Obsah (7)

§ 657§ 230§ 301§ 272§ 171§ 190§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2019. a, Tallinn Kohtuasja number 2-15-

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel 10 rahuldamata ja maakohtu otsuste resolutsioonid muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada 09.05.2018 kohtuotsuse põhjendusi.

1. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle:  19.04.2002 valiti OÜ BREM Kinnisvarahooldus Pärnu mnt 131, Tallinn asuva elamu (edaspidi elamu) valitsejaks (tl 14-17, I kd).  15.05.2007 toimus elamu korteriomandite omanike üldkoosolek, kus otsustati mh: 1) tunnistada elamu korrapäraseks korrashoiuks vajalikeks remonttöödeks koosoleku protokolli lisas fikseeritud tööd; 2) võtta tööde teostaja leidmiseks 2 kuni 3 ehitusfirmalt hinnapakkumised, kohustada hagejat välja selgitama parima pakkumise, kooskõlastama selle pangaga vajalike tööde finantseerimiseks SA-ga Kredex ja majanõukogu esindajatega ning sõlmima vajalikud lepingud; 3) taotleda laenu tagamiseks SA-lt Kredex laenukäendust maksimaalses ulatuses; 4) finantseerida töid summas 1 650 000 krooni, s.o tervikuna laenu arvelt; 5) jagada laenusumma kõikidele korteritele arvestatuna korteri üldpinna 1 m² kohta ja kinnitada 1 m2 kohta igakuiseks remondifondi makseks summa 15.49 krooni; 6) volitada hagejat kui korteriomandite esindajat sõlmima laenu- ja käenduslepingud ning renoveerimise töövõtulepingud korteriomanike nimel. Üldkoosolekul lepiti täiendavalt kokku, et: „Juhul, kui korteriomanike üldkoosolek võtab vastu otsuse valitseja tagandamise või korteriühistu moodustamise kohta, siis kohustuvad korteriomanikud tasuma ühe kuu jooksul kogu laenusumma jäägi Hansapangale. Käesolevas punktis toodud kohustus ei kehti juhul, kui korteriomanike üldkoosolek valib ühe kuu jooksul uue valitseja või kui moodustatud korteriühistu üldkoosolek teeb ühe kuu jooksul otsuse korteriomanike poolt võetud laenukohustuse ümbervormistamiseks korteriühistu laenukohustuseks (tl 18-23, I kd).  25.06.2007 sõlmisid AS Hansapank (praegu Swedbank AS) ja hageja kui elamu korteriühisuse valitseja Pärnu mnt 131 korteriomanike eest ja nimel laenulepingu nr 07-116938-JI laenulimiidiga 1 650 000 krooni selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks elamus renoveerimistööde teostamiseks (tl 24-30, I kd).  30.11.2008 lõppes elamu korteriühisuse ja hageja vaheline valitsejaleping seoses korteriühistu Pärnu mnt 131 asutamisega (tl 31-32, I kd).  20.05.2009 kirjas tegi hageja ettepaneku, et korteriühistu Pärnu mnt 131 esitaks Swedbank AS-ile avalduse laenulepingust tulenevate elamu korteriühisuse kohustuste ülevõtmiseks.  27.05.2009 avalduses teatas korteriühistu Pärnu mnt 131, et ei aktsepteeri laenulepingut, sest hageja on laenulepingut sõlmides ületanud oma volitusi (tl 33-35, I kd).  15.06.2010 sõlmis kostja hageja nimel korteriühistuga Pärnu mnt 131 kompromissilepingu, mille preambulas võttis hageja omaks: - et sõlmis laenulepingu elamu korteriühisuse volituseta ning kuna elamu korteriomandite omanikud ei ole tehingut laenu võtmiseks summas 1 650 000 krooni heaks kiitnud, siis on laenuleping tühine ja ei too elamu korteriomandite omanikele kaasa mingeid tagajärgi; 11 - et elamus teostati töid 1 132 691.49 krooni väärtuses ning need olid tehtud oluliste puudustega, mille kõrvaldamiseks kulub 616 769.80 krooni. Seda arvestades leppisid hageja ja korteriühistu Pärnu mnt 131 kokku alljärgnevas: 1) korteriühistu Pärnu mnt 131 ja hageja lõpetasid kõik omavahelised vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nendest tulenevad võimalikud nõuded ning kinnitasid, et nende vahel jäid kehtima üksnes kompromissilepingust tulenevad kohustused; 2) korteriühistu Pärnu mnt 131 kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist hageja vastu mistahes varalised või mittevaralised nõuded, mh seoses hageja poolt vahendatud tööde kvaliteedist tulenevalt; 3) hageja kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist mistahes varalised või mittevaralised nõuded korteriühistu Pärnu mnt 131 ja elamu korteriomandite omanike vastu seoses hageja vahendusel elamus tehtud remont- ja parendustöödega s. h alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise vms alusel; 4) korteriühistu Pärnu mnt 131 kohustus tasuma hagejale 300 000 krooni (s.o 19 173.19 eurot), mille tasumisega loeti kompromiss täidetuks (tl 62-64, I kd).  16.06.2010 esitas kostja hageja juhatuse liikmena Swedbank AS-ile avalduse, milles teatas, et hageja võtab üle laenulepingust nr 07-116938-JI tulenevate kohustuste täitmise selles toodud tingimustel (tl 65, I kd).  05.08.2010 lõppesid kostja juhatuse liikme lepingust tulenevad volitused.
2. Hageja leiab, et kostja on hageja nimel kompromisslepingut sõlmides ja Swedbank ASile avaldust esitades rikkunud seadusest ja lepingust tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust tehes äriühingu huve kahjustava tehingud, mille tegemiseks puudus ka hageja ainuosaniku nõusolek.
3. Hagi alusena esitatud asjaolude põhjal heidab hageja kostjale ette vähemalt kahte rikkumist. Esiteks peab hageja rikkumiseks kompromisslepingu sõlmimist ja pangale avalduse esitamist kostjaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 2.10.1 järgi nõutava ainuosaniku nõusolekuta. Teiseks on kompromissleping sõlmitud väidetavalt hageja huve ebamõistlikult kahjustavatel tingimustel. Nende rikkumiste tagajärjel on osaühingule väidetavalt tekkinud kahju 99 584.32 eurot, kuna hageja on kompromisslepinguga üle võtnud laenulepingust tulenevad kohustused järgmiselt:  põhikohustus summas 92 329.26 eurot;  laenulepingust tulenevalt perioodil 15.06.2016-16.03.2016 tasutud intressid summas 19 527.65 eurot;  laenulepingust tulenevalt perioodil 15.06.2016-16.03.2016 tasutud KredEx tagatistasu summas 3 642 eurot;  perioodil 18.03.2016-30.05.2022 tasumisele kuuluv intress vähemalt summas 3 258.60 eurot. Eeltoodust tuleb maha arvata korteriühistu poolt hagejale kompromissi alusel tasutud 19 173.19 eurot, mis teeb laenulepingust tuleneva kahju lõplikuks summaks (92 329.26 + 19 527.65 + 3642 + 3 258.60) - 19 173.19 = 99 584.32 eurot. Täiendavalt nõuab hageja kahjuna kohtueelses menetluses kasutatud õigusabi eest tehtud kulutusi summas 1 230.67 eurot.
