Obsah (4)

§ 88§ 107§ 109§ 95

Tsiviilasi nr 2-18-12343 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2018. a Tartu Tsiviilasja number

§ 88lg 1 p 5 alusel on tühine.

3. Lõpetada Heli Saartsi ja Emajõe Keeltekool OÜ vahel XXX sõlmitud tööleping

§ 107lg 2 alusel alates 21.07.2018.

Kohustada Emajõe Keeltekool OÜ tegema vastav kanne töötamise registrisse.

1. Mõista Emajõe Keeltekool OÜ-lt Heli Saartsi kasuks välja hüvitis 1945,02 eurot. Välja mõistetud summa on brutosumma, millest Emajõe Keeltekool OÜ peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
2. Resolutsiooni p 4 nimetatud summalt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
3. Jätta menetluskulud Emajõe Keeltekool OÜ kanda.
4. Mõista Emajõe Keeltekool OÜ-lt Heli Saartsi kasuks välja menetluskulud 1623,60 eurot.
5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6. Heli Saarts esitas 17.08.2018 Tartu maakohtule hagi, milles palus tuvastada Heli Saartsi ja Emajõe Keeltekool OÜ vahel XXX sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 21.07.2018 ning kohustada Emajõe Keeltekool OÜ kande tegemiseks töötamise registrisse. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja

§ 109

lõike 1 alusel hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 2593,36 eurot ning viivis hüvitiselt. Hagiavalduse kohaselt asus töötaja 27.06.2011 tööandja juurde tööle XXX ametikohale. Tööandja juhatuse liikme ebaväärika käitumise tõttu ütles töötaja 18.09.2017 töölepingu erakorraliselt üles ning pöördus töövaidluskomisjoni. Töövaidluse lahendamisel sõlmisid pooled kompromissi korras XXX uue töölepingu. Pooled leppisid kokku, et töötaja naaseb tööandja juurde tegevjuhi ametikohale ja loobub oma nõuetest tööandja vastu ning tööandja käitub edaspidi töötaja suhtes heas usus ning lugupidamisega. 19.07.2018 saatis tööandja juhatuse liige Signe Laigu töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Hageja leiab, et kostjal puudus õiguslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja ei ole

§ 88lg 1 p 5 sätestatud tegu toime pannud.

Tööandja ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses töölepingu ülesütlemist põhjendanud. Kostja on hagejale ette heitnud töötaja ja keeltekooli õpilase vahelist Facebooki vestlust teemal, kuidas tööandja juhatuse liige Signe Laigu sai koju ühelt tööandja poolt korraldatud ürituselt. Turismitalus kohapeal tekkis enne hageja lahkumist diskussioon teemal, kuidas saavad ürituselt koju isikud, kes on alkoholi tarvitanud ning ise autoga sõita ei saa. Seetõttu jagas töötaja Facebooki vestlusgrupis turismitalu peremehelt saadud infot selle kohta, kuidas said koju juhatuse liige ja keeleõpetaja J. 18.07.2018 saatis kostja juhatuse liige Signe Laigu hagejale e-kirja, heites ette, et nimetatud vestlus on lubamatu. Hageja leiab, et vaidlusalune vestlus ei anna alust töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Asjaolu, et Signe Laigu oli suvekoolis XXX. Hageja ei ole rikkunud tööülesannete täitmisest tulenevat lojaalsuskohustust. Signe Laigu hilisemast kirjast nähtub, et tegelikult on ta pettunud poolte sõprussuhtes. Lisaks asus tööandja juhatuse liige peale töölepingu lõpetamist hagejat tööle tagasi paluma ning tunnistas, et on eksinud. Seega ei ole kostja hageja suhtes usaldust kaotanud. Tööleping on üles öeldud eelneva hoiatuseta ning ka seetõttu tühine. 2 Töötaja taotleb seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega hüvitist

