) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja/vastukostja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid ühisvara jagamisel poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks ning ühisvara tuleb jagada võrdsetes osades. Pooled vaidlevad korteriomandi väärtuse üle. Hageja on korteriomandi väärtuse tõendamiseks esitanud Pindi Kinnisvara ekspertiisiakti maist 2015.a selles, et 2-toalise korteriomandi pindalaga 49,7 m2 asukohaga x turuväärtus 11.05.2015.a seisuga on 56000 eurot eeldusel, et registriosa III jakku kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kustutatakse võõrandamise hetkeks (lk 12 – 25). Hageja on hilisemas menetluses nõustunud, et korteri väärtus on käesolevaks ajaks 65107 eurot. Kostja on korteriomandi väärtust tõendanud kinnisvaraportaali väljavõttega, millest nähtuvalt on 16.05.2018.a müügil 2-toaline korter pindalaga 51,8 m2 asukohaga x müügil hinnaga 67900 eurot (lk 132). Hageja poolt esitatud ekspertiisiakt korteriomandi väärtuse kohta on kolm ja pool aastat vana. Kostja poolt esitatud tõend aga ei ole konkreetselt vaidlusaluse, vaid sarnase korteri kohta ning tegemist ei ole mitte tehingu hinnaga, vaid pakkumisega portaalis. Siiski arvestab kohus korteri väärtuse määramisel ka kostja esitatud tõendiga, kuna hageja tõend on kolm ja pool aastat vana ning kostja tõend on pool aastat vana, seega aktuaalsem. Kui hageja tõend oleks kaasaegne, ei omaks kostja tõend kohtus tõenduslikku väärtust. Kummagi poole esitatud tõendite kahe väärtuse keskmine on 61950 eurot. Nimetatust tulenevalt ja samuti sellest, et kostja oli nõus korteri väärtusega 65107 eurot, määrab kohus korteri väärtuseks 65107 eurot. Hageja ja kostja ning AS-i AmCredit Eesti vahel on 28.03.2007.a sõlmitud laenulepingud nr EME-2149 ja EME-2150 (lk 26 – 38). 25.08.2017.a seisuga (s.o viimased kohtule esitatud 3 andmed) on laenujäägid vastavalt 48371,67 eurot ja 20218,57 eurot, kokku 68590,24 eurot (lk 43). Kummagi poole osaks on seega 32553,5 (65107 : 2) eurot varalisi õigusi ja 34295 (68590,24 : 2) eurot varalisi kohustusi ehk kummalgi 1741,5 eurot varalisi kohustusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates abielu lahutamisest on hageja üksi laenumakseid tasunud. 2009.a juunis oli laenujääk lepingu nr EME-2149 järgi 56619,44 eurot (lk 39 prd) ja lepingu lepingu nr EME-2150 järgi 24822,22 eurot (lk 41 prd). 25.08.2017.a oli laenujääk lepingu nr EME-2149 järgi 48371,67 eurot (lk 43) ja lepingu nr EME-2150 järgi 20218,57 eurot (lk 43). Seega tasus hageja ainuisikuliselt lepingu nr EME-2149 järgi 8247,77 ja lepingu nr EME-2150 järgi 4603,65 eurot, seega kokku 12851,42 eurot. Hilisemaid tõendeid laenu kustutamise kohta (alates 27.08.2017.a kuni hagi esitamiseni 04.12.2017.a) ei ole hageja esitanud. PkS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. Laenude kustutatud osast on kostja osa ja tuleb jätta kostja kanda ½ ehk 6425,71 eurot. Kostja on väitnud, et ühisomandiks olev korter on omandatud osaliselt kostja lahusvara arvelt s.o 11000 euro ulatuses. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud kirjalikud tõendid selles, et tema kontol Venemaal asuvas pangas on olnud 06.05.2006.a 11000 eurot (lk 72). Kostja on selgitanud, et tema ema O E sai 14000 USD, mis kajastub ema kontol (lk 71) ning ema kandis selle summa üle kostjale. Kostja selgitas, et võttis summa 11000 eurot sularahas välja ja andis summa hagejale. Summast tasuti korteri esimene sissemakse. Kohtu seisukoht on, et kostja esitatud tõendid ei tõenda, et korter on omandatud osaliselt kostja lahusvara arvelt. Kostja ei ole tõendanud, et Venemaal asuvas pangas kostja kontol olnud 11000 eurot on makstud poolte ühisomandiks oleva korteri esimeseks sissemakseks. Kostja esitatud tõenditega on tõendatud üksnes, et kostjal oli 11000 eurot, tõendatud ei ole aga nimetatud summa hagejale üleandmine ega selle summaga korteri eest tasumine. Eeltoodust tulenevalt on kummagi poole osa ühisvarast kohustused summas 1741,5 eurot, positiivset vara ei ole. Hageja on tasunud kostja osa laenumaksetest summas 6425,71 eurot ning nimetatud summas tuleb enamtasutud laenumaksetest tulenev hüvitis kostjalt hageja kasuks välja mõista. Pooled ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selles, et laenukohustus oleks pangas ümbervormistatud vaid hagejale. Eeltoodust tulenevalt on võimalik jätta laenukohustus ühe poole kanda vaid omavahelistes suhetes. Kinnitusraamatuseaduse § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. V E nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks tuleb asendada käesoleva kohtuotsusega. 4 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sättest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.