KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-754 Haldusasi Maipel Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja To
) § 84 alusel Eelistus OÜ maksukohustus omistada kaebajale. Kaebaja maksueelis seisnes selles, et oma maksukohustuse Eelistus OÜ kanda jättes sai kaebaja vähendada maksukohustust summas 78 633,33 eurot ning jätta tasumata tööjõumaksud summas 4389,78 eurot. Kokku sai kaebaja maksueelise summas 83 023,11 eurot. Samuti leidis maksuhaldur, et kaebaja pangakontolt 2017 juunis tehtud väljamakseid summas 15 350 tuleb käsitleda kaebaja osanikule makstud dividendidena, millelt tuleb tasuda tulumaks summas 3837,50 eurot. 17. Esmalt on vaidluse esemeks küsimus selles, kas maksuhaldur on kohaldanud maksuotsuse tegemisel õigesti
§-i 84, sh kas normi koosseisu osaks olev maksueelise saamine on tuvastatud õigesti. Juhul, kui maksuotsuses ja kontrollaktis toodud asjaoludel oleks
§ 84
kohaldamine õiguslikult võimalik, siis tuleb hinnata, kas maksuhaldur on faktilised asjaolud tuvastanud õigesti. 18.
§ 84
sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu majanduslikule sisule.
§ 84
alusel ühe isiku tehingute ja sellega kaasneva maksukohustuse omistamine teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all teine isik tegutses, on lubatud (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-42-11 p-d 2 ja 9 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-14-52233). Riigikohtu praktika järgi on
§ 84
kohaldamine õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist (nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-23-09 (p 12), nr 3-3-1-15-11 (p 12), 3-3-1-79-11 (p 18)).
§ 84kohaldamine eeldab tehingu majandusliku sisu väljaselgitamist ning normi rakendami4
(9)seks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järeldada, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused (Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-52-09 p 18).
§ 84
kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda maksude tasumise vältimiseks tehingutele moonutatud õiguslik vorm. Kolleegium on ka rõhutanud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (Riigikohtu otsus asjas 3-3-162-06 p 13).
- Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja ja Eelistus OÜ moodustasid kontrolliperioodil ühise majandusüksuse ning kaebaja ja Eelistus OÜ vahelistel tehingutel puudus majanduslik sisu ja nende ainus eesmärk oli vältida maksude tasumist. Seetõttu ei saanud kaebaja Eelistus OÜ-lt kaupu ja teenuseid soetada ning Eelistus OÜ arvetel märgitud käibemaksu oma KMD-del sisendkäibemaksu hulgas kajastada, kuid kaebajal on õigus kajastada oma sisendkäibemaksu hulgas Eelistus OÜ KMD-del kajastatud käibemaksu. Maksuhaldur on seejuures lugenud põhjendatult Eelistus OÜ töötajad kaebaja töötajateks ning tuvastanud, et kaebaja ei ole saanud perioodil juuni-juuli 2017 Eelistus OÜ-lt tööjõurendi- ega katusetööde teenust. Samuti on õige maksuhalduri järeldus, et kaebaja ei ole soetanud kontrollitaval perioodil seinapaneele Eelistus OÜ-lt. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.2.2 ja maksuotsuse punktis 2.1.2.1 toonud üksikasjalikult välja asjaolud, mis maksuhalduri väidet kinnitavad. Kuivõrd kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited kattuvad suures osas eriarvamuses ja vaides esitatud vastuväidetega, mida on maksu- ja vaideotsuses analüüsitud (sh on analüüsitud kaebaja poolt eriarvamusele lisatud tõendeid) ning kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses maksumenetluses veel esitamata tõendeid, siis tugineb kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti ning vaideotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebuses ega vaides esitanud iseseisvaid vastuväiteid maksuhalduri järeldusele, mille kohaselt tuleb kaebajat ja Eelistus OÜ-d lugeda üheks majandusüksuseks vaid tema väidete kohaselt tuleneb maksuhalduri väidete ebaõigsus asjaolust, et Eelistus OÜ poolt näidatud tehingud kaebajaga toimusid, siis vastab kohus järgnevalt kaebaja väidetele seonduvalt kaebaja ja Eelistus OÜ vaheliste õigussuhetega.