4. Arvestades hageja poolt kostjale etteheidetud rikkumisi, saab järeldada, et hageja seostab kompromisslepingu sõlmimise ja pangale avalduse esitamise tõttu tekkinud kahju esmalt 12 kostjaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 2.10.1 järgi nõutava ainuosaniku nõusoleku puudumisega. Poolte vahel 29.12.2009 sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 2.10.1 kohaselt sõlmib juhatuse liige osaühingu nimel lepinguid ja teeb tehinguid põhikirjas või osanike otsusega ettenähtud juhtudel üksnes siis, kui osaniku otsusega on antud lepingu või tehingu tegemiseks nõusolek. Vastavalt 29.12.2009 juhatuse liikme lepingu p 2.1 esindab juhatuse liige osaühingut, juhib ning korraldab osaühingu igapäevast majandustegevust (tl 59-61, I kd). Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega justkui olnuks pooltevahelise juhatuse liikme lepingu p 2.10.1 järgi kostjal õigus teha hageja nimel tehinguid ja sõlmida lepinguid üksnes juhul, kui tehing või leping on saanud ainuosanikult nõusoleku (vt hagiavalduse p 2.3 tl 7, I kd). Hageja hinnangul on võimalik kõnealust kokkulepet käsitleda ainuosaniku tahteavaldusena ehk otsusena piirata kostja esindusõigust eelnimetatud viisil. Ringkonnakohus leiab, et arvestades TsÜS § 75 lg 1 üldist tõlgendusreeglit, peab antud kokkuleppe järgi juhatuse liikmele tehingute tegemise piirang tulenema siiski põhikirjast või vastavast osaniku otsusest, mis on osaniku otsusena ka äratuntav. Maakohus on hinnanud, kas vaidlusaluse kompromisslepingu sõlmimine väljus hageja igapäevase majandustegevuse raamest ja leidnud, et kuna sellise kompromisslepingu sõlmimine oli ainus taoline, mille hageja teinud on, siis ei olnud tehing tavapärane, mistõttu oli tegemist igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehinguga, mis nõudis hageja osaniku nõusolekut. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on antud maakohtu käsitlus vaieldav, ei ole hagejal sellele vastuväiteid, mistõttu kolleegium seda küsimust uuesti ei hinda. Ringkonnakohus leiab ka, et antud juhul ei oma küsimus, kas kostja on ainuosaniku nõusolekuta vaidlusaluseid tehinguid tehes juhatuse liikme kohustusi rikkunud, määravat tähtsust. Maakohus on küll kostja vastava rikkumise tuvastanud, kuid ei ole nõuetekohaselt tuvastanud põhjuslikku seost nimetatud rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel, märkides rikkumisi eristamata üldise järeldusena vaid, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet selliselt, et oleks võimalik tuvastada, kas hageja on kompromisslepingu sõlmise ja pangale esitatud avalduse alusel kahju kandnud ja/või millise summa ulatuses on hageja kahju kandnud. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata ebapiisavale põhjendamisele, on maakohtu lõppjäreldus õige. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, et ainuosanik poleks konkreetses situatsioonis kõiki kompromisslepingu sõlmimise asjaolusid arvesse võttes igal juhul sellise lepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud või oleks leping sõlmitud hageja jaoks oluliselt soodsamalt praegustest tingimustest. Kolleegiumi hinnangul pidanuks hageja näitama, et kohane otsustusprotsess võinuks anda praegusest parema tulemuse (vrdl RKTKo 02.10.2018, nr 2-14-61496 p 14). Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole vastavalt

