RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läb

) § 184 lg 1 järgi suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ja

§ 255lg 1 järgi kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Samuti toodi selles esile oht, et E. G. võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ja hoiduda kriminaalmenetlusest kõrvale.

1. Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrusega taotlus rahuldati ja E. G. vahistati kaheks kuuks alates tema kinnipidamisest, s.o kuni
4. detsembrini
5. Maakohus märkis järgmist. 2.
6. E. G-d kahtlustatakse

§ 255lg 1 ja § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Kuigi E. G. tunnistab oma süüd vaid

§ 184

lg 1 osas, kinnitavad kuriteokahtlustust kohtueelses menetluses üle kuulatud isikute ütlused ja kirjalikud materjalid, sealhulgas jälitustoimingutega kogutu. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegutseb Eestis alates 1990. aastatest aserbaidžaanlaste kuritegelik ühendus, mille tegevus on suunatud põhiliselt narkokuritegude toimepanemisele. Kuritegeliku ühenduse juhiks on viimased 8–10 aastat olnud A. M. Tunnistajate ütlustest nähtub kuritegeliku ühenduse ülesehitus, alluvusvahekord, tegelemine narkootiliste ainete käitlemisega, samuti raha nn ühiskassasse maksmine ning asjaolu, et E. G. kuulus A. M-i juhitud kuritegelikku ühendusse, alludes kuritegelikus ühenduses vahetult A-A. G-le, kes omakorda allus A. M-ile. E. G. tegeles kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müügiga, tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ja edasimüüjate varustamine. Lisaks oli tema ülesanne aidata A. M-i erinevate probleemide lahendamisel ja täita temalt saadud käske. Kuriteokahtlustust

§ 184lg 1 järgi kinnitab asjaolu, et ööl vastu 12.

märtsi 2017 võeti E. G-lt ära aine, mis hiljem osutus suureks koguseks kokaiiniks. 1-18-82221-18-8222 2.2. E. G. on kriminaalkorras karistatud: 24. mail 2017 karistati teda

§ 424

järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 74kohaldades tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga.

Kohtuotsuse andmetel juhtis E. G. mootorsõidukit narkojoobes. Kahtlustatava enda sõnul on teda narkokuriteo eest karistatud pikaajalise vangistusega ka Soomes. Kuritegelikku ühendusse kuulumine on nn elustiilikuritegu, mistõttu on tõenäoline, et kuritegeliku ühenduse liikmeks olemist jätkatakse ka pärast kriminaalmenetluse huviorbiiti sattumist ning isegi pärast vanglast vabanemist. Kuna E. G. ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel viimasel kahel aastal tulu deklareerinud, võib järeldada, et kuritegelikku ühendusse kuulumine ja kuritegude toimepanemine kuritegeliku ühenduse huvides ja endale kriminaaltulu hankimiseks on osa E. G. tavapärasest käitumisest. Kohtu hinnangul on piisavalt alust kahtluseks, et vabaduses võib E. G. jätkuvalt toime panna ka narkootikumidega seotud süütegusid. 2.