- Kaebaja väidete kohaselt tõendavad kaebaja poolt esitatud tõendid seda, et seinapaneelide ostu tehingud Eelistus OÜ ja kaebaja vahel on toimunud, sh on liikunud kaup ning raha. Kaebaja on loetlenud kaebuse punktis 3.3.4.1-3.3.4.7 tõendid, millest väidetavalt nähtub seinapaneelide täielik tarneahel, tasumine pangaülekannetega, paneelide kogused, maksumus ja spetsifikatsioon. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt loetletud dokumendid ei tõenda seinapaneelide müügitehingu toimumist just kaebaja ja Eelistus OÜ vahel. Kaebaja poolt esitatud dokumentidest ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja müüs just Eelistus OÜ-lt soetatud paneelid edasi AS-le Maru Ehitus. Seejuures ei ole maksuhaldur 20.11.2017 kontrollaktis seadnud kahtluse alla 2017 juuni- ja juulikuus AS-le Maru Ehitus väljastatud arvete nr 70601, nr 70701 ja nr 70704 alusel seinapaneelide edasimüüki ning kaebaja ja AS Maru Ehitus vaheliste tehingute toimumist. 20.1 Kaebaja väidete kohaselt müüs Poola äriühing PRUSZYNSKI Sp.z.o. o kõnealused seinapaneelid UAB-le „VILNIAUS BETONO GAMINIAI“, kes müüs samad paneelid edasi Eelistus OÜle, kes ka tellis paneelide transpordi ja korraldas seda. Eelistus OÜ müüs samad paneelid väidetavalt edasi kaebajale, kes omakorda müüs need edasi AS-le Maru Ehitus. Maksumenetluses ei ole seatud kahtluse alla kaebaja ja AS Maru Ehitus vahelisi tehinguid ega ka asjaolu, et paneelid on tarnitud Poola äriühingust Leedu vahendaja kaudu ning antud üle AS-le Maru Ehitus. Vaidluse all on Eelistus OÜ ja kaebaja vahelised tehingud. Seega pidi kaebaja maksu- ja kohtumenetluses tõendama eeskätt tehingute toimumist iseenda ja Eelistus OÜ vahel. Olukorras, kus kaebaja viidatud tehingute toimumist tõendada ei suuda, ei ole tähtsust sellel, kas tarneahel Leedu tehasest ASle Maru Ehitus on muus osas tõendatud. 5
(9)20.2 Seinapaneelide ostuga seonduvalt esitas kaebaja maksumenetluses UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le 29.05.2017 esitatud ettemaksuarve nr VBG01599 summas 129 179,75 eurot (MTA vastuse lisa 5) ja 25.07.2017 faktuurarve nr 0011217 (MTA vastuse lisa 5) samas summas. Viidatud arvetel on välja toodud paneelide kirjeldused, kuid puuduvad kauba kogused tükkides. Kauba kogusena on samas märgitud 4422,49 m
- Kuna kaebaja väidete kohaselt ostis kaebaja Eelistus OÜ poolt kaebajale väljastatud arvete alusel just nimetatud paneelid ning müüs samad paneelid ka edasi AS-le Maru Ehitus, siis peaksid kaebaja ja Eelistus OÜ vahelised arved tõendama just nimetatud kauba saamist. Eelistus OÜ poolt kaebajale edastatud arvete (MTA vastuse lisa 24) põhjal ei ole aga võimalik tuvastada väidetava tehingu sisu. Kuigi arvete sisuks on märgitud „Sadwich seinapaneelide ettemaks vastavalt kokkuleppele“ puudub viide, millise kokkuleppega on tegu, kelle vahel on kokkulepe sõlmitud, mis Sandwich seinapaneelidega on tegu, mis kaalu ja mõõtudega paneelid on. Arvetel on märgitud üksnes koguseks „1“ ja ühikuks „obj“. Seega ei võimalda arvete sisu tuvastada, et tegemist on just nende paneelidega, mis olid Eelistus OÜ ja UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ vahelise tehingu objektiks ja mille eest on Eelistus OÜ tasunud perioodil 28.06.2017 kuni 19.07.2017 (MTA vastuse lisa 56). Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Üksnes abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liigi märkimine ei ole piisav. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Seega peab nõuetekohane algdokument võimaldama teha kindlaks ja kontrollida väidetavate majandustehingute sisu ja arvnäitajaid ning teenuse saamise fakti ja teenust osutanud isikud peavad olema usaldusväärselt tuvastatavad (nt 02.02.