KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-1332 Haldusasi Digiekraanid OÜ kaebus Tallin

) § 36 lg-s 5 nimetatud alusele on vastustaja

§ 36lg 6 ja § 44 p 4 kohaldamisel tuginenud.

Ühestki õigusaktist ei tulene haldusorgani õigust jätta ehitusteatis kinnitamata põhjusel, et seda ei esitatud vähemalt kümme päeva enne ehitustegevusega alustamist, ega seetõttu, et ehitis on püstitatud õigusliku aluseta. 3) Isegi kui antud juhul oleks

§ 44

ehitusteatisele kohaldatav, ei ole täidetud selle paragrahvi p-st 4 tulenevad eeldused ehitusteatise kinnitamata jätmisele. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, millisest õigusaktist tulenevad tingimused, millele reklaamkandja vastustaja arvates ei vasta, ning milline on nende tingimuste konkreetne sisu. Samuti on kohaselt põhjendamata reklaamkandja väidetav mittevastavus Tallinna linna ehitusmääruse (Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21) § 25 lg-le 2. Sarnase konstruktsiooni ja toestuslahendusega reklaamkandjad on levinud, sh Tallinna kesklinna piirkonnas. Vaidlusaluse 2

§ 44p 4 alusel kinnitamata.

Vastustaja viide Riigikohtu 28.03.2012 kohtuotsusele asjas nr 3-3-1-412 on asjakohatu. Praeguse haldusasja asjaolud erinevad nimetatud kohtuasja omadest oluliselt. 4) Tallinna Transpordiameti seisukoht, millele vastustaja haldusakti põhjenduses viitab, pärineb

1. a-st ning on antud seoses reklaamkandja paigaldamisega Liivalaia tn 32 hoonele. See ei oma puutumust vaidlusaluse reklaamkandja paigaldamisega Liivalaia tn 34 kinnisasjale, millel ühtegi hoonet ei paikne. Tallinna Transpordiameti 17.01.2017 e-kirja vormis kinnitus, mille kohaselt kehtib
2. a Liivalaia tn 32 asuva reklaamkandja kohta antud arvamus ka Liivalaia tn 34 asuva reklaamkandja suhtes, ei kõrvalda puudusi vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetluses, eriti arvestades, et kaebaja esitas ehitusteatise alles 30.03.2017 ehk enam kui kaks kuud pärast viidatud e-kirja saatmist. Samuti ei nähtu vaidlustatud haldusaktist, et vastustaja järeldus reklaamkandja negatiivse mõju kohta liiklusohutusele põhineks mõnel liiklusohutuse hindamise seisukohalt arvestataval uuringul. Haldusmenetluses ei ole tõendatud, et reklaamkandja paigaldamine ohustab liiklust ja et sellega kaasneb kolmandatele isikutele püsiv ja üleliia koormav negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada või leevendada. Tallinna Transpordiameti tellitud
3. a uuring „Reklaam-leedekraanide mõju juhtidele elavas liikluses“ ei kinnita usaldusväärselt, et LEDreklaamkandjad ohustavad liiklust. Kaebaja tellis AS-lt Teede Tehnokeskus uuringu „Väliste LED-ekraanide võimaliku mõju hindamine liiklejate ohutusele“. Uuring viidi läbi perioodil 29.03.2017 kuni 15.09.2017 ning hõlmas kirjanduse analüüsi, 1005 isiku küsitlemist ning enneja-pärast vaatlusuuringu läbiviimist. Uuringu tulemusena selgus, et LED-ekraanide ohtlikkus liiklejatele ei ole tõendatud ning seega puudub alus väita, et Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses asuvad LED-ekraanid avaldavad negatiivset mõju liiklejate ohutusele. 5) TLPA 01.03.2017 kutse selgituste andmiseks on edastatud kaebajale enne ehitusteatise esitamist. Ehitusteatise kinnitamise menetluses ei ole kaebajat ära kuulatud. Vastustaja ei ole välja selgitanud, kas ja milliseid meetmeid oleks kaebajal puutuvalt vaidlusaluse reklaamkandjaga võimalik liiklusohutuse tagamiseks võtta. Juhul, kui on täidetud

§ 36

lgtes 6 ja 5 esitatud tingimused, kohaldub ehitusteatise kinnitamise menetlusele ka