1. Kohtu hinnangul võib E. G. samuti hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Osa E. G. kaaskahtlustatavaid juba varjab end menetluse eest. Ka on tuvastatud, et E. G. on korduvalt käinud välisriigis, viimati Saksamaal ja Hollandis. Samuti on ta käinud väljaspool Euroopa Liitu ja lahkunud kriminaalhooldaja loata Eestist ajal, mil ta oli allutatud kriminaalhooldusele. Selline käitumine annab tunnistust, et E. G. võib hakata rikkuma kergemaliigilist tõkendit.
2. Vahistamismääruse vaidlustas E. G. kaitsja Indrek Põder, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja vahistamistaotluse rahuldamata jätmist või alternatiivselt vahistamise asendamist elektroonilise valvega.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Samuti jäeti rahuldamata kaitsja taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Ringkonnakohus märkis, et maakohus on kriminaalasjas kogutud tõenditega põhjalikult tutvunud ja oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustus nendega. E. G. vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning vahistamismääruse tühistamiseks ei ole alust. Maakohtu seisukoht on põhjendatud ka vahistamisaluste olemasolu osas. Vahistamise elektroonilise valvega asendamise taotlus jäi rahuldamata, kuna see ei välistaks võimalust, et E. G. jätkab kuritegeliku ühenduse liikmeks olemist, tarvitab ise keelatud aineid või müüb neid tulu teenimiseks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse E. G. kaitsja vandeadvokaat Ann Saar, kes taotleb määruse tühistamist ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse rahuldamist või saatmist samale kohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt vahistuse asendamist elektroonilise valvega. Kaitsja märgib, et isiku vahistamine on õigustatud üksnes siis ja nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks vältimatult vajalik. Samuti tuleb vahistamisel tuvastada põhjendatud kuriteokahtlustus ja vahistamisalus. Seejuures ei piisa üksnes nende olemasolu konstateerimisest, vaid kohus peab tuginema kahtlustust kinnitavale konkreetsele teabele. Kaitsja leiab, et E. G-le esitatud kuriteokahtlustuses ei sisaldu vähimaidki viiteid sellele, kuidas allub E. G. kuritegeliku ühenduse tahtele või kuidas ta aitab kaasa selle ühenduse eesmärkide saavutamisele. Samuti ei ole teavet, mille alusel saaks järeldada vahistamisaluse olemasolu. Kui isegi jaatada põhjendatud kuriteokahtlustust ja vahistamisalust, tuleks E. G. suhtes valitud vahistamine asendada elektroonilise valvega.
7. Määruskaebuse vastuses selgitab prokurör, et vahistamistaotluse esitamise hetkeks oli tõendeid määral, mis võimaldas jaatada E. G. osas põhjendatud kuriteokahtlustust.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos põhineb kuriteokahtlustus narkootilise aine ekspertiisi aktil, millest nähtuvalt sisaldas E. G-lt ööl vastu 12. märtsi 2017 ära võetud pulbriline aine suures koguses kokaiini, 2

§ 255

lg 1 osas põhineb kuriteokahtlustus tunnistajate ütlustel ja jälitustoimingute abil kogutud teabel. Prokuröri hinnangul tuvastasid kohtud põhjendatult ja veenvalt, et E. G. võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist ja hoiduda kriminaalmenetlusest kõrvale. See oht on ka praegu olemas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab isiku vahistamist lugeda seaduslikuks vaid siis, kui vahistamismäärusest nähtub üheselt ja selgelt esiteks põhjendatud kahtlustus, et vahistatav on toime pannud kuriteo tunnustega teo, ning teiseks vahistamisaluse olemasolu. Seejuures ei piisa üldist laadi arutlustest ega standardsetest formuleeringutest. Vahistamismääruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas nii põhjendatud kuriteokahtlustus kui ka vahistamisalus. Kuriteokahtlustuse põhjendamisel peab tuginema kriminaaltoimiku konkreetsele materjalile ja vahistusmääruses ei saa piirduda tõdemusega, et toimikumaterjali pinnalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlustus või et kohtunik on selles veendunud. Samas põhjendatud kuriteokahtlustuse kui vahistamise eeltingimuse tuvastamine ei ole ega saagi olla isiku süüküsimuse otsustamine. Seetõttu ei pea kohus kuriteokahtlustuse põhjendatuse hindamisel analüüsima tõendite lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süü tõendatust vaagides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a määrus nr 3-1-1-105-11, p-d 12 ja 12.1).
4. Põhjendatud kuriteokahtlustuse ja vahistamisaluse olemasolu tõendamise kohustus lasub prokuratuuril, mistõttu peab vahistamise nõuetekohane argumentatsioon sisalduma juba vahistamistaotluses. Kohus ei pea vahistamismenetluses toimima uurimisprintsiibile tuginevalt ega otsima enda algatusel kuriteokahtluse ja vahistamisaluse kohta tõendeid, mida taotlus ei sisalda. Samas lasub ka maa- ja ringkonnakohtul kohustus kindlaks teha põhjendatud kuriteokahtlustuse olemasolu. Seejuures ei pruugi kahtlustuses (ja vahistamistaotluses) esitatud teo kirjeldus ja selle kvalifikatsioon olla kriminaalasja lahendamise seisukohalt lõplikud, kuid siiski peavad nad olema omavahel kooskõlas ja võimaldama selle kontrollimist, millise teo toimepanemist isikule ette heidetakse. Samuti peab teo kirjeldus sisaldama piisava põhjalikkusega esitatud faktilisi asjaolusid (vt viidatud määrus, p-d 17 ja 19).
5. E. G. vahistamise taotlus ja maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta. Nimelt sätestab