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 32 jne). Viidatud põhimõtted on kohaldatavad ka juhul, kui arve on esitatud kaupade, mitte teenuste eest. 20.3 Ka kaebaja ise on möönnud, et Eelistus OÜ poolt kaebajale esitatud arved ei ole nõuetekohased, kuid on leidnud, et arvetel esinevate puuduste kõrvaldamiseks on maksumenetluse käigus esitatud muid tõendeid. Kaebaja peab nende tõendite all silmas Poola äriühingu poolt UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“-le väljastatud sertifikaate, CMR-e, millelt nähtub paneelide transport Tallinnasse, UAB VILNIUS GAMINIAI poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksuarvet nr VBG01599 ja arvet nr 0011217 ja nende tasumist tõendavaid dokumente, Eelistus OÜ poolt väljastatud arvete kaebaja poolt tasumist tõendavaid dokumente ja kaebaja ja AS Maru Ehitus vahel sõlmitud lepingut. Kohus leiab, et viidatud tõendid ei kõrvalda arvetes esinevaid puudusi ega tõenda kaebaja väiteid. Kaebaja ja Maru Ehitus AS vahel sõlmitud leping ei tõenda, et kaebaja on müünud just Eelistus OÜ arvetel kajastatud paneelid edasi AS-le Maru Ehitus. AS Maru Ehitus ja kaebaja vahel on sõlmitud 15.05.2017 ehitustoodete müügileping (MTA vastuse lisa 5) , mille lisa 1 kohaselt kohustus kaebaja müüma AS-le Maru Ehitus kokku lepitud nomenklatuuri ja sortimendiga SW seinapaneele kokku 9151,54 m
- Hinnas sisaldus toodete valmistamine ja tarne objektile. Viidatud lisal 1 kirjeldatud paneelide nomenklatuur, sortiment ja kogused ei kattu UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksu- ja faktuurarvel kajastatud nomenklatuuri, sortimendi ja kogustega. Seega ei võimalda nimetatud dokumentide võrdlus tuvastada, et kaebaja müüs AS-le Maru Ehitus edasi just need paneelid, mis olid soetatud Eelistus OÜ-lt ja mille Eelistus OÜ oli omakorda soetanud oma Leedu vahendajalt. Samuti ei ühti UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud ettemaksuarvel VBG01599 ja faktuurarvel nr 0011217 näidatud kaup kaebaja poolt esitatud CMR-idel ja spetsifikatsioonidel (kaebuse lisa 7) näidatud kaubaga. Seejuures, kui analüüsida kaebaja poolt esitatud CMR-e ja spetsifikatsioone, mille alusel peaks olema tuvastatav Eelistus OÜ poolt oma vahendaja kaudu soetatud kauba liikumine AS-le Maru Ehitus, siis ei ühti nimetatud CMR-ide näidatud kaupade kogused, mass ja pindala UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ ettemaksuarvel ja faktuurarvel toodud pindalaga. Viidatud väitele on maksuhaldur tuginenud juba maksuotsuses, mistõttu ei ole tegemist uudse väitega, nagu on kohtumenetluses leidnud kaebaja. Lisaks eeltoodule ei kattu spetsifikatsioonidel ja CMR-idel olevad kaubad nende liikide kirjelduste osas ettemaksuarvel ja 6
(9)faktuurarvel märgitud paneelide mõõtude, numbrite kirjeldustega. Seega ei ole kaebaja poolt esitatuid dokumentide põhjal võimalik tuvastada, et Eelistus OÜ oli soetanud UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“-lt need samad paneelid, mille ta müüs väidetavalt edasi kaebajale ning mille kaebaja omakorda müüs edasi AS-le Maru Ehitus ja mille tarnet omakorda peaksid tõendama CMR-id ja spetsifikatsioonid. Kohus iseenesest ei sea kahtluse alla asjaolu, et kaup on kaebaja poolt esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede alusel liikunud ning kauba lõppsaajaks on olnud kaebaja klient AS Maru Ehitus. Kohus nõustub aga maksuhalduriga selles, et tõendamata on kaebaja väide, mille kohaselt on tegemist samade toodetega, mille Eelistus OÜ on väidetavalt müünud kaebajale. 20.4 Kohtu järeldust ei muuda ka UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt maksuhaldurile edastatud selgitus (MTA vastuse lisa 50), mille kohaselt on nimetatud äriühing müünud paneele just Eelistus OÜ-le, kes korraldas ja tellis ka transpordi. Viidatud vastuses esitatud väiteid ei kinnita ükski teine tõend peale UAB „VILNIUS BETONO GAMINIAI“ poolt Eelistus OÜ-le väljastatud arvete ning nende tasumiste Eelistus OÜ poolt. Samas on Eelistus OÜ nimele väljastatud ettemaksuarvel märgitud saaja kontaktaadressiks xxxxxxx@maipel.ee, mis muudab kaheldavaks vahendaja kinnituse, mille kohaselt ei tea Leedu äriühing kaebajat. Samas on Leedu äriühingu esindaja kinnitanud, et suhtles just B.Š.-ga, kelle e-posti aadress viitab otseselt kaebajale. 