuseks on 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida tuleks vähendada lühimenetluse regulatsioonist tulenevalt. Märgitu jääb aga kohaldamata tulenevalt

§ 341lg-s 5 toodust ning kohus kohaldab I.

Sinegubovile karistusmäärana 4 kuu pikkust vangistust. Kõnealust karistusmäära korrigeerib kohus täiendavalt ka mõistliku menetlusaja argumendil (

§ 306lg 61).

Vaatlusaluse süüteo pani I. Sinegubov toime 13.02.

  1. I. Sinegubovi jaoks hakkas menetlus kulgema 13.02.2013, olles tänaseks kestnud enam kui 5 aastat ja 5 kuud. Kohtu hinnangul on tegemist keskmisest lihtsama ja vähemahuka kriminaalasjaga ning seda sõltumata sellest, et antud kaasuse pinnalt on kõrgeima astme kohus muutnud varasemat kohtupraktikat. Hinnates süüdistatava menetluslikku käitumist, on kohus seisukohal, et süüdistatava käitumisaktid pole menetluse pikkust mõjutanud. Küll on kohtueelne menetlus olnud mitmete tegevusetuse perioodidega ning seejuures on osa menetluses asjakohaseid tõendeid kogutud päringute vastustena, millede tegemine pikema ajavahemiku jooksul on 11 1-16-9717 kohtule mõistmatu ning arusaamatu. Seega ei saa riigi tegevust eelneva kontekstis pidada mõistlikust menetlusajast hoolivaks, I. Sinegubov on jäänud põhjendamatult ülemääraselt pikaks ajaks tema süüküsimuses ebamäärasesse olukorda, mistõttu tuleb riigil kompenseerida seda karistuse kergendamisega. Sel põhjusel mõistab kohus I. Sinegubovile karistuseks 2 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendab lühimenetluse regulatsioonile vastavalt 1 kuu ja 10 päevani. Kuna I. Sinegubov on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuks ja kohus leiab, et karistuste mõistmise eesmärke on I. Sinegubovi suhtes võimalik saavutada vangistuse täitmisele pööramata jätmisega, kohaldab kohus I. Sinegubovi suhtes tingimisi karistust KarS § 73 alusel. Süüteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 73 lg 3 nägi ette katseaja pikkuseks 3 kuni 5 aastat. Käesoleval ajal kehtiv KarS § 73 lg 3 sätestab katseaja pikkusena 1 kuni 5 aastat. Kuna käesoleval hetkel kehtiv säte on süüdistatava jaoks leebema mõjuga, siis on kohtu hinnangul põhjendatud määrata katseajaks tulenevalt KarS § 73 lg-st 3 väikseim võimalik aeg, s.o minimaalne aeg üks aasta. KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 26.06.
  2. Asitõendid
  3. Tulenevalt

§ 306

lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Vastavalt

126 lg 3 p-le 2 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Tulenevalt sama paragrahvi p-st 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KarS § 375 lg 3 kohaselt kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb asitõendite suhtes kohaldada järgmisi meetmeid: 409 pudelit mahuga 0,5 liitrit ja 20 pudelit mahuga 1,0 liiter alkoholiga, mis asuvad hoiul Ida tollipunkti laos aadressil Vestevalli 7, Narva ja 79 pudelit alkoholiga (75 tk mahuga 0,5 liitrit ja 4 tk mahuga 1 liiter), mis asuvad hoiul OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laos aadressil Suur Sõjamäe 34, Tallinn – konfiskeerida KarS § 375 lg 3 alusel ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Kuna Riigikohtu 31.05.2018 otsusega mõisteti I. Sinegubov õigeks episoodis, mis hõlmab plastpudelit alkoholiga (alkoholi maht 4,22 liitrit) ja mis asub hoiul OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laos aadressil Suur Sõjamäe 34, Tallinn, siis kuulub nimetatu tagastamisele I. Sinegubovile kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud 22. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), ekspertiiside tegemise kulud (

§ 175

lg 1 p 3) ja kaitsja tasu (

§ 175lg 1 p 4).

Vastavalt

§ 179lg 1 p-le 2 on sundraha suuruseks 750 eurot.

Kuna kohus arutas kriminaalasja kaitsja kaebuse alusel, siis peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatavalt välja sundraha kriminaalasja esmase arutamise ajal kehtinud määras, s.o summas 705 eurot mis vastab 1,5 palga alammäärale. Ülejäänud osa sundrahast, s.o 45 eurot jätta välja mõistmata. Menetluskulud on tekkinud ka seoses ekspertiiside ja kaitsjatasuga, s.o alkoholiekspertiisi nr 19/247-1 tegemise eest 1752,24 eurot ning kaitsjatasu summas 625,44 senti. Kohus viitas juba eelnevalt, et seaduse kohaselt lasub süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel menetluskulude hüvitamise kohustus süüdistataval. Samas sätestab

§ 180

lg 3, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava varalist seisundit ja 12 1-16-9717 resotsialiseerumisväljavaateid ning võttes arvesse, et karistusega kaasnevad otsesed ja kaudsed mõjutusvahendid seonduvad vältimatult ka riiginõuete rahuldamise võimalikkusega, siis peab kohus eripreventiivseid kaalutlusi ja resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades põhjendatuks ka menetluskulude vähendamist. St, et I. Sinegubovi varasema kriminaalkorras karistatuse puudumine, aga samuti tema osaline õigeksmõistmine Riigikohtu otsusega ning mõistliku menetusaja argument, s.o kuriteo toimepanemisest möödunud aeg annavad aluse kalduda kõrvale

§ 180

lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist, mis paneb menetluskulude tasumise süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavale. Seega mõistab kohus I. Sinegubovilt välja ekspertiisitasud osaliselt, s.o summas 445 euro. Ülejäänud osas menetluskulud, s.o ekspertiisikulu 1 307,24 euro ulatuses, seoses süüdistuse mahu vähenemisega alkoholiekspertiisi kulu 266,89 eurot ja kaitsjatasu summas 625,44 eurot, jäävad riigi kanda. Eelviidatud kaalutlustest lähtuvalt annab kohus ka süüdistatava kaitsja taotluse menetluskulude summas 1 150 eurot ajatamiseks kohtuotsuse jõustumisest ühele aastale. /allkirjastatud digitaalselt/ 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.