Obsah (6)
§ 475§ 172§ 174§ 144§ 175§ 177KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2019, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-18-3833 Tsiviilasi G Ki, T Gi ja M S avaldus
) §-st 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega menetleb kohus tsiviilasja
§ 475
lg 1 p 13 ja 613-618 tulenevalt hagita menetluses 28.06.2016 korteriühistu seaduse (KÜS) kehtinud redaktsiooni alusel. KÜS § 1 lg 1 järgi sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid.
- MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
- MTÜS § 20 lg 1 ja lg 2 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Tulenevalt MTÜS § 20 lg 5 peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Vastavalt MTÜS § 20 lg 6 tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu 3
(5)xxx põhikirja p 6.2 kohaselt on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtmisorgan. Üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud mittetulundusühingute seaduses. Erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma 15 päeva jooksul mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõudmise päevast arvates. 10. Puudutatud isik võtab omaks, et vaieldav üldkoosoleku protokoll on koostatud L T poolt korteriühistu üldkoosolekut pidamata. Avaldusele lisatud seletustega on tõendatud, et 28.06.2016 üldkoosolekul osalejate registreerimislehel on 49 liikme allkirjad kirjutatud juhatuse liikme L T palvel üldkoosolekul osalemata (tlk 6-35). Allkirjad anti kas juhuslikel kokkusaamistel endise KÜ juhatuse esimehega või protokolli koostajaga või elamu valvelauas. Allkiri anti kas linoleumi, välisukse ja/või postkasti vahetamiseks või ei teata üldse, millele alla kirjutati. Osa liikmetest ei võta registreerimislehel tema nime järele kirjutatud allkirja omaks. Seega ei ole puudutatud isiku juhatus 28.06.2016 üldkoosolekut kokku kutsunud, mistõttu on üldkoosoleku protokollis nimetatud otsused koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Kuna kohus rahuldab hageja esmase nõude, siis tuleb kohtule teisena alternatiivselt esitatud nõue jätta rahuldamata.
§ 475lg 1 p 13 ja 613-618 tulenevalt lahendab kohus asja määrusega.
Menetluskulude jaotus 11.
§ 172
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 12. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik rikkus avaldajate õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldajate kasuks. 13.
§ 174
lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 174
lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 14. Avaldajate menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 823,50 eurot, kokku 873,50 eurot. Kohtuväline kulu on
§ 144
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate kulu.
§ 175
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ühe töötunni maksumuseks on 110 eurot. Kohus peab asja keerukust arvestades avaldajate menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuteks ning on seisukohal, et need on esitatud vastaspoolelt väljamõistmiseks mõistlikus suuruses. 15.
§ 177
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni 4
(5)viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldajad esitasid vastava avalduse kooskõlas
§ 177lg 4. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)