20.5 Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus maksuhalduri väitega, mille kohaselt ei tõenda kaebaja ja Eelistus OÜ vahel koostatud arved ega kaebaja poolt esitatud ja maksumenetluses kogutud muud dokumendid kaebaja väidet, mille kohaselt on kaebaja saanud Eelistus OÜ poolt esitatud arvetel näidatud kaubad. Tehingutel puudus majanduslik sisu ja nende eesmärgiks oli vältida maksude tasumist. 21. Maksumenetluses leidis ka tuvastamist, et Eelistus OÜ töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad. Kaebaja poolt esitatud väited ei lükka ümber maksuhalduri poolt kontrollakti p-des a4-a7 tuvastatut. 21.1 Iseenesest ei ole vaidlust selles, et nii kaebaja juurde tööle vormistatud töötajad, kui ka Eelistus OÜ-sse tööle vormistatud töötajad allusid objektidel oma töös B.Š.-le Ultimo Service OÜ-st, kes omakorda allus kaebaja juhatuse liikmele. Maksuhaldur ei ole oma järelduste tegemisel tuginenud aga ainult viidatud faktile, vaid järeldused, et Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajad on tegelikkuses olnud kaebaja töötajad, on tehtud kontrollaktis toodud asjaolusid kogumis hinnates. Samas on asjaolu, et mõlema äriühingu töötajad töötavad samadel objektidel, teevad samalaadset tööd, saavad töövahendid samalt isikult ning alluvad oma töös sama isiku juhtimisele, üheks asjaoluks, mis annab aluse arvata, et Eelistus OÜ ei ole iseseisev äriühing. Ka B.Š. ise ei ole suutnud maksuhaldurile antud selgitustes üheselt eristada seda, millise äriühingu töötajaid ta parasjagu juhendas (MTA vastuse lisa 44, 58, 59). Seejuures ei ole ka töötajad ise oma selgitustes väitnud, et nende töös oleksid olnud erisused sõltuvalt sellest, millise äriühingu töötajateks nad vormistatud olid. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et olukorras, kus kaebaja oleks tellinud Eelistus OÜ-lt katusetöid ning oleks teenuse raames varustanud töö teostajat omalt poolt ka tööriistade ja vahenditega, ei oleks ta selle kohta pidanud vastavat arvestust. Vastava arvestuse pidamine on töövahendite teise isiku kasutusse andmisel tavapärane, kuivõrd vastupidisel juhul ei ole tagatud nende säilimine ning tagastamine. Samuti ei ole kaebaja koostanud Eelistus OÜ poolt väidetavalt teostatud tööde osas mingeid akte ega pidanud tööaja arvestust. Koostatud on üksnes üldsõnalised arved. Kohtu hinnangul on asjas tähtsus asjaolul, et mõni Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajatest olid varasemalt kaebaja enda töötaja või kaebaja juhatuse liikmega seotud ettevõtte töötaja (vt kontrollakti lisa 1). Samuti on oluline, et pärast Eelistus OÜ ja kaebaja vahelise koostöö lõppemist vormistati töötajad tööle Paista Silma OÜ-sse, kuid jätkasid tööd samade tööülesannetega samadel objektidel ja sama isiku juhendamisel. Töölepingute sõlmimisel kehtib küll lepinguvabaduse põhimõte ning üldjuhul ei saa teine äriühing tõepoolest sekkuda sellesse, kellega teine äriühing töölepingud sõlmib, kuid praegusel juhul on maksuhaldur seadnud kahtluse alla töölepingute sõlmi7
(9)mise fakti sisuliselt. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et Eelistus OÜ poolt töötajatega sõlmitud töölepingud olid reaalsed lepingud. 21.2 Eeltoodust tuleneb ühtlasi, et Eelistus OÜ ei saanud osutada kaebajale katusetöid, millest omakorda järeldub, et kaebaja kajastas teadlikult oma käibemaksuarvestuses Eelistus OÜ arveid nr 7063 ja 7072, mis ei kajasta tegelikke majandustehinguid. Maksuhaldur on põhjendatult välja toonud, et Eelistus OÜ ainsaks kliendiks oli kaebaja, kellelt laekunud raha arvel teostaski Eelistus OÜ väljamakseid töötajatele. Samas ei nähtu Eelistus OÜ pangakonto väljavõttelt tavapärasele majandustegevusele viitavate kulutuste tegemist. Kontrollakti punktis 2.1 toodud asjaoludest nähtub selgelt, et kaebaja töötajad olid vormistatud Eelistus OÜ-sse üksnes selleks, et vabaneda tööjõumaksude tasumise kohustusest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kaebaja järgnev käitumine. Nimelt on Eelistus OÜ-sse vormistatud töötajad vormistatud alates oktoobrist 2017 tööle Paista Silma OÜsse (kontrollakti lisa 1). Maksuhaldur on tuvastanud, et seejuures jätkasid töötajad tööd kaebajaga samadel objektidel.
- Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.2.3 toonud välja kaebaja poolt saavutatud maksueelise ning kohtu hinnangul on maksueelise saavutamine põhjendatud ja tõendatud. Arvestades sisendkäibemaksu Eelistus OÜ rekvisiitidega arvete alusel, millel tegelikkuses puudub majanduslik sisu, sai kaebaja maksueelise läbi sisendkäibemaksu suurendamise ja tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamise. Kasutades oma majandustegevuses töötajaid, jättes nad enda töötajatena deklareerimata, vabanes kaebaja tööjõumaksude tasumise kohustusest.
- Kaebaja vaidlustab maksuotsuse ka osas, mis puudutab tulumaksu tasumise kohustust 2017 juunikuus kaebaja pangakontolt välja võetud 15 350 euro suuruselt makselt. 23.1 Kontrollakti lisaks 2 oleva tabeli kohaselt ei esitanud kaebaja maksuhaldurile maksumenetluses dokumente, mille kohaselt oleks viidatud summa võetud arvele kaebaja kassas. Kaebaja ei esitanud ka maksumenetluses maksuhaldurile selliseid dokumente, mis kinnitaksid seda, et kontolt välja võetud raha on kasutatud kaebaja ettevõtluses. Kaebaja juhatuse liige ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud usutavat selgitust selle kohta, milliste kulutuste katteks viidatud summa läks. Maksuhaldurile 2017 juunis selgitusi (MTA vastuse lisa 15) andes väitis juhatuse liige, et raha läks majanduskuludeks, eriarvamuses väitis aga, et raha kasutati ettevõtluses Eelistus OÜ arvete maksmiseks Kohtumenetluses väitis kaebaja esmakordselt, et raha läks Eelistus OÜ arve nr 7063 tasumiseks. Seejuures ei osanud juhatuse liige kohtuistungil selgitada, miks ta ei ole varem seostanud raha kontolt välja võtmist just viidatud arve tasumisega. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et ettevõttel on õigus võtta raha kontolt välja ja kasutada seda oma majandustegevuses tekkivate kulude katmiseks, peab raha kasutamine olema dokumenteeritud. Raamatupidamise arvestusest peab nähtuma, milliste kulutuste katteks raha kasutatakse. Praegusel juhul on viidatud nõue kaebaja poolt täitmata. Kaebaja kassaraamatust ei nähtu, et äriühingu pangakontolt välja võetud raha oleks kaebaja kassas arvele võetud ning kasutatud arve nr 7063 tasumiseks. Seega ei ole tõendatud, et raha kasutati kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud viisil. Kohtu hinnangul annab asjaolu, et kaebaja esitas versiooni raha kasutamise kohta Eelistus OÜ arve tasumiseks alles kohtumenetluses, aluse kahelda kaebaja väidete usutavuses. Pealegi ei ole kaebaja esitanud tõendeid arve nr 7063 tasumise kohta. Arve ise kaebaja väiteid ei tõenda. Seejuures on kohus käesolevas otsuses leidnud, et viidatud arve ei oma majanduslikku sisu. 23.2 Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult lugenud väljamakse dividendideks ning maksustanud tulumaksuga. Seega on maksuotsus õiguspärane ka dividendidelt tasumisele kuuluvat tulumaksu puudutavas osas.
- Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebus jääb rahuldamata. MENETLUSKULUD 8
(9)25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 9
(9)