§ 230

lg-le 1 tõendanud põhjuslikku seost antud kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel, mis on aga kahju hüvitamise nõude üks eeldus.

1. Arvestades hageja poolt kostjale etteheidetud rikkumisi, saab teiseks järeldada, et hageja seostab tekkinud kahju kostja poolt hageja nimel sõlmitud kompromisslepingu sõlmimisega selles toodud tingimustel, pidades neid hagejale majanduslikult äärmiselt ebasoodsaks, mistõttu pidi maakohus selle kahjuga põhjuslikus seoses oleva kostja võimaliku rikkumise tuvastamiseks, hindama juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmist.
2. Maakohus on hinnanud juhtorgani liikme hoolsuskohustuse täitmist ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 alusel ning juhindudes Riigikohtu praktikast (RKTKo 13.04.2016, nr 3-2-1-916) asunud seisukohale, et kuna 15.06.2010 kompromisslepingu ja 16.06.2010 avalduse 13 alusel võttis hageja kokkuvõtlikult üle kohustusi vähemalt 99 584.32 euro ulatuses ja sai vastusooritusena selle eest vastu üksnes 300 000 krooni (s.o 19 173.49 eurot), ületavad hageja kompromisslepingu alusel võetud kohustused 80 410.83 euro võrra vastusoorituse väärtust enam kui kolm korda, mistõttu ei tegutsenud kostja 15.06.2010 kompromisslepingut sõlmides hageja jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning on selliselt rikkunud hoolsuskohustust. Ringkonnakohus leiab, et esitatud asjaoludel ei saanud maakohus järeldada kostja hoolsuskohustuse rikkumist lähtudes ainuüksi tehinguga saadud vastusoorituse väärtusest, vaid hinnata tuli, kas tehingul võis antud asjaoludel vaatamata madalamale vastusoorituse väärtusele olla siiski tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks.
3. Asjas on tuvastatud, et kostja lähtus 15.06.2010 korteriühistuga Pärnu mnt 131 kompromissilepingu sõlmimisel hageja omaksvõtust (kinnitusest), et hageja sõlmis laenulepingu elamu korteriühisuse volituseta ning kuna elamu korteriomandite omanikud ei ole tehingut laenu võtmiseks summas 1 650 000 krooni heaks kiitnud, siis on laenuleping tühine ja ei too elamu korteriomandite omanikele kaasa mingeid tagajärgi. Samuti lähtuti kompromisslepingu sõlmimisel asjaolust, et Pärnu mnt 131 elamus teostati töid 1 132 691.49 krooni väärtuses (mitte laenulimiidi ega tegelikkuses võetud laenusumma väärtuses) ning need olid tehtud oluliste puudustega, mille kõrvaldamiseks kulub 616 769.80 krooni.
4. Asjas on tuvastatud, et 27.05.2009 avalduses teatas korteriühistu Pärnu mnt 131, et ei aktsepteeri laenulepingut, sest hageja on laenulepingut sõlmides ületanud oma volitusi. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatut, et hageja volitus sõlmida Pärnu mnt 131 korteriühisuse nimel laenuleping tulenes korteriomanike 15.05.2007 üldkoosoleku otsusest. Vaidlustatud ei ole ka maakohtu tuvastatut, et 15.05.2007 korteriomanike üldkoosoleku otsus oli tühine, kuna üldkoosoleku protokollil puudub korteriomanike esindaja allkiri. Maakohus on analüüsinud TsÜS § 129 lg 1 järgi tehingu tühisuse aluseks olevaid asjaolusid ning leidnud, et korteriühistu Pärnu mnt 131 avaldustest Swedbank AS-ile (I köide, tl 33-35) ja 02.10.2009 ettepanekust seoses laenulepinguga nr 07-116938-JI nähtub, et korteriomanikud ei andnud hagejale volitust sõlmida laenulepingut 1 650 000 krooni laenamiseks. Maakohus leidis, et korteriomanikud ega korteriühistu ei ole laenulepingu sõlmimist 1 650 000 krooni laenamiseks ka hiljem heaks kiitnud. Nimetatud asjaolude tuvastamist apellatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole.
5. Apellatsioonkaebuses kinnitab hageja, et tegelikkuses väljastati laenu 1 628 273.73 krooni s.o 104 065.66 eurot (mitte 1 650 000 krooni) ning et raha kasutati Pärnu mnt 131 elamu remonttööde teostamiseks. Asja materjalidest nähtub, et KÜ Pärnu mnt 131 on pöördunud korduvalt kirjalikult hageja poole ja esitanud pretensioone seoses sellega, et hageja on võtnud enda tellitud tööd vastu puudustega ning tellitud tööde eest on makstud liiga kõrget hinda (tl 36-44, 49-58 I kd).
6. Maakohus on hinnanud asjaolu, et laenuraha kasutati Pärnu mnt 131 elamu remonttööde teostamiseks, tõendamiseks esitatud remondifondi aruannet (tl 175, I kd) ja järeldanud, et antud tõendiga ei ole tõendatud, et kogu väljastatud laenusummat kasutati Pärnu mnt 131 elamu remonttööde teostamiseks. Samuti on maakohus analüüsinud Ehituskonsult Grupp OÜ ekspertiisiakti Tallinnas, Pärnu mnt 131 elamu soojussõlme-, ehitus- ja remonditööde 14 kohta (tl 231-260, I kd) ning järeldanud, et ekspertiisiaktis sisalduvad fotod viitavad puudustele ehitustööde teostamisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda.
7. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt on maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 27.12.2016 menetlusdokumendis esitatud vastuväited viidatud ekspertiisiakti kui tõendi osas, märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei muuda asjaolu, et ekspertiisiakt on allkirjastamata ning ei vasta võibolla kõigis aspektides

