Obsah (10)

§ 113§ 164§ 108§ 1132l§ 1132§ 101§ 35§ 1§ 42§ 94

2-17-132255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Omega Invest OÜ esitas 29.12.
2. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxxxx Vxxxxxxxxxxxx võla sissenõudmiseks. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada ja asi anti menetlemiseks hagimenetluses Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Kohus võttis hagiavalduse Jxxxxxx Vxxxxxxxxxxxx põhivõla summas 199,99 eurot, viivise summas 75,76 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kahju 50 eurot väljamõistmiseks, menetlusse määrusega 14.06.
4. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostjale ei õnnestunud hagi ja selle lisasid kätte toimetada enne kui avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.08.2018 kättetoimetamise kuupäevaga 14.09.
5. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (05.10.2018) ega hiljem hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. 2 Hagi asjaolude kohaselt on kostja sõlminud Omaraha OÜ-ga 23.08.
8. a laenulepingu nr. S16190330, mille alusel andis Omaraha OÜ kostjale laenu summas 200 eurot. Kostja rikkus lepingutes ettenähtud maksekohustust ja ei tasunud lepingujärgseid osamakseid. Rikkumise tõttu ütles laenuandja Omaraha OÜ kostjaga sõlmitud lepingu üles 31.01.
9. Omaraha OÜ loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ja saatis kostjale selle kohta 30.01.2017 teate lepingu üleandmisest (tl.22). Hageja nõuab hagis kostjalt lepingu alusel tasumata põhivõlga summas 199,99 eurot, viivist intressiga võrdses määras 0,077% päevas alates lepingu ülesütlemisest 31.01.2017 kuni hagiavaluse esitamiseni 07.06.2018 summas 75,76 eurot, nõude sissenõudmisest tekkinud kahju 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud kokk 345 eurot, millest riigilõiv 75 eurot ja 270 eurot hageja õigusabikulud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt

§ 113

lg.1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. 5.Kohus leiab, et õiguslikult põhjendatud on hageja põhinõue. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Omaraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingut rikkunud ja ei ole tasunud lepingust (maksegraafikuga määratud) tulenevaid osamakseid rohkem kui 0,01 eurot põhivõla katteks ja 9,51 eurot intressi katteks. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg summas 199,99 eurot.

§ 164

lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).

§ 164

lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. Kostjale on saadetud selle kohta teade lepingu üleandmisest.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 199,99 eurot. 6.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisest tuleneva kahju hüvitamist summas 50 eurot, mis seisneb inkassofirmale makstud teenustasus. Hageja viitab nõude alusena Riigikohtu lahendile asjas 3-2-1-66-05. Kohus õigust kohaldades on seisukohal, et rakendamisele kuulub

§ 1132l

g.2 p.1 säte ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskulu (kahju) 30 eurot (arvestades põhinõude suurust 199,99 eurot). Võla sissenõudmisega tekkinud kahju väljamõistmiseks suuremas summas kui lg.2 p.1 ettenähtud määr (30 eurot) ei ole esitatud

§-s 1132lg.4 ettenähtud aluseid. Hageja viidatud Riigikohtu lahend käsitleb olukorda enne

§ 1132sisseviimist, s.o.

enne 01.10.2015 ja kohaldamisele ei tule. 7. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 3 viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 75,76 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu ülesütlemise päevast 31.01.2017 kuni hagi esitamiseni 07.06.2018 intressiga võrdses määras, s.o 28 % tasumata summalt aastas, 0,77% päevas. Viivise suuruseks sellises määras kujuneb 492 päeva eest 75,76 eurot. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kostja ja Omaraha OÜ vahel sõlmitud lepingus (tl.19) on sätestatud, et intress on 28% aastas. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist

§ 35

lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana kehtiva

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingus on viivisemäär 28% aastas=0,0767 % päevas. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit. Arvestades lepingu sõlmimise ajal 23.08.2016 kehtinud intressimäärasid (0,00%), kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (s.o 0,022 % päevas). Ka pärast lepingu sõlmimist kuni käesoleva ajani on

§ 94lg.1 järgne intressimäär olnud püsivalt 0,00%.

Lepingutes kokkulepitud viivisemäär 0,0767% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda (3,49 korda). Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena 4 sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42

lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on viivise arvutamise aluseks olev periood: - 31.01.2017-07.06.2018 viivitatud päevi 492; Kokku hagi esitamiseni viivitatud päevi 492. Viivis 0,022% päevas põhinõudelt 199,99 eurot on 0,044 eurot. Viivis eelnimetatud summade tasumisega viivitamise eest kuni hagi esitamiseni seadusjärgses, s.o

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kujuneb kokku summas 21,65 eurot (199,99 x 0,022% x 492). Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Enamas ulatuses ehk muude perioodide eest hageja kostjalt viivist ei nõua. Hageja ei ole esitanud ka intressinõuet. Seetõttu kohus ei käsitle ka krediidi kulukuse määrast tulenevaid asjaolusid.

1. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 77 % ulatuses, seega tuleb menetluskulud 77 %-i ulatuses jätta kostja kanda ja 23 %-i ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 345 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 270 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 270 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Samuti on põhjendatud ja vajalikus määras taotletud õigusabikulude hüvitamist (3 tunni eest hinnaga 90 eurot tund). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 345 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tema menetluskulud 77 % ulatuses, s.o summas 265,65 eurot (345 eurot x 77 %). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag 5 Kohtunik 6