Obsah (13)

§ 367§ 442§ 416§ 394§ 187§ 317§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2019, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-129558 Tsiviilasi AS Era Liisin

§ 367

alusel edaspidine viivis põhinõudelt (431,37 eurolt) alates 29.01.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 431,37 euro tasumiseni.

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt R H hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks menetluskulude katteks 225 eurot.
2. Välja mõista kostjalt R H hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 225 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
4. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 08.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 02.04.2018 hagi R H vastu võla nõudes ning 03.05.2018 täiendatud hagiavalduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja R H interneti vahendusel 17.04.2017 lepingu nr

1. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit summas 2000 eurot ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu krediidilimiidi 2000 euro ulatuses. 17.04.2017 esitas kostja laenutaotluse talle avatud krediidilimiidist 500 euro saamiseks 360-ks päevaks. Kostja on peale laenutaotluse esitamist 17.04.2017 käinud enda isikut tuvastamas AS Eesti Postkontoris, kus kinnitas oma elukohana xxxx. Peale laenutaotluse esitamist on kostjale saadetud e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja Creditstar Estonia AS kandis 17.04.2017 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 500 eurot. Peale laenu ülekandmist saadeti kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuisete maksetega hiljemalt 20.04.
2. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja jäi Creditstar Estonia AS-le võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu Creditstar Estonia AS ütles laenulepingu punkti 16.3 alusel 05.08.2017 kostjaga sõlmitud laenulepingu nr 374119 ülesse ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr 374119 p 10 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega. Kostja on sooritanud 26.06.2017 makse summas 87,50 eurot, millest hageja arvestab kostjale saadetud arve alusel summa 68,63 eurot laenu põhiosa katteks ja ülejäänud summa 18,87 eurot laenu kasutamise tasu katteks. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 29.03.2018 tagastamata laenupõhiosa eest on (500,00 – 68,63= 431,37) 431,37 eurot. Kostja oli õigus kasutada laenusummat 360 päeva. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi summaks 130,96 eurot. Intressi määraks oli 45,29 % aastas ja krediidikulukuse määr 55,98 % aastas. Sõlmitud laenulepingu punkti 6.2 kohaselt kohustus kostja tagastama maksepäevaks lepinguga määratud igakuise kohustusliku laenu tagasimakse summa, millele lisandus laenuandja poolt väljaarvestatud intressisumma. Kostja kohustus laenu eest tasuma igakuiste kohustuslike tagasimaksetega. Kostja on tasunud intressi 20.05.2017 kuumakse eest ja hageja arvestab intressi vastavalt kostjale saadetud arvele 20.06.2017 ja 20.07.2017 kuutasu eest ja rohkem intressi ei küsi kostja käest. Vastavalt arvele oli intressi kohustus nimetatud kuumaksete eest (17,60 + 16,28 eurot= 33,88) 33,88 eurot. Intressi tasumise kohustust kostja ei ole täitnud. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02 % tagastamata laenu summalt päevas, ehk VÕS § 113 lg 1 antud määras. Hageja arvestab viivise alates 20.08.2017 tagastamata laenupõhiosalt 431,37 eurot ja on arvestanud perioodi 20.08.2017 kuni 02.04.2018 viivist summas 431,37 x 226p x VÕS § 113 lg 1 toodud määras viivise protsent = 21,37 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 03.04.2018 kuni põhinõude summa 431,37 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113² lg 1 ja lg 2 redaktsiooni kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 30 euro ulatuses. Hageja on kokku arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud sissenõudmiskuludeks 12,51 eurot. Esialgne võlausaldaja on saatnud kostjale teatisi kirja teel, e-maili ja smsi teel. Samuti on hageja poolt korduvalt saadetud kostjale nii e-maili, kui ka kirja teel teatisi ja otsitud kostjaga kontakti, et kohtuväliselt lahendada võlgnevuse tasumine. Tulenevalt eeltoodust hageja leiab, et 12,51 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad kostja poolt tasumisele. Juhul, kui kohus peaks leidma, et Creditstar Estonia AS ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 374119, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kostja arveldusarvele on kantud 17.04.2017 500 eurot. Kostja on olnud teadlik, et summa, mis on Creditstar Estonia AS poolt kostja arveldusarvele kantud on alusetult saadud ja kostja ei ole 500 eurot Creditstar Estonia AS-le, ega hagejale tagasi kandnud. 02.04.2018 seisuga on tagastamata laenu jääk 412,50 eurot. Vastavalt VÕS § 1035 sätestatule, võlgneb kostja hagejale seisuga 02.04.2018: alates 05.09.2017 (päev peale laenu tagastamise tähtaja lõppu) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt perioodil 10.09.2017 kuni 05.03.2018 viivist summas 412,50 x 210p x VÕS § 113 lg 1 toodud määras viivise protsent = 18,99 eurot. Seega tagastamiseks kuuluv alusetult saadud summa koos intressiga seisuga 02.04.2018 on: 412,50 + 18,99 = 431,49 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 03.04.2018, kuni põhinõude summa 412,50 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostja vastase alusetust rikastumisest tuleneva alternatiivse nõude rahuldada üksnes juhul kui kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb sõlmitud laenulepingust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud

§ 317lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 07.11.2018.

Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 28.01.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 07.11.2018 ja loeti kättetoimetatuks 22.11.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 06.12.2018. Kostja vastust ei esitanud.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 08.08.2017 sõlmitud lisa nr. 1, teate nõude loovutamise kohta, millest nähtub, et Creditstar Estonia AS on loovutanud ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le 01.12.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr. 011210 alusel 17.04.2017 sõlmitud laenulepingust nr. 374119 tuleneva võlgniku vastu suunatud nõude hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Creditstar Estonia AS vahel 17.04.2017 sõlmitud laenulepingust nr. 374119, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 431,37 eurot ja tasumisele kuuluv intress summas 33,88 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates laenu tagastamise tähtajast 20.08.2017 kuni 02.04.2018 summas 21,37 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni.

Viivis põhinõudelt (431,37 eurolt) seadusjärgses määras perioodil 03.04.2018 kuni 28.01.2019 (k.a) 301 päeva eest moodustab 28,46 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 28.01.2019 seisuga kokku 49,83 eurot (21,37 eurot + 28,46 eurot). Hageja on taotlenud ka

§ 367

alusel alates otsuse tegemisest edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, mille kohus samuti rahuldab. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue kostjalt välja mõista VÕS § 113 2 lg 1 ja 2 alusel sissenõudmiskulud summas 12,51 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 100 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 1 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot/tund, mis sisaldab maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tutvumist, hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumist, tõendite komplekteerimist ja hagiavalduse koostamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik