1-15-1609/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-1609 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitali Sklabovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Vitali Sklabovski, isikukood 37206253711, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 13.07.2014 ja lõpp 09.06.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.01.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Vitali Sklabovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Vitali Sklabovskile ja prokurörile. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1609 tunnistati Vitali Sklabovski süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.02.2012 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust võrra ning kohus mõistis Vitali Sklabovskile liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus luges Vitali Sklabovski karistuse kandmise alguseks 13.07.
2. Kohtuotsus jõustus 15.05.
3. Viru Vangla esitas 21.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Sklabovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Vitali Sklabovski tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Vitali Sklabovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vitali Sklabovski ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas Vitali Sklabovski, et ta sooviks Töötukassa kaudu endale tööd otsida. Kinnipidamisasutuses on ta koristajana töötanud juba üle kolme aasta. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et kinnipeetav Vitali Sklabovski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul võib kinnipeetava Vitali Sklabovski vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata heaks. Vitali Sklabovskil on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ema juures. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht esialgu küll puudub, kuid tal on vabanemise korral võimalus taastada töövõimetuspension ning ka isik ise on avaldanud soovi leida endale vabaduses töökoht. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et kinnipeetava ema on nõus Vitali Sklabovskit vabanemise korral toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vangla materjalidest nähtub, et Vitali Sklabovski on läbinud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Vitali Sklabovski on vangistuses töötanud majandustöödel, osalenud riigikeele kursustel ning läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ning „Eluviisitreening“. Samas ei saa kohus mööda vaadata, et Vitali Sklabovskil on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus – 28.02.2018 määratud distsiplinaarkaristusena noomitus. Kinnipeetav on vanglas karistust kandnud juba pikemat aega (alates 13.07.2014), mistõttu annab kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu kohtule piisavalt alust karta, et isik ei ole vabaduses suuteline järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus leiab, et Vitali Sklabovski tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata Vitali Sklabovskit positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. Vitali Sklabovski näol on tegemist korduvalt karistatud isikuga, kes ei viibi kinnipidamisasutuses esimest korda. Vitali Sklabovski pani oma abikaasa suhtes toime raske tervisekahjustuse (alkoholijoobes olles lõi tüli käigus korduvalt oma abikaasat noaga). Kohus määras Vitali Sklabovskile 1 kuu pikkuse šokivangistuse ning jättis ülejäänud 3 aasta 10 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, kui Vitali Sklabovski ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Šokivangistus ning katseaeg ei avaldanud isikule mingit mõju, sest Vitali Sklabovski pani katseajal olles toime uue vägivallateo (alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli käigus lõi noaga teist isikut). Seega on isikule omane vigade kordamine, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning kuritegude toimepanemist soodustab emotsioonide kontrollimatus. Lisaks soodustab tema puhul uute kuritegude 2 toimepanemist alkoholi tarvitamine, sest vangla materjalidest nähtuvalt on Vitali Sklabovski pannud vägivallakuritegusid toime alkoholijoobes. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on vangistuse jooksul läbinud erinevaid resotsialiseerivaid tegevusi, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et Vitali Sklabovski oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kohtu hinnangul on Vitali Sklabovski puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõike kehtiv distsiplinaarkaristus, isiku varasem elukäik ning tema poolt toime pandud vägivaldsete kuritegude arv. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Vitali Sklabovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3