KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.02.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-15-10466 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Kaido K

§76

lg.5 määrata Fred VERBITSKILE katseaeg kuni 28.03.2022.

§78

p.2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§75

-1 lg.3 p.1 alusel määrata Fred VERBITSKI elektroonilise valve tähtajaks 10 (kümme) kuud.

§75

-1 lg.4 alusel hakkab 1 elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§76

lg.5 alusel määrata Fred VERBITSKILE käitumiskontroll tähtajaga 18 (kaheksateist) kuud.

§75

lg.1 p.1 – 6 alusel on Fred VERBITSKI katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalisel elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§75

lg.2 p.2, 4 alusel on Fred VERBITSKI katseajal kohustatud täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Määrata Fred VERBITSKI Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Fred VERBITSKI vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Fred VERBITSKILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 60 (kuuskümmend) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu 60 2 (kuuskümmend) eurot Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Fred Verbitski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Fred Verbitski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega

(KarS) §329 ja §199 lg.2 p.5, 9 järgi ning karistatud KarS §63 lg.2, §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 7 kuud 13 päeva alates 09.06.

1. Viru Maakohtu 20.12.2017 määrusega moodustati KarS §65 lg.1 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 7 kuud 13 päeva vangistust ja Viru Maakohtu 07.11.2017 määrusega asendatud karistusega 2 kuud 6 päeva vangistust üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust karistuse algusega 09.06.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab karistust karistuse kandmisest kõrvale hoidumise ja varguse eest. Kinnipeetava poolt toimepandud süüteod on valdavalt varavastased, toime pandud ettekavatsetult ja suunatud majandusliku kasu saamisele. Olles paigutatud avavanglasse, ei pöördunud kinnipeetav ettenähtud ajaks tagasi. Kinnipeetav on kogu vangistuse aja olnud hõivatud tööga, töössesuhtumine on positiivne. Vangistuses on kinnipeetav läbinud inspektor-kontaktisikuga riskipõhise vestluse, sotsiaalprogrammi Õige hetk, jätkanud õppimist üldhariduskoolis, läbinud vestlused alkoholi tarvitamisest ja võimalikest mõjudest käitumisele. Enne vangistust elas kinnipeetav vanaema ja vennaga, peale vabanemist on eluase säilinud. Elutingimused korteris vastavad elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele tingimustele, vanaema on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetav on lõpetanud täiskasvanute gümnaasiumis 10nda klassi, kuid motivatsioon õpingute jätkamiseks puudub. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud. Kinnipeetaval puuduvad kindlad tööoskused ning stabiilne töökäik. Töötus ja tegevuseta olek viisid kinnipeetava kuritegude toimepanemiseni, ta tahtis saada lihtsat raha. Kinnipeetaval on suured võlgnevused – 20 106,69 €. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht, kus ollakse valmis kohaldama kinnipeetava töögraafiku, arvestades elektroonilist valvet. Kinnipeetava lähikonda kuuluvad vanaema, isa, ema ja vend. Kinnipeetava isa on karistatud väärteokorras, vend kannab karistust Viru Vanglas. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama koos vanaemaga, kelle sõnul on suhted toetavad, kinnipeetav suhtleb rohkem isaga, vähem emaga. Kinnipeetava suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud isikud. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus ja ta saab ravi. Kinnipeetav eelistab probleemidega tegelemist vältida, oma tegude tagajärgedele ei mõtle, keskendub ainult endale soodsale tulemusele. Eesmärkide seadmine ja saavutamine ei ole kinnipeetavale omane. Kinnipeetava korduvad kuri- ja väärteod ning nende laad viitavad teatavale kuritegelikule käitumismustrile. Praeguse süüdimõistmise raames sooritatud kuriteod 3 on toime pandud katseajal, mil teda karistati ka korduvalt väärtegude toimepanemise eest, samuti esines registreerimiskohustuse eiramist. Kinnipeetav on avalikkusele väheohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 28.03.2022, käitumiskontroll pikkusega 14 kuud ja elektrooniline valve pikkusega 5 kuud, kohustades teda mitte tarvitama alkoholi. Abiprokurör Margit Luga toetas oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Fred Verbitski seletas maakohtu istungil, et ta on vanglasolemisest õppinud ja soovib ennast muuta. Kinnipeetav kinnitas, et tal puudub isikut tõendav kehtiv dokument, ta kavatseb seda alles taotlema hakata. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud, kuna kõik iseloomustused tema kohta on positiivsed, ta on vanglas esimest korda ning vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt

§76

lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud 1 aasta 8 kuud 18 päeva. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on 4 kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Elektroonilise valve nõusolek isikult, kellega koos hakkab kinnipeetav elektroonilise valve määramise korral elama, on asja materjalides olemas. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt

§76

lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on eriliigised. Maakohus möönab, et korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab, et arvestada tuleb ka alljärgnevat. Riigikohus on oma 28.04.2017 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on kogu vangistuse aja olnud hõivatud tööga, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud erinevaid vestluseid, sotsiaalprogrammi Õige hetk ja jätkanud õppimist üldhariduskoolis. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et praegune vangistus on antud kinnipeetavale esimene ja sellest on ta käesolevaks ajaks kandnud ära üle ühe kolmandiku, mistõttu on alust arvata, et vangistuse peamine eesmärk on saavutatud, kinnipeetav on suunatud tagasi õiguskuulekale teele ja ei pane edaspidi toime uusi kuritegusid. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb 5 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta vanaema juures. Viru Vangla nähtub, et tegemist on elukohaga, kus elab kinnipeetava vanaema ja kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Elukoht võimaldab elektroonilise valve paigaldamist. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on oma perekonnaga side säilinud, vanglas on teda vaatas käinud mõlemad vanemad, kinnipeetava vanaema sõnade kohaselt on suhted perekonnas toetavad. Seega on alust arvata, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise puhul on kinnipeetavale tagatud igakülgne toetus ja abi ka perekonna poolt. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist ettevõttega, millega on kinnipeetaval olnud varasem tööalane kokkupuude. Samuti on kinnipeetaval side firma osanikuga. Maakohus möönab küll, et ilma kehtiva isikut tõendava dokumendita ei ole legaalne tööleasumine võimalik, kuid leiab, et see asjaolu ei takista kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et vabanemise korral asub ta dokumenti koheselt taotlema. Üldteadaolevalt ei lähe korduva dokumendi taotlemisega Eesti Vabariigis kaua aega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei diagnoositud ning narkootikume ta ei tarvita. ole kinnipeetaval alkoholisõltuvust KarS §76 lg.4 kohustab kohut arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu 28.04.2017 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 võib kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos anda küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetav on kahel korral karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, ei leia maakohus, et tegemist on üleliia kõrge retsidiivsusriskiga edaspidi. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on valdavalt varavastased ja suunatud majandusliku kasu saamisele. Töökoha reaalne olemasolu vangistusest vabanemisel vähendab kinnipeetava vaba aega ja samas annab seoses sissetulekuga teatava materiaalse kindlustunde. See kõik omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele väheohtlik ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 59%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Positiivse retsidiivsusprognoosi jaoks on eeskätt oluline see, et kinnipeetav ei ole varem vangistust kandnud. Seega on maakohtul alust arvata, et antud kinnipeetava puhul on Vangistusseaduse §6 lg.1 sätestatud eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele täidetud. Seda arvamust kinnitab muuhulgas kinnipeetava käitumine vanglas. Samuti on kinnipeetav läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja saavutanud püstitatud eesmärgid. Kinnipeetava positiivne 6 käitumine vanglas annab alust loota, et ta suudab rikkumisi toimepanemata elada ka vabaduses. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on olemas alused tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus leiab, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine koos esialgu elektroonilise valvega on antud kinnipeetava puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamine on vabaduses oluliseks toeks ning tagab kontrolli kinnipeetava edasise elu ja tegevuse üle. Ühtlasi annab see ka võimaluse kinnipeetavale näidata, et oma edaspidise elu suudab ta elada seaduskuulekalt.

§76

lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 28.03.2022.

§78p.2 kohtumääruse jõustumisest.

alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku määrata kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 5 kuud ja käitumiskontrolli pikkuseks 14 kuud. Maakohus nende tähtaegadega ei nõustu. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, samaliigiliste kuritegude toimepanemist, uue kuriteo toimepanemist katseajal ja kinnipeetava probleeme katseajal registreerimiskohustuse täitmisega, s.o. distsipliiniga, leiab maakohus, et põhjendatud on nii pikem elektroonilise valve tähtaeg kui ka pikem käitumiskontrolli tähtaeg. Kuna siinkohal tuleb silmas pidada ka üldpreventiivseid eesmärke, peab elektroonilisel valvel olema ka karistuslik eesmärk ja see valve peab kinnipeetavat ebameeldival moel koormama. Vaid sellisel juhul on elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud ja selle eesmärk täidetud. Käitumiskontrolli pikem tähtaeg aitab kinnipeetaval järgida distsipliini.

§75

-1 lg.3 p.1 alusel määrab maakohus kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 10 (kümme) kuud.

§75

-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§76

lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale käitumiskontrolli tähtajaks 18 kuud.

§75

lg.1 p.1 – 6 alusel on kinnipeetav katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalisel elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 7 - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemise korral lisakohustuseks keelu tarvitada alkoholi. Maakohus nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et lisaks sellele tuleb kinnipeetavat kohustada ka asuma teatud aja jooksul peale vabanemist tööle või võtta end arvele töötuna.

§75

lg.2 p.2, 4 alusel kohustab maakohus kinnipeetavat katseajal täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Maakohtu istungil osales kinnipeetava kaitsjana vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palus kaitsekuludena välja mõista 60 €. Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täielikult. Seoses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega jätab maakohus kaitsekulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus

§76ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8