§ 109

lõike 1 alusel enda nelja kuu keskmise kuupalga suuruses brutosummas 2593,36 eurot. Hageja igakuine töötasu oli 648,34 eurot. Hüvitise suurus tuleneb hageja tegelikust tööstaažist tööandja juures, töökohustuste rikkumise mitte esinemisest ning tööandjapoolsest käitumisest. Kostja häiris pidevalt hageja privaatsust, kui segas töötajat eraeluliste teemadega ning jagas alandavaid korraldusi. Kostjal puudus arusaam töö ja sõprussuhte vahe kohta. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt asus hageja 27.06.2011 osalise koormusega tööle juhiabi, mitte tegevjuhina. Hageja käitumine oli tööandjat ja töötajat (J.E.) halvustav ja ettevõtte mainet kahjustav. Hageja ja Signe Laigu vahel olid sõprussuhted, kuid sõprussuhetes pettumine ei olnud töösuhte erakorralise ülesütlemise aluseks. Kostja selgitas kohtuistungil, et töölepingu lõpetamise aluseks oli tööandja ja ettevõtte maine kahjustamine. Ainuke lepingu lõpetamise põhjus oli, et hageja võttis osa grupivestlusest Facebookis. Kostja leidis, et mõistlik oleks hageja kasuks välja mõista kahe kuu hüvitis. Kostja juhatuse liige oli nõus, et nad olid hagejaga sõbrad. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb poolte ütluste ja dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud, mille üle pooltel ei ole vaidlust:  Heli Saarts töötas Emajõe Keeltekool OÜ-s alates 27.06.2011;  18.09.2017 ütles töötaja töölepingu erakorraliselt üles;  XXX sõlmisid pooled töövaidluse lahendamisel uue töölepingu;  19.07.2018 ütles kostja juhatuse liige hagejaga töölepingu erakorraliselt üles

§ 88

lg 1 p 5 alusel;  hageja igakuine töötasu oli 648,34 eurot.

§ 95

lg 1 kohaselt öeldakse tööleping üles kirjalikku taasesitamist võimaldava ülesütlemisavaldusega, s.t otsese tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 mõttes. 4.

§ 88

lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Seega on vaidluse all, kas ja millise hageja teoga on kadunud kostja usaldus hageja vastu. Ülesütlemisavalduses ei ole lepingu lõpetamist põhjendatud, seal on ainult toodud viide seaduse sättele. Kostja selgitas kohtuistungil, et ainuke lepingu lõpetamise põhjus oli hageja osavõtt grupivestlusest Facebookis. Pooled on nõus, et 18.07.2018 toimus pärast keeltekooli korraldatud suvekooli selles osalenute vahel vestlus sotsiaalvõrgustikus Facebook. Hageja on vestlusesse postitanud järgmised ütlused: „Annan ka teada, et peategelane sai kenasti koju. Peremees kutsus talle tema nõusolekul abikaasa järgi. Mr J. jalutas hääletama. Seega kõik lõppes positiivselt ja kohtumiseni Emajõe Keeltekoolis“; 3 „Noo me Heliga sõitsime juba ära. Ja siis ma V. käest küsisin kuidas edasi läks. Püsti ta ei tahtnud tulla. Maksta samuti mitte. Aga sõna politsei peale lubas oma abikaasale helistada“; „V. helistas ja A. tuli järgi. Noo ja aga see oli kangelase abikaasa“ (tl 20). Kohus on nõus kostja seisukohaga, et hageja väljaütlemised on kohatud, hageja on kostja juhatuse liikmest rääkides olnud ebaviisakas. Samas ei saa ühekordne vestlus sotsiaalvõrgustikus (ebaviisakus) olla aluseks töölepingu lõpetamisele. Kosja ei ole viidanud sellele, et hageja oleks tema suhtes postitanud ebaõigeid faktiväiteid ning halvustanud kuidagi oma tööandjat, Emajõe Keeltekool OÜ-t. See, et töötajal on välja kujunenud arvamus juhatuse liikme suhtes ei tähenda, et osaühingul oleks põhjust hagejat töösuhtest tulenevalt umbusaldada. Hageja ei ole esitanud vestluses ühtegi seisukohta või arvamust, mis halvustaks keeltekooli korraldamist, taset, vms. Kostja ei ole viidanud sellele, et keeltekool tööandjana oleks kaotanud usalduse hageja vastu. Pigem nähtub kostja esindaja ütlustest, et usalduse kaotas kostja juhatuse liige hageja kui oma sõbra vastu. See ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks. Kohus leiab, et seadusest tuleneva aluse puudumisel on XXX sõlmitud töölepingu ülesütlemine tühine. 5. Kui kohus leiab, et ülesütlemine on tühine, ei ole vaja täiendavalt analüüsida, kas kostjal oli õigus tööleping üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. 6. Hageja on esitanud taotluse töölepingu lõpetamiseks

§ 107

lg 2 alusel ning palunud lepingu lõpetada alates 21.07.2018.

§ 107

lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus lõikes 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna ülesütlemisavalduses on hageja viimaseks tööpäevaks märgitud 20.07.2018, lõpetab kohus lepingu alates 20.07.2018. Kostjal tuleb teha vastav kanne töötajate registrisse. 7. Kui kohus lõpetab töölepingu

§ 107

lg 2 alusel, kuulub

§ 109

lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palub kostjalt välja mõista 4 kuu hüvitis, kostja oleks nõus kahe kuu hüvitisega. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust kõrvale kalduda seaduses sätestatud eelduslikust hüvitisest 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja ja kostja sõlmisid uue töölepingu alles XXX töövaidluskomisjonis toimunud vaidluse ajal. Seega teadsid mõlemad pooled lepingu sõlmimise ajal, millised on poolte vahelised suhted ning millega töölepingu täitmisel tuleb arvestada. Hoolimata sellest, et poolte vahel oli varasemast konflikt, soovisid mõlemad pooled sõlmida uue töölepingu ning hageja loobus 6 kuu hüvitise väljamõistmise nõudest. Hageja antud selgituste kohaselt on peamiseks hüvitise suurendamise põhjuseks asjaolu, et kostja segas hagejat igasugustel kellaaegadel eraeluliste teemadega. Pooled on ühel meelel selles, et nad olid töösuhte kestmise ajal (s.t ka pärast eelmise töövaidluse lahendamist) sõbrad. Kohus ei suurenda välja mõistetavat hüvitist ainult seetõttu, et hageja ja kostja juhatuse liige olid sõbrad ning suhtlesid ka töövälisel ajal. Esitatud asjaoludest nähtub, et mõlemal poolel on 4 raskusi tööalaste ning sõbrasuhete lahus hoidmisel. Hageja ei saa tööandjale ette heita seda, et tema sõbraks olev juhatuse liige on saatnud töövälisel ajal isiklikke meile. Samuti ei esine asjas hüvitise vähendamise alused. Kostja ei ole ühelegi sellisele alusele osundanud.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja igakuine töötasu oli 648,34 eurot, seega tuleb hüvitise välja mõista brutosumma 1945,02 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja viivised VÕS § 113 lg 1 alusel lõike teises lauses sätestatud määras.
2. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud 1623,60 eurot ning sellele lisanduvad viivised. Hagejale on osutatud õigusabikulu hinnaga 120 eurot tund kokku 20 tunni 1 minuti ulatuses, lisaks on hageja esindajal sõidukulud 18 euro ulatuses. Kostja ei ole oma seisukohta esitanud. Hageja esindaja on esitanud hagiavalduse, tutvunud kostja vastusega ning võtnud osa kohtuistungist (50 minutit). Arvestades sellega, et kostja ei ole ülesütlemisavalduses esitanud töölepingu lõpetamise asjaolusid ning seega tuli hagejal hagi esitades arvestada erinevate lepingu lõpetamise põhjustega, peab kohus ajakulu põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulu välja kogu ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5