MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1844 Haldusasi S.K.i kaebus Tallinna Vangla 07.09.2018 käskkirjaga

) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärk on nõuda Tallinna Vangla 07.09.2018 käskkirjaga nr 5-1/18/1510 tekitatud kahju hüvitamist. Kuna kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on käskkirja õigusvastasus, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kahju hüvitamise nõue hõlmab käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõuet. 9.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 10.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kaebaja on kaebuses märkinud, et arvestades vangla seisukohta vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse osas ei ole loogiline eeldada, et vangla võtaks õigeks sellest tuleneva kahju hüvitamise, mistõttu leiab kaebaja, et eraldi kahju hüvitamise nõude esitamine vanglale hetkel, kus kahju ärahoidmine on võimatu, ei ole menetlusökonoomiline. Seega palub kaebaja lugeda vaidemenetlusega läbituks ka kahju hüvitamise menetluse. Kohus sellega ei nõustu. Vaiet ei saa lugeda RVastS-s sätestatud korras esitatud kahju hüvitamise taotluseks. VangS § 1¹ lg 8 näeb kinnipeetavale ette kohustusliku kohtueelse menetluse enne kohtusse pöördumist kahju hüvitamise küsimustes. VangS § 1¹ lg 5 sätestab kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Kuna sätestatud on kaks eraldi kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb juba sellest järeldada, et üht liiki kohtueelset menetlust ei saa lugeda läbituks teist liiki menetluse läbimisega. Kaebaja nõudis vaides Tallinna Vangla 07.09.2018 käskkirja 5-1/18/1510 kehtetuks tunnistamist, eelnenud õigusliku seisundi taastamist ja käskkirja peatamist. Seega ei esitanud kaebaja oma vaides ühtegi nõuet, mis oleks tõlgendatav kahju hüvitamise taotlusena. Asjaolu, et Tallinna Vangla oleks suure tõenäosusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätnud ei välista kohtueelse menetluse läbimise kohustust, kuna VangS § 1¹ lg 8 näeb ette, et vangla peab olema taotluse tagastanud, rahuldamata jätnud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Järelikult ei saa vaidemenetluse läbimist lugeda praegusel juhul kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks.
2. Kinnipeetavate karistuse kandmise koha registri andmetel viibib kaebaja praeguse seisuga Tallinna Vanglas. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta viibib Tallinna Vangla Maardu avavanglas ja vabaneb vanglast 21.12.
3. Seega paigutati kaebaja Tallinna Vangla 07.09.2018 käskkirja nr 5-1/18/1510 alusel Viru Vangla kinnisesse osakonda, kuid kaebuse esitamise ajaks on ta Tallinna Vangla avavanglasse tagasi toodud. Isegi kui Viru Vangla kinnisesse osakonda paigutamise käskkiri omab kaebuse esitamise seisuga veel kaebaja suhtes mingit mõju, siis pärast peatset vanglast vabanemist tuleb selle mõju lugeda lõppenuks. Seega leiab kohus, et puudub vajadus soovitada kaebajale kaebuse muutmist selliselt, et ta nõuaks hoopis Tallinna Vangla 07.09.2018 käskkirja nr 5-1/18/1510 tühistamist.
4. Õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul ei kehti kohustusliku kohtueelse menetluse nõuet, kuid kohus leiab, et nõue Tallinna Vangla 07.09.2018 käskkirja nr 5-1/18/1510 õigusvastasuse tuvastamiseks ei oleks lubatav.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna 2

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. 15. Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

16. Kohus selgitab, et kui kaebaja on vanglast vabanenud, ei pea ta kohustuslikku kohtueelset menetlust läbima. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Tiia Nurm 3