KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2019, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-6664 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi XX süüdistuses KarS § 175 lg 11 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. septembri 2018 otsus Apellandid kaitsja, kannatanu Prokurör Kristo Adosson Kaitsja XX isikukood: XXXXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX, õpib XXX, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 24.04.2017 otsusega KarS § 133 lg 2 p 2; § 178 lg 11; 179 lg 11; 217 lg 1 ja 206 lg 1 alusel Kadi Sitska Kannatanu YY Süüdistatav RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu 14. septembri 2018 otsus muutmata. 2. Prokuröri konfiskeerimistaotlus jätta läbi vaatamata. 3. Määrata XX-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Liis Suik Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 90 eurot. 4. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmiseks ning mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu 90 eurot. 1 OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni ei saa esitada kannatanu, sest kannatanul on kassatsiooniõigus ainult tsiviilhagi puudutavates küsimustes. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XX-le esitati süüdistus KarS § 175 lg 11 järgi selles, et ta varem KarS § 133 lg 2 p 2, § 178 lg 11 ja § 179 lg 11järgi karistatud isikuna:
- a)mõjutas alaealist YY prostitutsiooniga alustama ja sellega jätkama ning
- b)aitas noorema kui 18-aastase isiku prostitutsioonile kaasa, korraldades YY kohtumisi klientidega. XX tegi YY-le ettepaneku hakata raha eest seksi pakkuma põhjendusega, et tema vanematel ei ole raha riiete ostmiseks. Kaastundest XX vastu soostus YY XX leitud klientidega kohtuma. XX otsis YY-le kliendid ja organiseeris kokkusaamised veebikeskkonnas CCC. YY oli raha eest vahekorras kahe XX vahendatud kliendiga, neist ühega kahel korral. Kahel korral andis YY poole saadud rahast edasi XX-le. 2. Harju Maakohus tunnistas XX KarS § 175 lg 11 järgi süüdi. KarS § 87 alusel vabastas kohus aga XX karistusest ja allutas ta KarS § 87 lg 1 p 2 alusel käitumiskontrollile. Maakohus kohustas XX 1 aasta jooksul täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid. Lisaks pani kohus KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 8 alusel XX-le kohustuse jätkata õpinguid eriala omandamiseks ja osaleda vähemalt ühes kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Kohus määras, et XX-le Harju Maakohtu 24. aprilli 2017 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 28 päeva kuulub täitmisele iseseisvalt. Kohus leidis, et XX-le esitatud süüdistus KarS § 175 lg1 ettenähtud kuriteos on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu nõusolek prostitutsiooniga tegeleda ei vabasta süüdistatavat vastutusest ning XX teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Kohus rõhutas, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb alaealisele karistuse kohaldamisel arvestada eelkõige teo toimepanija isikut. Kohus põhjendas XX karistusest vabastamist sellega, et kriminaalasja esemeks olevad kuriteod on toime pandud rohkem kui aasta tagasi. Vahepealse aja jooksul on XX mõistnud oma tegude olemust, juhtunut kahetsenud. Ta on asunud paranemise teele, tehes koostööd kriminaalhooldajaga. Kriminaalhooldaja koostatud kohtueelsest ettekandest nähtub, et XX on oma käitumise ebaseaduslikkust tunnistanud, sellest järeldusi teinud. XX soovib elada seaduskuulekalt ning on seda viimase aasta jooksul ka teinud. 2 Kohus pidas oluliseks ka seda, et kõigi XX pereliikmete sotsiaalsed oskused on piiratud ning nad vajavad abi ja suunamist. Sellest hoolimata on XX suutnud jätkata õpinguid ametikoolis eriala omandamiseks. Kohus pidas põhjendatuks XX mitte karistada, kuna tema käitumiskontroll on kulgenud edukalt ning kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku allutada XX käitumiskontrollile, pannes lisakohustuseks osalemise sotsiaalprogrammides. Maakohus leidis, et sellise mõjutusvahendi kohaldamine on XX suhtes piisav mõjutusvahend, mis aitaks tal ühiskonda resotsialiseeruda, jätkata õpinguid ning oma eluga seaduskuulekalt edasi minna. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid kannatanu YY ja XX kaitsja. 3.1 YY märkis esitatud apellatsioonis, et ei nõustu kohtuotsusega, sest kohtu mõistetud karistus on liiga leebe. 3.2 XX kaitsja taotleb XX õigeksmõistmist. Kui kohus jätab apellatsiooni rahuldamata, palub kaitsja jätta apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kaitsja leiab, et XX pani teo toime vältimatus keelueksimuses olles. XX on kogu menetluse vältel selgitanud, et ta ei teadnud, et kui kaks inimest rahumeelselt kokku lepivad raha eest seksi korraldamises ja raha jagatakse pooleks, siis on tegemist kuriteoga. Temale teadaolevalt on kuriteoga tegemist siis, kui üks isik sunnib (ähvardab, kasutab vägivalda) teist isikut raha eest seksima. Viidates Riigikohtu lahendile, märgib kaitsja, et mida vähem intensiivne on eksimuses tegutseva isiku käitumisega tekitatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema. Kaalutlemisel tuleb arvestada südametunnistust, väärtushoiakuid ja kõiki intellektuaalseid võimeid. Kaitsja märgib, et XX puhul on tegemist vaatamata oma vanusele (väidetava kuriteo toimepanemise ajal 17.aastane) tegelikult lapsega, kelle areng ei vasta tegelikult tema vanusele. XX ei ole normikohane laps, tal on teatud puudujäägid. Ekspertiisiaktist tuleb välja, et kodune olukord on olnud kasin, kodu on ka praegu ülimalt räpane. XX tõmbus endasse peale seda, kui talle kirjutati prillid, mille pärast teda hakati narrima. Tema sotsiaalsed oskused on puudulikud, seda eelkõige tavaelus. Kaitsja toob välja, et kannatanu oli seksuaalselt aktiivne juba enne XX-ga kohtumist. Kaitsja märgib, et tüdrukud arenevad kiiremini ning kõiki asjaolusid arvestades oleks tütarlapselt eeldanud, et tema ütleb, et selline tegevus – raha eest seksimine – on keelatud. Samas märgib kaitsja, et ka kannatanu puhul ei olnud tegemist normikohase lapsega. 4. Prokurör toetab esitatud arvamuses kannatanu apellatsiooni. 3 Prokuröri hinnangul on XX näidanud oma tegevusega, et talle varasemalt mõistetud karistus ei täitnud oma eesmärki. Lisaks sellele, et XX teadis oma teo keelatusest, oli ta uut kuritegu toime pannes teadlik ka, et ta on eelmiste kuritegude tõttu seatud käitumiskontrolli kaudu riigi erilise tähelepanu all. Tema toimepandud kuriteod näitavad, et XX on isik, kes karistuse kohaldamata jätmisel kaldub ka tulevikus seksuaalse iseloomuga kuritegusid toime panema. Prokurör märgib, et maakohtu otsus ei sisalda põhjendust, miks jättis kohus prokuröri konfiskeerimistaotluse rahuldamata. Kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna prokuröri hinnangul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus leidis õigesti, et XX teos puuduvad süüd välistavad asjaolud. XX sai aru, et YY süüdistuses kirjeldatud viisil ära kasutamine ei ole sotsiaalselt adekvaatne tegevus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna esitatud apellatsioonid alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 6. Põhjendatud on kaitsja väide, et XX eksis oma teo keelatuses. Eksimus ei olnud aga vältimatu. 6.1 Väitele, et XX ei teadnud, et tema teo puhul on tegemist kuriteoga, tugines kaitsja ka maakohtus. Maakohtu seisukoht ses küsimuses on väga lakooniline: „Kannatanu nõusolek prostitutsiooniga tegeleda ei vabasta süüdistatavat vastutusest. XX teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.“ Maakohus ei ole otsuses võtnud selget seisukohta, kas XX sai oma teo keelatusest aru ning kui mitte, siis miks ei olnud eksimus vältimatu. 6.2 Prokurör leiab apellatsioonivastuses, et XX sai oma teo keelatusest aru. Oma seisukohta põhjendab prokurör XX varasema karistusega. Ringkonnakohus prokuröri väitega ei nõustu. Seda, et isik mõistis oma teo keelatust, saab varem mõistetud karistuse alusel öelda siis, kui tegu, mille eest on isikut karistatud, vastas samale süütekoosseisule või oli vähemalt olemuslikult sarnane. XX-le on esitatud süüdistus KarS § 175 lg 11 järgi. Harju Maakohtu 24. aprilli 2017 otsusega on XX mõistetud süüdi KarS § 133 lg 2 p 2, § 178 lg 11, § 179 lg 11, § 206 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi (kd I; tl. 162–163). Seega nüüdse teo kvalifikatsioon ei lange kokku ühegi kuriteo kvalifikatsiooniga, milles XX süüdi mõisteti. Ka ei ole prokurör esitanud põhjendusi ega tõendeid, mis näitaks, et erinevast kvalifikatsioonist hoolimata, oli mõni Harju Maakohtu 24. aprilli 2017 otsuses nimetatud tegudest XX-le praegu süüks pandavaga sarnane. 6.3 Kaitsja väide, et XX ei saanud oma teo keelatusest aru, tugineb XX kohtueelses menetluses antud ütlustele. Nimelt on XX 23. mail 2018 toimunud ülekuulamisel vastuseks kaitsja küsimusele öelnud: „Ma ei olnud teadlik sellest, et Y-le minu poolt leitud meestega raha eest seksimine on karistatav, arvasin, et keelatud on see siis kui see toimub sunniviisiliselt“ (kd I; tl. 185). XX ei ole nimetatud küsimuses täpsemalt küsitletud. Ka ei leidu mingeid muid tõendeid, mis selle väite kahtluse alla seaks. Pigem toetab XX väidet toimikus olev väljavõte 4 XX 1. augustil 2017 Facebooki kaudu YY-le saadetud sõnumitest, kus XX on avaldanud arvamust, et talle ei saa nagunii midagi teha, sest kõik on olnud vabatahtlik (kd I; tl. 15). Ringkonnakohus leiab, et XX ütluste ja viidatud sõnumite alusel tuleb lugeda tõendatuks, et XX ei olnud teadlik oma teo keelatusest. 6.4 KarS § 39 lg 1 kohaselt on isiku süü välistatud ainult juhul, kui eksimus teo keelatuses oli vältimatu. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust järelduseks, et XX jaoks oli eksimus teo keelatuses vältimatu. Kaitsja märgib apellatsioonis, et XX ei ole normikohane laps. Täpsemalt on kaitsja välja toonud, et XX kodune olukord on olnud kasin, XX tõmbus pärast prillide saamist endasse ja tema sotsiaalsed oskused on puudulikud. Kaitsja ei ole aga ära näidanud, kuidas nendest asjaoludest järeldub, et XX eksimus teo keelatuses oli vältimatu. Veel märkis kaitsja, et tüdrukute ja poiste areng on erinev ning tüdrukud arenevad kiiremini. Sellest tulenevalt leidis kaitsja, et kannatanu asi oleks olnud öelda XX-le, et raha eest seksimine on keelatud. Selline väide on täiesti alusetu. Esiteks on väär kaitsja väide, justkui oleks tasu eest seksimine ehk prostitutsioon ise keelatud. Teiseks ei ole kaitsja näidanud ära õiguslikku alust, mille alusel oleks kannatanul olnud kohustus süüdistatavat hoiatada, et ta paneb toime kuriteo. Ringkonnakohus sellist alust ei näe ning peab seetõttu süüdistatava teo eest vastutuse kannatanule veeretamist põhjendamatuks ja küüniliseks. XX-l oli olemas põhimõtteline teadmine sellest, mis on prostitutsioon: kannatanu ütluste kohaselt sai tema üldse XX-lt teada, et seksitakse ka raha eest (kd I; tl. 83). XX enda ütlustest tuleb välja, et ta oli teadlik sellestki, et mingil juhul on prostitutsiooniga seonduv karistatav (kd I; tl. 185). Seega oleks olnud tal igati põhjust kontrollida, milline tegu täpselt karistatav on. Sellekohane info on lihtsalt leitav ka internetist. Tõendeid, et XX oleks kuidagi püüdnud välja selgitada, ega tema tegu karistatav ei ole, kriminaaltoimikus ei leidu. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et eksimus teo keelatuses oli XX jaoks vältimatu. 6.5 Kui eksimus oli välditav, on isik teo toimepanemises süüdi ja vastutab üldkorras. Seega ei ole kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks ja XX õigeksmõistmiseks alust. 7. Ringkonnakohus ei näe alust ka kannatanu YY apellatsiooni rahuldamiseks ning XX-le karistuse mõistmiseks. Välditava keelueksimuses toime pandud teo puhul on põhjust pidada teo toimepanija süüd väiksemaks. Seda näitab KrMS § 39 lg 2, mille kohaselt võib välditavas keelueksimuses olles toimepandud teo puhul kergendada isiku karistust. Ringkonnakohus leiab, et alaealise puhul võib sama asjaolu anda alust just mõne KarS § 87 lg-s 1 nimetatud meetme kohaldamiseks, nagu on teinud maakohus. Võttes arvesse nii maakohtu otsuses toodud põhjendusi (XX on käitunud teo toimepanemisest otsuse tegemiseni õiguskuulekalt, ta teeb koostööd kriminaalhooldajaga ning õpib) kui seda, et XX pani teo toime välditavas keelueksimuses, jätab ringkonnakohus muutmata XX allutamise käitumiskontrollile KarS § 87 lg 1 p 2 alusel. 8. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1 apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 5 9. Prokurör heidab oma arvamuses maakohtule ette, et kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata prokuröri esitatud konfiskeerimistaotluse. Prokurör väitel leidis maakohtu menetluses tuvastamist, et esineb alus teo toimepanemise tulemusel saadule vastava rahasumma väljamõistmiseks. Seega taotleb prokurör sisuliselt, et ringkonnakohus otsustaks konfiskeerimise. Ringkonnakohus seda taotlust lahendada ei saa. Vastavalt KrMS § 331 lg-le 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires. Kumbki apellantidest ei ole apellatsioonis esitanud ühtegi konfiskeerimisega seonduvat taotlust. Seega väljub prokuröri taotlus esitatud apellatsioonide piirest. Seetõttu jätab ringkonnakohus prokuröri taotluse läbi vaatamata. 10. Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt oli apellatsiooni koostamise ajakulu 2 tundi. Sellele vastava tasu suurus on taotluse kohaselt 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks osaliselt. Tuntava osa apellatsiooni põhjendustest võtavad enda alla üldised väited selle kohta, et alaealiste vaimne areng on erinev. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma sellised abstraktsed väited kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Ka on kaitsja täpsemalt samadele argumentidele tuginenud ka varem (kriminaalasjas 1-18-8003, vt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=239674093). Seega ei saanud nende põhjenduste lisamine apellatsiooni olla ajamahukas. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Sellele vastava tasu suurus on 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. 11. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 2 alusel isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Kaitsja on esitanud taotluse jätta apellatsiooni rahuldamata jätmise korral apellatsioonimenetluse kulud KarS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Apellatsioonimenetluse kulud on suhteliselt väiksed ning kaitsja ei ole ära näidanud, et XX ei oleks võimeline neid tasuma. Sellest tulenevalt mõistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud 90 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel välja XX-lt. Allkirjastatud digitaalselt 6