§ 42

lg 3, mis näeb haldusorganile ette õiguse sätestada ehitusteatisele kõrvaltingimusi. Vastustaja ei ole kaalunud reklaamkandja võimaliku negatiivse mõju kõrvaldamiseks kaebajale seoses ehitusteatise kinnitamisega kõrvaltingimuste seadmist (nt ekraani valgustugevuse muutmine sõltuvalt kellaajast) ega seda kaebajaga arutanud. Vastustaja on põhjendamatult rakendanud kaebaja ettevõtlusvabadust enim riivavat abinõu. Õige ei ole väide, et kaebaja välistas ehitusteatise tagantjärele esitamisega haldusmenetluses tavapäraste menetlusreeglite rakendamise. Ehitusteatise tagantjärgi esitamine ei anna haldusorganile õigust haldusmenetluse põhimõtteid ja reegleid vastavalt oma soovile ümber kujundada ega välista haldusorgani võimalust kaaluda kõrvaltingimuste seadmist. 4. Tallinna linn palub 18.09.2017 vastuses (täiendavad seisukohad 28.02.2018) jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Esitades ehitusteatise pärast reklaamikandja püstitamist ja kasutama asumist, on kaebaja välistanud ehitusteatise menetluses tavapäraste menetlusreeglite rakendamise. Vastustajal 3

§ 36

lg 5 p-le 3 ehitisele täiendavate arhitektuuriliste, ehituslike või kujunduslike nõuete esitamist. Kuna ehitis, mille kohta on ehitusteatis esitatud pärast selle valmimist ja kasutama asumist, ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ja omab ohtlikku mõju liiklusele, tuleb ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmist pidada põhjendatuks. Eeltoodu ei saa rikkuda kaebaja ettevõtlusvabadust. 2) Viite puudumine

§ 36

lg 5 konkreetsele punktile ei mõjutanud asja otsustamist mingil viisil ega anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Otsusest ilmneb selgelt, miks vastustaja

§ 44

kohaldas, s.o ehitis ei vasta nõuetele (

§ 36lg 5 p 1).

Ehitis on ohtlik ja ei sobi asukohta arhitektuuriliselt. Pädeval asutusel on õigus esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurseid, ehituslikke ja kujunduslikke nõudeid (

§ 36

lg 5 p 3), kuid kuna ehitusteatis esitati juba valminud ehitisele, saanuks selliseid nõudeid esitada riikliku järelevalve menetluses. Täiendavate nõuete esitamine tähendanuks praegusel juhul nõuet osaliseks või täielikuks lammutamiseks, mida saab teha ainult

§-st 132 lähtudes. Vastustaja selgitas haldusaktis põhjalikult ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmise põhjusi ega ole kordagi viidanud, et põhjuseks oli ehitusteatise esitamine pärast ehitise valmimist. 3) Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt ning head tava tuleb järgida ka muus ehitusseadustikuga reguleeritud tegevuses (

