lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust;
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Marko Karmile liitkaristuseks 1 aasta vangitsust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka Marko Karmi eelvangistuses ja loovutamisvahistuses viibitud aeg alates 11.07.
a Tallinna Vanglas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Marko Karm on süüd tunnistanud. Marko Karm selgitas, et tal ei ole vabanemise korral elukohta. Väidetavalt ütles ta seda kolm kuud tagasi sotsiaaltöötajale, kes ei ole teinud midagi, et talle elukohta otsida. Tema hinnangul on see riigi tegemata töö, et ta vanglast vabaneda ei saa. Kuritegude toimepanemist kinnipeetav tunnistas, kuid nende asjaolusid ei selgitanud. Kohtu küsimustele vastas süüdimõistetu valikuliselt või ei vastanud üldse. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Marko Karm temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marko Karmi on kriminaalkorras karistatud korduvalt nii varavastaste- kui isikuvastaste süütegude eest, samuti liiklussüütegude eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu varguse ja asja omavolilise kasutamise eest. Ka karistuse kandmise ajal ei ole Marko Karm suutnud õiguskuulekalt käituda. Tal on üks distsiplinaarkaristus. Lisaks on tema suhtes käimas ka uus kriminaalasi. Nimelt süüdistatakse Marko Karmi Tallinna Vanglas kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamises ehk
Süüdistusakt asja arutamiseks üldmenetluses on Harju Maakohtule esitatud 22.02.2019. Karistuse kandmise ajaks Marko Karmile kuriteoriske maandavaid tegevusi ette nähtud ei ole, kuna karistusaeg on lühikene ja kinnipeetavale individuaalset täitmiskava ei koostata. Vabanemise korral puuduks Marko Karmil elukoht. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul võimalik pöörduda Tori valla poole, kes võimalusel kindlustab süüdimõistetu elamispinnaga. Samuti on Marko Karmil on võimalik pöörduda Pärnu linna varjupaiga teenusele. Vabaduses puudub Marko Karmil igasugune tugivõrgustik. Lähedastega on tal suhted katkenud. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Marko Karmi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Eelkõige ei võimalda seda tema varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Süüdimõistetu kuritegelik aktiivsus on väga suur. Varasema elukäik annab piisavalt alust eeldada, et vabaduses jätkab Marko Karm uute kuritegude toimepanemist. Lisaks eeltoodule ei võimalda tema vabastamist tema 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.