Obsah (5)

§ 126§ 179§ 180§ 245§ 248

1-19-847 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-847 (18233001026) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistung

§ 126lg 3 p 4 ja Relva

S § 83 lg 1 p 3 alusel kui väärtusetud asjad. Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 179

lg 1 p 2 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel kokku 1 471 (üks tuhat nelisada seitsekümmend üks) eurot ja 8 senti (sundraha 810 eurot, 420 eurot tulirelva ekspertiisi kulude katteks, kaitsja Irina Žurina tasu seoses õigusabi osutamisega 1 1-19-847 summas 241 eurot ja 8 senti). Mõista Sergei Akentjevilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ning 420 (nelisada kakskümmend) eurot tulirelva ekspertiisi kulude katteks.

§ 180

lg 1, 3 alusel vabastada Sergei Akentjev ülejäänud osas menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja tasu summas kogusummas 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot ja 8 senti (150,36 eurot kohtueelses ja 90,72 eurot kohtumenetluses) riigi kanda.

§ 180

lg 1, 3 alusel kohustub Sergei Akentjev hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1 230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700009157 ning selgitus „Sergei Akentjev, 1-19-847, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
3. Sergei Akentjevit süüdistatakse selles, et tema, rikkudes Relvaseaduse § 1-1 lg 2 sätteid, § 19 lg 1 p 5, § 45 lg 1 sätteid, omamata kehtiva relvaluba, omandas tuvastamata asjaoludel ebaseaduslikult, valdas ning hoidis oma elukohas x linnas kuni 24.04.2018.a. politsei poolt avastamise ja äravõtmiseni tulirelva olulisi osi, nimelt vastavalt tulirelva ekspertiisiaktile nr 18ETB0055 laskekõlbmatut mittekomplektset vintpüssi Mauser, mudel 98, kaliibriga 7,92*57 numbriga 1222 (vintraud koos padrunipesaga, relvaraami ja salvega, pääste-löögimehhanismiga, kelguga koos kaitseriivi ja sihtimisseadmega), mis kuulub tulirelvade hulka; laskekõlbulikku lühendatud relvarauaga vintpüss Mauser, mudel 98, kaliiber 7,92*57 osaliselt kindlaks tehtud numbriga ..084, mis kuulub tulirelvade hulka (lühemaks tehtud vintraud koos padrunipesaga, relvaraami ja salvega, pääste-löögimehhanismiga, kelguga koos kaitseriivi). Vastavalt Relvaseaduse § 1-1 lg 2 kohaselt relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Vastavalt Relvaseaduse § 9 lg 1 alusel isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma leiu üle Relvaseaduse § 44 lg 3 ja 4 kehtestatud korras. Relvaseaduse § 45 lg 1 ja 2 alusel relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Relvaseaduse § 21 lg 2 alusel tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud sama liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Vastavalt Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 alusel on piiratud 2 1-19-847 tsiviilkäibega relvad tulirelvad, välja arvatud Relvaseaduse § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad. Vastavalt Relvaseaduse § 21 lg 1 on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter ning vastavalt Relvaseaduse § 21 lg 1-1 käsitatakse tulirelva oluliste osadena ka käesoleva paragrahvi lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid. Oma tegevusega Sergei Akentjev pani toime tulirelva, selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 418 lg 1 järgi.
4. Kooskõlas Sergei Akentjevi, tema kaitsja Irina Žurina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Lauri vahel 31.01.2019 sõlmitud kokkuleppega, mida on täiendatud asitõendite ja menetluskuulude osas 27.02.2019 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus S. Akentjevi süüdimõistmist KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega, mis jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. Asitõendid: varras (1 tk), vintpüss Mauser-98, kaliiber 7,92*57, nr 1222 (1 tk); lühendatud relvarauaga vintpüss Mauser-98, kaliiber 7,92*57, nr..084 lõpuga; lukk nr 5956 asuvad vastavalt 10.08.2018 relva-ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 4.34/20136-1 Narva PJ asitõendite hoidlas asukohaga Vahtra 3 Narvas (tl.14). ning kuuluvad konfiskeerimisele. KarS § 83 lg 1, KarS § 421 alusel kuulub kokkuleppe kohaselt konfiskeerimisele süüteo toimepanemise vahendina varras – 1 tükk, vintpüss Mauser-98, kaliiber 7,92*57, nr 1222-1 tükk; lühendatud relvarauaga vintpüss Mauser-98, kaliiber 7,92*57, nr..084 lõpuga; lukk nr 5956, mis olid S. Akentjevilt politsei poolt äravõetud ning asuvad Narva PJ asitõendite hoidlas asukohaga Vahtra 3, Narva. S. Akentjevilt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha 810 eurot ning 420 eurot tulirelva ekspertiisi kulude katteks.

§ 180lg 1, 3 alusel vabastada S.

Akentjev osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Irina Žurina tasu seoses õigusabi osutamisega riigi kanda.

§ 180lg 1, 3 alusel kohustub S.

Akentjev hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1 230 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

1. 27.02.2019 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulud summas 1 230 eurot on võimalik tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele. Samal seisukohal oli ka kaitsja. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Poolte vahel ei olnud eriarvamust küsimuses, et relvad tuleb hävitada, nagu leidis prokurör. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

§ 245

lg 1 p 10 kohaselt on otsustus konfiskeerimise kohta kokkuleppemenetluse esemeks.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on mõlema osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. 6. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes

§ 248-249.

3 1-19-847 /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 4