§ 7

). Riigikohus on 28.03.2012 lahendis nr 3-3-1-4-12 leidnud, et hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga – nii halvendab piirkonda sobimatu hoone ehitamine vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust. Vaidlustatud otsuses on põhjalikult selgitatud, miks reklaamkandja antud piirkonda ei sobi. Vastavalt TLPA põhimääruse (Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrus nr 36) §-le 5 on TLPA tegevusvaldkond Tallinna linna jätkusuutliku ja harmoonilise arengu kavandamine, arvestades olemasoleva linnakeskkonna väärtusi ning luues eeldused kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja looduskeskkonna pikaajaliseks, sidusaks ja kooskõlaliseks arenguks, millega tagatakse inimestele hea elukvaliteet ning turvaline ja puhas elukeskkond. 4) Ka Tallinna Transpordiamet ei nõustunud reklaamkandja paigaldamisega ja selgitab reklaamkandja ohtlikkust. Kuigi kaebaja leiab, et Liivalaia tn 32 reklaamkandja ei puutu asjasse, asub Liivalaia tn 34 samas piirkonnas sama ristmiku lähedal – tegemist on naaberkinnistutega. Sama arvamus, mille Tallinna Transpordiamet esitas Liivalaia tn 32 reklaamkandja kohta, kehtib vastavalt Tallinna Transpordiameti 17.01.2017 e-kirjale ka Liivlaia tn 34 reklaamkandja osas. Tallinna Transpordiameti seisukoht tugineb 2013. a uuringul „Reklaam-leedekraanide mõju juhtidele elavas liikluses“. Kaebaja väited selle uuringu ebausaldusväärsuse kohta on eksitavad. Seevastu on kaebaja esitatud uuringus kasutatud subjektiivset metoodikat (kirjanduse uurimine, vaatlus ja küsitlus). Küsitluse andmeid ei saa ka selle valimi põhjal (1005 elanikku) pidada usaldusväärseks. Ka võib kaebaja esitatud aruande põhjal järeldada, et vaatlused ei hõlmanud pimedat aega. Lisaks Tallinna Tarnspordiametile leidis ka Tallinna Kesklinna Valitsus 22.03.2017 e-kirjas, et LED-ekraan ei ole ohtlikkuse tõttu Liivalaia tn 34 kinnistule sobiv ja tuleks lammutada (tl 119). Negatiivse kooskõlastuse ehitusteatisele andsid ka Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Keskkonnaamet (tl 126). 5) Vastustaja saatis 01.03.2017 kaebajale kutse tulla selgitusi andma, seega anti kaebajale võimalus olla ära kuulatud. Ehkki kutse saadeti enne ehitusteatise esitamist, oli kaebajat juba ammu enne ehitusteatise esitamist teavitatud asjaolust, et ehitis on ehitatud ebaseaduslikult, ning asutud kaaluma võimaliku ehitusteatise teavitatuks lugemise võimalusi. Seda kinnitab Tallinna Linnavalitsuse 29.03.2017 korraldus nr 494-k (tl 127-130), mille sisuks on Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevuse peale esitatud kaebaja vaide läbivaatamine (Liivalaia 34 kinnistule reklaamikandja paigaldamise taotlusele kooskõlastuse andmisest keeldumise peale). 4

§ 35lg 3 ja lisa 1).

Vaidlus puudub ka selle üle, et kõnealune reklaamkandja on paigaldatud ebaseaduslikult, s.o enne pädevale asutusele vastava ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist (

§ 36lg 2).

7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuses ei ole selle andmise õiguslik alus kohaselt märgitud, kuna sellest ei nähtu, millisele

§ 36

lg-s 5 nimetatud alusele on vastustaja

§ 36lg 6 ja § 44 p 4 kohaldamisel tuginenud.

8.

§ 36

lg 5 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

§ 36

lg 6 sätestab, et kui esinevad selle paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest.

§ 44

p 4 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. 9. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja ehitusteatise kinnitamisest keeldumisel tuginenud

§ 36lg-le 6 ja § 44 p-le 4.

Otsuse põhjenduste kohaselt on ehitusteatise kinnitamisest keeldutud põhjustel, et ehitis ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ning omab ohtlikku mõju liiklusele. Ehkki otsuses puudub viide

§ 36

lg 5 konkreetsele punktile, ilmneb selle sisust, millistel põhjustel keelduti ehitusteatist kinnitamast. Vastustaja on viidanud

§ 44

p-le 4, mis oli koosmõjus

§ 36

lg 5 p-ga 1 ja § 36 lg-ga 6 käesoleval juhul ehitusteatise kinnitamisest keeldumise õiguslikuks aluseks. Nõustuda saab vastustajaga, et vaidlustatud otsuse sisust selgub, et

§ 44

on kohaldatud seetõttu, et ehitis ei vasta nõuetele (

§ 36lg 5 p 1).

Kohus ei saa keeldumist tühistada üksnes põhjusel, et haldusaktis on jäetud viitamata

§ 36

lg-le 5, sest vaidlustatud otsuse sisust pidi kaebajale üheselt selguma TLPA keeldumise põhjus. Vastava viite puudumine ei ole raskendanud kaebajal ka oma õiguste kaitset.

1. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, millisest õigusaktist tulenevad tingimused, millele reklaamkandja väidetavalt ei vasta, ning milline on nende tingimuste konkreetne sisu. Samuti on kaebaja hinnangul põhjendamata reklaamkandja väidetav mittevastavus Tallinna linna ehitusmääruse § 25 lg-le
3. Tallinna linna ehitusmääruse § 25 lg 2 sätestab, et ehitis peab oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile.
4. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et otsusest ei selgu põhjendusi reklaamkandja mittevastavuse kohta Tallinna linna ehitusmääruse osas. Vaidlustatud otsusest nähtuvad 5