Obsah (6)

§ 407§ 162§ 138§ 144§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja n

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 11.06.2018 kohtumäärusega. Kohus toimetas hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte kostjale isiklikult 30.06.2018. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3206, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust. 2 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. VÕS § 4062 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Lõike 2 järgi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra vastavuse hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile ei võeta liisingulepingu korral tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse liisingueseme kindlustamisega seotud kulusid. Lõike 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu krediidi kulukuse määr 81,3 % aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oktoobris 2016 19,49 %. Laenulepingu krediidi kulukuse määr ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sellises ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kohtu hinnangul on asjas seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Laenulepingust tulenev laenuperiood oli 90 päeva, seega kohustus kostja laenu tagasi maksma 25.01.2017.a. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intress nimetatud aja eest (27.10.2016-25.01.2017) summalt 185,77 eurot on 0 eurot, sest sel perioodil oli võlasuhte intressimäär 0 % (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Võlgniku poolt laekunud 14,23 eurot tuleb lugeda põhikohustuse katteks, mistõttu on võlajääk 185,77 eurot (200-14,23). Hageja nõuab viivist perioodi 05.05.2017-16.05.2018 eest summas 48,88 eurot. Kuna leping oli tühine, lähtus kohus seadusjärgsest viivisemäärast. Seega on viivis 15,35 eurot 3 (http://www.viivisekalkulaator.ee/). Kohus leiab, et kahjunõue summas 50 eurot, mis tuleneb sissenõudmiskuludest, tuleb rahuldada. Kohus mõistab S Zilt Omega Invest OÜ kasuks välja kokku 251,12 eurot, so põhivõlgnevus 185,77 eurot, kahju hüvitis 60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 15,35 eurot ja viivis alates 17.05.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 185,77 eurot kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 185,77 eurot). Ülejäänud viivisenõude osas jätta hagi rahuldamata.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on

§ 138lg 2 kohaselt riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 270 eurot.

Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud summas 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4