§ 301

lg 1 eksperdiarvamuse nõuetele (nt sisaldab õiguslikke hinnanguid ja ei järgi igat detaili) tõendina väärtusetuks. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on tõendi kogunud kostja taotlusel, sest kostjale endale ei olnud tõend kättesaadav ning Ehituskonsult Grupp OÜ on maakohtu 22.11.2016 määruse (tl 224-225, I kd) täitmiseks tõendi esitanud selliselt, nagu see neil õnnestus üles leida (tl 227, I kd). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada, et kostjale ette heidetud kompromissi sõlmimisest oli hagi esitamise ajaks möödunud pea viis aastat ning pärast nii pika aja möödumist ei pruugigi hagi alusena esile toodud asjaoludega seotud dokumendid olla säilinud. Arvestades kostja piiratud võimalust tõendite esitamiseks, on ekspertiisiakti võimalik hinnata

§ 272

lg 1 järgi dokumentaalse tõendina, millest nähtub, et Pärnu mnt 131 elamu remonttööd olid tehtud puudustega, millega seoses saanuks hageja vastu eelduslikult nõudeid ka esitada.

1. Kolleegium leiab, et olukorras, kus on tuvastatud, et hageja ei ole korteriühisuse nimel kehtivalt laenulepingut sõlminud, et pärast valitsejalepingu lõppemist 30.11.2008 keeldus korteriühistu laenulepingust tulenevaid elamu korteriühisuse kohustusi üle võtmast, et korteriomanikele tehtud tööd olid tehtud tegelikkuses väiksemas väärtuses ning puudustega, ei saa hageja enda soorituse väärtuseks olla laenulepingust tulenevate kohustuste summa, sest see ei arvesta laenulepingu tühisuse vastuväidet, laenulepingust tulenevate kohustuste ülevõtmisest keeldumist korteriühistu Pärnu mnt 131 poolt ega korteriomanike ja/või korteriühistu elamu remonttöödega seonduvaid nõudeid, milliste asjaoludega tuli kostjal kompromisslepingu sõlmimise otsustamisel arvestada. Hageja väitel saanuks juhul, kui kostja ei oleks vaidlusalust kompromisslepingut sõlminud, esitada korteriomanike ja/või korteriühistu vastu käsunduslepingu ja/või käsundita asjaajamise sätete alusel nõudeid, kuid ei ole näidanud ega tõendanud, et antud asjaoludel võimalikul nõuete kohtulikul maksmapanekul oleks sellele järgnenud igal juhul majanduslikult parem tulemus arvestades, et kohtumenetlusega kaasnevad kulud ning risk, et nõuded ei saa rahuldatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja ka näidanud, millel põhineb tema eeldus, et Swedbank AS tema vastu igal juhul mingit nõuet esitanud ei oleks. Seega saab järeldada, et kuigi aritmeetilise tehte tulemusena on hageja soorituse väärtus vastusoorituse väärtusest suurem, ei ole võimalik sellest järeldada, et tehing ei eviks selliselt majanduslikku sisu, sest arvestada tulnuks ka, et kompromisslepinguga vabanes hageja ka võimalikest tema vastu esitatavatest nõuetest.
2. Eelnevast tulenevalt on maakohus kokkuvõtlikult õigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet selliselt, et oleks võimalik tuvastada, kas hagejale on 15 kompromisslepingu sõlmimise ja Swedbank AS-ile esitatud avalduse esitamisega hageja väidetud kahju tekkinud. Põhjuslikku seost kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel kui üht kahju hüvitamise nõude eeldust peab

§ 230lg 1 järgi tõendama hageja.

Olukorras, kus hageja ei tõendanud oma nõude eelduste täidetust, tuli hagi jätta rahuldamata. Seega on õigesti rahuldamata jäetud ka kahjuna nõutud kohtueelse menetluse õigusabikulude nõue. 42. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

43. Kostjale on 07.12.2015 määrusega (tl 148, I kd) antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena 6 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumist. 18.01.2019 esitas kostjale riigi õigusabi osutanud esindaja ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus on 12.02.2019 määrusega rahuldanud taotluse ja määranud vandeadvokaadi Leino Biin apellatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot.

§ 190

lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja esindaja menetluskulud 120 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Kohus selgitab, et

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 16