1-19-479 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-479 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Pavel

§ 25lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.

jaanuari 2019.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Raivo Sirela isikukood: 35203130442; EV kodanik; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX, faktiline elukoht: XXX. Viibib Tallinna Vanglas. Varasem karistatus: 14 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 31.08.2018 otsusega nr 1-18-6981 liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 kuud ja 17 päeva. Vabanes karistuse kandmiselt 16.01.

1. Kuus kehtivat väärteokaristust. Kahtlustatavana kinni peetud 20.01.2019 kell 14.
2. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Raivo Sirela RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Raivo Sirela apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1 1-19-479
3. Raivo Sirelat süüdistatakse selles, et tema olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi (episoodid 15.08.2018 ja 30.08.2018), uuesti, viibides 20.01.2019 kella 14.07 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas Balti jaama X kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist S AS-le kuuluva vara kogumaksumusega 19,98 eurot, läbis turvaväravad ning väljus müügisaalist jättes tahtlikult tasumata nimetatud kauba eest, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli turvatöötaja poolt kinni peetud. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega Raivo Sirela pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS:
4. Harju Maakohus tunnistas Raivo Sirela süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.01.

1. Tõkendina kohaldati kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõekendit vahistamine ning Raivo Sirela vahistati kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON:
2. Apellatsiooni esitas süüdistatav Raivo Sirela. Süüdistatav taotleb tühistada Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus temale mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega vähendada karistust ühe kuu võrra. Prokurör oleks pidanud karistuseks küsima 4 kuud ja sellest 1/3 tulnuks maha arvestada. Karistus 2 kuud 20 päeva oleks olnud piisav. 3.1 Süüdistatav leiab, et kvalifikatsioon p 9 on inimõiguste rikkumine. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 2 1-19-479 Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
6. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). 5.1 Kohtukolleegium leiabki, et esitatud apellatsioonil puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega kvalifikatsiooni p 9 osas, kuivõrd maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Süüdistatava asjakohatud ja kohtupraktikast hälbivad väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Tuvastatavad ei ole ka kriminaalmenetlusõiguse rikkumised. Seetõttu puudub kolleegiumil alus maakohtu seisukohti revideerida ka apellatsiooni väidetest sõltumatult, tuginedes KrMS § 331 lg-le
8. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Raivo Sirelale lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS §

§ 25

lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Raivo Sirelat karistanud 6 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on sanktsiooni alammäära lähedane, mistõttu on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. 6.1 Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3