1-18-7629/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-7629 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eerik Villemsoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Eerik Villemsoo, isikukood 37503130259, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 23.09.2018 ja lõpp 23.03.2019 Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.02.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Eerik Villemsoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Eerik Villemsoolt menetluskuluna riigituludesse 155,28 eurot (ükssada viiskümmend viis eurot 28 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700009474 ning selgitusse märkida „Eerik Villemsoo, 1-18-7629, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ahto Sirendi Advokaadibüroo kasuks 155,28 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt süüdimõistetu Eerik Villemsoo kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Eerik Villemsoole, kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7629 tunnistati Eerik Villemsoo süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning kohus mõistis Eerik Villemsoole ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. Kohus luges Eerik Villemsoo karistuse kandmise alguseks 23.09.
2. Kohtuotsus jõustus 05.10.
3. Viru Vangla esitas 17.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eerik Villemsoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla materjalidest nähtub, et Viru Vangla ei toeta Eerik Villemsoo tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Eerik Villemsoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Eerik Villemsoo ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas Eerik Villemsoo, et ta siiski soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Karistuse kandmise lõpp saabub peagi, kuid ta leiab, et kriminaalhooldusel olles oleks tal võimalik pöörduda oma probleemidega kriminaalhooldusametniku juurde. Vabanemisjärgne elukoht oleks olemas ema juures aadressil xxxx. Lisaks elab ka tema sõber seal aadressil xxxx. Distsiplinaarkaristused tal küll puuduvad, kuid ta on mustas nimekirjas, sest ta lennutas tooli kaamerasse ning seetõttu paigutati ta eraldi kambrisse. Ta saab aru, et käitus valesti. Eerik Villemsoo kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi avaldas kohtuistungil, et Eerik Villemsoole võiks anda võimaluse vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kaitsja tõdeb, et Eerik Villemsood on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning isik on olnud ka vanglas palju kordi. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kuulub Eerik Villemsoo maha kandmisele ning ei peaks kunagi välja saama, kuid samal ajal ei ole isikul distsiplinaarkaristusi ning diagnoositud ei ole ka alkoholi- ega narkootikumide sõltuvust. Kaitsja hinnangul võib kriminaalhooldus aidata Eerik Villemsood õigele rajale. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eerik Villemsoo ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Eerik Villemsool puudub vabanemisjärgne kindel elukoht ning kinnipeetav ema juurde elama asuda ei soovi. Kohtuistungil kinnitas Eerik Villemsoo kohtule, et soovib siiski asuda elama ema juurde xxxx. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht Eerik Villemsool puudub. Kohus leiab, et isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ilma kindla töökohata ei ole põhjendatud ning seda eelkõige põhjusel, et isik on 2 pannud varavastaseid kuritegusid toime sealhulgas kindla töökoha puudumise tõttu. Isiku riskikäitumist vabaduses suurendab ka asjaolu, et Eerik Villemsoo suhtlus- ja tutvusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid ning tal puudub vabaduses toetav lähisuhtevõrgustik, kes teda positiivses suunas toetaks. Seega ei saa kohus kuidagi asuda seisukohale, et Eerik Villemsoo vabanemisjärgsed elutingimused soodustaks tema seaduskuulekust vabaduses. Vangla materjalidest saab teha järelduse, et kinnipeetava käitumist vangistuses ei saa rahuldavaks pidada. Eerik Villemsool puuduvad küll kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid vangla on juhtinud tähelepanu, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud alati nõuetekohane. Eerik Villemsoo tekitas 17.10.2018 endale enesevigastuse ning vajas esmaabi. Lisaks on ta paigutatud alates 27.12.2018 eraldatud lukustatud kambrisse, sest ta loopis eluosakonnas toolidega, kus viibisid ka teised kinnipeetavad. Kuna Eerik Villemsoo ei ole isegi vanglas suutnud end korralikult ülal pidada, siis puudub kohtul veendumus, et isiku käitumine vabaduses saaks olema teistsugune. Eerik Villemsood on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalselt vanglas viibib isik juba üheteistkümnendat korda. Eelnevast saab teha järelduse, et isikul on kujunenud välja kriminaalsed hoiakud ning ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Ka kinnipeetava senine käitumine karistuse kandmise ajal annab kohtule alust arvata, et isik ei ole teinud temale mõistetud karistustest piisavalt järeldusi. Kohus ei saa tähelepanuta jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevad kinnipeetava mõtlemisest ja käitumisest. Eerik Villemsoole on omane vigade kordamine, sest ta ei suuda või ei tahagi otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Kinnipeetav ei mõtle tegude tagajärgedele ning lähtub tegutsedes omakasust. Vanglas süüdistab kinnipeetav ametnikke, ühiskonda, riiki ja kõiki teisi ning ajab süü oma ebaõnnestumiste ja tehtud tegude eest teiste peale võtmata endale vastutust. Eelnevalt kajastatud riskid pigem suurendavad isiku ohtlikkust ühiskonnas. Kohus leiab, et Eerik Villemsoo tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga kohus käesoleval juhul jõuda ei saa. Kohtu hinnangul on Eerik Villemsoo puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus väga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik, tema poolt toime pandud kuriteod, kuritegude arv ning tema vabanemisjärgsed elutingimused. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Eerik Villemsoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3