§ 255

lg 1 karistatava teona kuulumise kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas

1. veebruari
2. a otsuses nr 1-16-6452/340, et kuritegelikku ühendusse kuulumine kui täiesti iseseisvat kvaliteeti nõudev kuritegu pole samastatav selle raames toimepandavate üksikkuritegudega (vt viidatud otsuse p 48). Samas tuleb arvestada, et kuritegelikku ühendusse kuulub

§ 255

mõttes isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2010. a otsus nr 3-1-1-57-09, p 13.1). Eelnevast tulenevalt peab

§ 255

järgi esitatud kuriteokahtlustuse põhjendatuks lugemisel vältimatult ära näitama konkreetsed asjaolud, mis annavad aluse arvata, et isik kuulus kuritegelikku ühendusse. 10. E. G. vahistamise taotlust hinnates peab tunnistama, et see on mahukas ja esmapilgul ka kuritegelikku ühendust puudutavas osas infoküllane. Lähemal vaatlusel tuleb aga tõdeda, et taotlus sisaldab valdavas osas asjatuid kordusi ja erinevate isikute tegevuse üldsõnalist kirjeldust, mis E. G3

§ 255

lg 1 järgi esitatud kuriteokahtlustust käsitlevas vahistamistaotluse osas selgitatakse, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud Eesti Vabariigis suures koguses narkootiliste ainete (põhiliselt kokaiini ja kanepi) ebaseaduslikule käitlemisele ning kuritegudega varalise kasu saamisele. E. G. ülesanne kuritegelikus ühenduses oli narkootikumide hankimine ja edasimüümine. Samuti abistas ta kuritegeliku ühenduse juhti A. M-i erinevate üleskerkinud probleemide lahendamisel ning täitis tema juhiseid ja käske. Sellega E. G. seostamine narkootikumide pikaajalise ja süstemaatilise käitlemisega ka piirdub. Täiendavalt ei kirjeldata vahistamistaotluses ega maakohtu määruses ühtki

§ 184tunnustele vastavat tegu, mille toimepanemises E.

G. ühenduse liikmena osales, ega tooda välja konkreetseid asjaolusid, millele kuritegeliku ühenduse huvides narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise kahtlustus tugineb. Samuti jääb täielikult avamata ja sisustamata, kuidas ja milliste probleemide lahendamisel E. G. kuritegelikus ühenduses A. M-i abistas ning kuidas ja milliseid A. M-i korraldusi ta täitis. Sellises olukorras ei ole

§ 255

lg 1 järgi esitatud kahtlustus argumenteeritud ja vahistamismääruse põhjendused ei ole veenvad. 12. Maakohtu määruses märgitakse, et kohus kontrollis esitatud materjale ning kuulas ära prokuröri selgitused ja kaitsja arvamuse. Edasi nenditakse, et vahistamistaotlus on põhjendatud ja E. G. tuleb vahistada, selgitades, et

§ 255

lg 1 järgi esitatud kuriteokahtlustuse põhjendatust kinnitavad kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistajate AA, XX, ZZ, YY, WW ja QQ ütlused ning kirjalikud tõendid (sh jälitustoimingutega kogutud materjalid). Seejärel tehakse kõnealuse materjali alusel üldsõnalisi ja deklaratiivseid järeldusi E. G-le esitatud kuriteokahtlustuse kohta (vt käesoleva määruse p 2.1).

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvus maa- ja ringkonnakohtu määruste õiguspärasuse kontrollimiseks kriminaalasja materjalidega, mille 15 köites ei leidu tunnistajate AA, XX, ZZ, YY, WW ja QQ ütlusi. Samuti on kriminaaltoimikus sisalduvad jälitustoimingu protokollid koostatud pärast maakohtu määruse tegemist (s.o pärast
2. oktoobrit 2018) ning muud jälitustoimingutega kogutud materjali Riigikohtule ei esitatud. Kolleegium möönab, et kriminaaltoimik on dokumentide pidevalt muutuv, mitte staatiline kogum, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruses pole täpsustatud, kelle poolt, millal ja millistel asjaoludel kogutud teabega maakohus tutvus, ega kogutud teavet vahetult kirjeldatud. Seetõttu ei ole määruskaebemenetluses võimalik maakohtu määruse tegemise ajal olemas olnud teavet praegusega võrrelda ega maakohtu siseveendumuse kujunemist kontrollida. Maakohtu määrus ei ole seega nõuetekohaselt põhjendatud.
3. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kui maakohtu määruses pole kuriteokahtlustuse ja vahistamisaluse kohta nõuetekohaseid põhjendusi esitatud, on ka ringkonnakohtu pädevuses tuvastada kuriteokahtluse ja vahistamisaluse olemasolu (vt käesoleva lahendi p-s 7 viidatud määrus, p 17). Praegusel juhul ei ole ka kaebeinstantsis maakohtu vigu kõrvaldatud. 4

§ 184lg 1 järgi selles, et ta omandas täpselt tuvastamata ajal ja asjaoludel enne 11.

märtsi 2017 kella 22.45 ebaseaduslikult 1,26 grammi pulbrit, mis sisaldas 1,05 grammi kokaiini. Kahtlustatav hoidis narkootikumi enda juures kuni

1. märtsini 2017 kell 22.45, mil politseiametnikud selle Tallinnas Xxxx X hoone kõrval turvakontrolli käigus leidsid ja ära võtsid. Kolleegiumi hinnangul on vahistamistaotluses ja -määruses kõnealuse kuriteokahtlustuse põhjendatust nõuetekohaselt analüüsitud ning arusaadavalt on välja toodud seda kahtlustust toetavad tõendid. Ainuüksi sellest aga E. G. vahistamiseks ei piisa, sest lisaks põhjendatud kuriteokahtlustusele peab vahistamismäärusest üheselt ja selgelt nähtuma ka vahistamisalus (vt käesoleva lahendi p-s 7 viidatud määrus, p 12). Viimane kriteerium pole praegusel juhul täidetud.
2. Leides, et E. G. võib vabaduses viibides jätkata narkootikumidega seotud süütegude toimepanemist, viitas maakohus kahtlustatava varasemale karistatusele. E. G. tunnistati Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsusega nr 1-17-4684

§ 424

järgi süüdi mootorsõiduki narkojoobes juhtimises ja teda karistati selle teo eest 1-aastase vangistusega.

§ 74

alusel jäeti mõistetud karistus 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Samuti on kahtlustatava sõnul teda Soomes karistatud narkokuriteo eest pikaajalise vangistusega ja kohtupraktika põhjal on narkokuritegude korduva toimepanemise tõenäosus suur (vt käesoleva määruse p 2.2). Ringkonnkohus maakohtu põhjendusi ei täiendanud. 19. Kolleegium märgib, et E. G. tunnistati Harju Maakohtu 24. mai 2017. a otsusega nr 1-17-4684 kokkuleppemenetluses süüdi

§ 424järgi 11.

märtsil 2017 kella 22.45 ajal Tallinnas Xxxx X juures toimepandud teos. Kahtlustatavale ei kohaldatud selle narkootikumidega seotud kuriteokahtluse ilmnemisel tõkendit ja ka

1. mai
2. a kohtuotsusega jäeti karistuseks mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Kuna praeguses asjas

§ 184

lg 1 järgi esitatud kahtlustus puudutab samal ajal ja kohas avastatud kuritegu ning enam kui pooleteise aasta jooksul ei ilmnenud ühtki uut asjaolu, mis viitaks E. G. poolt narkokuritegude jätkuva toimepanemise ohule, ei olnud kahtlustatava vahistamine

1. oktoobril 2018 vältimatult vajalik.
2. Maakohus märkis sedagi, et E. G. võib asuda kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, kuna ta on käinud korduvalt välismaal ja lahkus kriminaalhooldaja
3. mai
4. a erakorralise ettekande kohaselt katseajal kriminaalhooldaja loata Eestist. Seoses sellega juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohtu
5. mai
6. a määrusega jäeti E. G. kohta tehtud erakorraline ettekanne 5