KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-12671 Tsiviilasi Maire Lapr

§ 175lg 1, lg 11).

9.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul Maire Laprikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 9.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab Maire Laprikut viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Maire Laprik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul Maire Laprik ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik Maire Lapriku kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. 9.

1. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik Maire Laprik on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.
2. Kohus kohustab Maire Laprikut esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta
3. märtsiks, kohtule aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Esimene aruanne tuleb esitada
4. märts
6. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib 2

§ 146

nimetatud väljamakseid on tehtud summas x eurot: ajutise halduri tasu (osaline, sh maksud, 13.09.2018 määrus) x eurot ja panga teenustasud x eurot. Maire Lapriku pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. Maire Lapriku pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Maire Lapriku pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Maire Lapriku pankrotimenetluses jääb võlausaldajal BIGBANK AS-l tunnustatud nõuete osas saamata 5303,10 eurot. Maire Lapriku pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

Maire Lapriku pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku võimalike kohustuste suuruseks viie võlausaldaja ees 12 103,66 euro ja igasugused varad puudusid. Pankrotihaldurile esitas nõude 2 võlausaldajat ning tunnustati ühe võlausaldaja nõuet. Pankrotimenetluse ajal lõpetati võlgniku tööleping xxxxxxx xx-s seoses xxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik oli registreeritud Eesti Töötukassas. Ta sai tööle xxxxxxxxxx xxxxx xx-sse, kuid ka sealne töö ei sobinud. Lisaks töötas ta lühikese perioodi xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx-is. Eeltoodust nähtub, et võlgnik otsib aktiivselt tööd, kuid tervislikel põhjustel on selle leidmine raskendatud. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist, oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Samas oli võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171lg 11 kuulutati pankrot välja.

Maire Lapriku puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Maire Laprik´u pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maire Lapriku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematult võetud laenud ja muud maksekohustused ning temalt hüvitise ja menetluskulude väljamõistmine töölepingu lõpetamise üle peetud kohtumenetluses. Võlgniku sõnul olid tal makseraskused juba

1. aastal. Ajutise halduri hinnangul kujunes maksejõuetus lõplikult välja aprillis 2011, kui temalt mõisteti BIGBANK AS kasuks välja 5490,08 eurot, mille tasumiseks tal vahendid puudusid. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.
2. Maire Lapriku pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud xx eurot.

§ 651

lg 1 sätestab, et halduri tasu alammäär sellest oleks x eurot ja lõikes 2 sätestatud ülemmäär x eurot. Kumbki neist ei vasta halduri töö mahule käesolevas pankrotimenetluses. Halduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud kokku x tundi xx minutit. Kui arvestada Andrus Õnniku tasuks tema tavapärase tunnitasu x eurot (lubatud kuni x eurot/tunnis), oleks halduril õigus tasule summas x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja anda selle tasumiseks võlgnikule tagastamatut menetlusabi. Eeltoodust lähtuvalt taotleb haldur määrata pankrotihalduri tasuks kokku x eurot ja lisanduv 3

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et Maire Lapriku pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. Kohus kinnitab pankrotihalduri aruande ning vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku Maire Lapriku kanda.

6.

§ 65

lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on x eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud töömaht x tundi ja xx minutit selles asjas põhjendatud ja vajalik. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, on haldur teinud ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, s.o summa, mille ulatuses on võimalik anda võlgnikule menetlusabi hüvitamiskohustuseta. Sellisel juhul kujuneb halduri tunnitasuks x eurot, mis on väiksem Andrus Õnniku tavapärasest tunnitasust (x eurot) ja vähem kui pool pankrotihalduri maksimaalsest tunnitasust (x eurot). Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on mõistlik ja asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks. 8.

§ 65lg 11 alusel haldur taotleb anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas Maire Lapriku pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Maire Lapriku pankrotimenetluses tunnustati ühe võlausaldaja nõuet summas 5303,10 eurot. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata 4

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldaja on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlik ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 14.12.2018 nõuete kaitsmise koosolekule võlausaldaja ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et võlgnik Maire Laprik on suuteline usaldusisiku kohustusi ise täitma. Võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

1. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik usaldusisiku määramise vajalikkust täiendavalt hinnata.
2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 5